’ Kõige paremini on säilinud, seal juures taastatud Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka Rakvere ordulinnusest. Mõlemad rekonstrueeritud muuseumiteks. Koosseis Ordu eesotsas seisis kõrgmeister. Tema valitses kõiki ordu harusid (Liivimaa, Preisi). Orduliikmed jagati kolmeks: Rüütelvennad Preestervennad Seersantvennad ehk hallmantlid. Lisaks ordu täisliikmetele olid ordus ka ilmikutest poolvennad, kes tegelesid tavaliselt käsitöö ja muude madalama taseme majandusülesannetega. Liivimaal on neid allikates mainitud väga harva. Sõjajõud Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Lisaks rüütlitele osalesid sõdades piiskoppide vasallid ja kohalik rahvas. Hiljem 15. sajandil asendus sõjajõud suurel määral palgasõduritega. Hiliskeskaegsed muutused: rüütlite põhitegevuseks olnud
Vaimulikele oli omane elitaarne mentaliteet, võimuihaldust, nende arvates ainult neil oli privileeg olla teiste inimeste esiotsas moraalsuse ja vooruslikkuse poolest. Religioosse ja ilmaliku elu kasvav ideoloogiline ja institutsionaalne eristumine sai piduriks munkluse edasisele laienemisele. Luterlik reformatsioon käivitas allakägu, mis tõi munkade kuldsete sajandite lõppu, kuid, vaatamata sellele, jäi keskaja inimene endiselt sügavalt usklikuks. Ilmikutest olid keskaja Euroopas senjöörid, kerjused ja sõjamehed. Ratsanikud ja rüütlid, kes kaitsesid relvade toel palvetajaid ja töötajaid. Rüütel oli teiste silmades kangelane, kes vapralt võttis osa turniiridest, kuid tema elus oli koht ka vägivalla ja röövretkede jaoks. Rüütel oli sarnaselt mungale kuradiga vaimuliku võitluse pidaja. Hiljem ilmus ka palgasõdur, kes võitles raha pärast. Keskajal olid veel kaupmehed, haritlased ja linnakodanikud, kes ilmusid tänu agarale
ruumi seadustega; ümbersünnid lakkavad duhkha kannatus; ahistus; kõik on seotud kannatusega, ka nauding; kannatused põhjustatakse ise askees lihasuretamine; keha kurnamine; end jumalale pühendamine; vaesuses elamine meditatsioon keskendunult mõtlemine; kasutatakse mantraid jooga meelerahu saavutamine läbi tehnikate arhati valgustuse lävel mungad ja nunnad sangha kogudus budismis; koosneb ilmikutest ehk tavainimestest ja munkadest bodishattva isik, kes on jõudnud nirvaanasse, aga sellest loobunud, et teisi aidata; Dalai Laama on bodishattva guru õpetaja vadzrajaana budismis; inimene, kas aitab teistel nende eluajal nirvaanasse jõuda tantra pühad tekstid vadzrajaana budismis; mõistukeelsed trakaadid laama õpetaja Tiibeti lamaismis dao tee; kulgemine; üleüldine toimumisseadus Hiina usundis yin ürgne prinstiip; naiselik yang ürgne prinstiip; mehelik
5. õige eluviis: elusolendite kahjustamise ja verevalamise vältimine 6. õige püüdlus: kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, positiivsete esilekutsumine 7. õige järelemõtlemine: oma keha tunnete, meeleolude ja mõtete tekkimise teadvustamine mediteerides 8. õige keskendumine: viie meelepleki (himu, kadedus, viha, laiskus, nõmedus) ületamine Esimene kuni viies osa õilsast kaheksaosalisest teest on mõeldud Buddha õpetuse ilmikutest järgijaile ning munkadele ja nunnadele. Kuues kuni kaheksas osa on mõeldud munkadele ja nunnadele. [4] 6 Dukkha Buddha õpetas, et asjade tegeliku olemuse mõistmine tähendab nendega seotud ebameeldivuse, ebatäiuslikkuse ja kibestumise kadumist. Neid kolme omadust ühendab sõna dukkha (paali k. valu ja kannatus). Buddha õpetus ütleb, et sügavas olemuses on meie
· Hakati pidama emakeelseid jumalateenistusi. Usupuhastusliikumine levib teistesse Euroopa maadesse. Defineeri e selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Dogma - on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse. Kalvinism Jean Calvini rajatud protestantlik usuvool. Presbüterlane Shotimaa Kalvinistliku kiriku pooldaja Konsistoorium - ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).Konsistooriumi liikmeid nimetatakse assessoriteks. Puritaan e puhas oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Anglikaani kirik - on protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Teistest vanem on Inglismaa Kirik. Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Hugenott Prantsusmaa kalvinist 16.18
kõigi olenditega. 15. Veeda-HINDUISMIS vanim India usuline kirjandus sanskriti keeles, hinduismi järgijate pühade tekstide kogumikud, sisaldavad loitse, hümne, palveid. 16. Nirvaana-BUDISMIS vabanemine, lunastus, inimese mina lakkab täielikult, nirvaanani on võimalik jõuda ainult iseenda jõul, Jumal ei ole vajalik, nirvaanasse jõudmine on ainult munkadel võimalik. 17. Sangha-budistlik kogudus (kitsamalt), kõik budistid (laiemalt), koosneb ilmikutest ehk tavabudistidest ja mungadest/nunnadest (rangemad reeglid ja põhimõtted). 18. Šariaat-islami seadus, mis põhineb koraanil. 19. Džihaad-vabatahtlik võitlus islamiusu kaitseks, inimene, kes džihaadis sureb, läheb paradiisi. Jaguneb suureks džihaadiks (võitlus iseendas) ja väikseks džihaadiks (võitlus välise jõu vastu). 20. Hidžra-Muhamedi väljarändamine Mekast 622 pKr usulise tagakiusamise tagajärjel. Saab alguse moslemite ajaarvamine. 21
25. Meditatsioon mõtisklus, mõlgutus. Vaimne praktika, mida kasutatakse erinevates idamaistes religioonides. 26. Jooga - (yoga ike või side) on India traditsioonilise maailmakäsitlus põhimõiste, mis väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks. 27. Sangha budistlik kogudus, mis koosneb ilmikutest ja munkadest. 28. Bodishattva BUDISM inimene, kes on saavutanud Nirvaana, kuid kaastundest teiste vastu loobub sellest, et aidata teised olendid Nirvaanasse. Bodishattvast saab pärast surma Buddha. 29. Guru õpetaja, vaimne juht budismis. 30. Tantra vadzrajaana budismi pühakirjad, mõistukeelsed traktaadid. 31. Laama (BUDISM)lamaismis õpetaja, õpetlane, usujuht. 32. Dao (tõlkes ,,tee") maailma valitsev üleüldine toimimisseadus Hiina loodususundis. 33
sajandil kindlad koguduse ametid. Esialgu olid need mitmel pool erinevad, hiljem koondus võim valitud juhi kätte. Piiskopi abilisteks olid kogudusevanemad ehk presbüterid, samuti diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. Presbüteri ametist arenes hiljem preestri amel. Varases kirikus tunti ka naiste ametit. Vähehaaval see aga kadus. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks, keda ametissepühitsemine eraldas rahvast ehk ilmikutest. Kui kirikusse tungisid askeetlikud ideaalid, hakati kõrgematelt vaimulikelt nõudma abiellumatust ehk tsölobaati, hiljem laienes see nõue kõikidele vaimulikele. Riigikiriku ajal arenes välja kiriklik astmesti ehk kiriku hierarhia. Juba varasemast ajast oli kristlike keskuste Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopidel olnud teistest lugupeetavam positsioon. Nii
Toitu tuli kerjata ja kehtis abielu keeld. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile; nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, kel puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankr vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks (tuntuim neist oli Indias Nland). Mungad on ilmikutest eraldatud. Sotsiaalseid piiranguid mungakssaamiseks ei ole. Munga ülesandeks on askeetlikud harjutused, meditatsioon, õpetamine ja jutlustamine. Ta ainsaks omandiks peale kolmeosalise kollase rüü ja toidukausi onõmblusnõel ja sõel. Mungal on kõikide olendite hulgas eriline asend, kuna üksnes temal on väljavaade valgustatuks saada. Munk heidetakse ordust välja, kui ta sugulisse vahekorda astub, midagi mittekingitut, st
kirjapandut, vaid on hilisem kogumik temale ja mõnele tema jüngrile omistav ütlustest. Nagu teistegi ida kultuuride puhul, ei ole filosoofia rangelt eraldatud religioonist. Konfutsiuse filosoofia, nii nagu ka taoistlik filosoofia, sai religiooni rahvaslikuks vormiks ja hilisematel aegadel võistles budismiga, tiste peamise usundiga Hiinas ja Ida-Aasias. Ühelgi neist ei ole tõelise kiriku vaimu ja tihti arvatakse, et nad ei konkureerigi omavahel. Usundite ilmikutest harrastajad Hiinas ütlevad, et „kõik kolm usundit on üks ja sama“. Küllap oli konfutsianism esimene Hiinas kujunenud ideedesüsteem, kusjuures selle mõju on olnud suurem kui ülejäänud kahel. Konfutsianismi võiks kirjeldada kui kodanikuhumanismi, mis tegeles eeskätt inimeste ühiskonnaeluga, mis oli vastandatud jumalikule. Selle vastavalt huvitub see eetikast ja moraalipsühholoogiast: kuidas kujundada õiglaselt arutlevat inimloomust? Konfutsianism
Sünd Budistid usuvad, et iga inimene on omaenda karma laps, kus eelmise ja praeguse elu vahelist suhet selgitatakse karma tagajärjena. Budistidest vanemate poeg/tütar omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunisse kuningapoja rõivasse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb ta mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Abielluda võivad vaid ilmikutest budistid, kuid siiski pole olemas ühtset budistlikku abielutseremooniat (igal riigil omad tavad). Budistid pigem tähistavad surma, sest surm usutakse olevat taassünniga ühenduses (viib nirvaanale lähemale). Matusetseremoonia toimub pühamus ning enamasti on kombeks põletusmatused ning tuhk raputatakse jõe-, järve- või merevette. Pühad, rituaalid ja palve On olemas budistlik kalender, mis algab Gautama Buddha surmaga. Päevi ei loeta budismis keskööst keskööni, vaid koidust koiduni
on kannatus; 2) Kannatusel on põhjus; 3) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud; 4) Teadmine kuidas kiindumine lakkab. Lunastusõpetus atheistlik religioon, kus inimeste lunastuseks jumalatel pole tähtsust. Lunastusseisund tuleb saavutada vaid enda pingutusega. Ümbersünni kohta - Hinge budistlikus õpetuses ei ole ja see, mis sünnib uuesti on hoopis see seisund, mis oli enne surma. Kuid töötab siiski ka karma seadus. Kogudus ehk sangha koosneb ilmikutest ja munkadest, kelle ülesanne on toetada templeid ja kloostreid ning rännata maailmas ringi õpetajana. Iseloomulikud sellele usundile on meditatsioon ja kannatused. Peasuunad budismis: Buddha uskus, et kõik õpetused on kindlad ainult õigetes tingimustes ja uskus, et 2500 aasta pärast tuleb uus Buddha Maitreya, uue õpetusega. 3 saj. eKr lõhenes budism kaheks peavooluks ja ka veidi väiksemateks: 1) Hinajaana budism. Pühakirjaks on seal ,,T(r)ipitaka" tõlkes kolme korvi õpetus.
Hiljem siiski said ka naised valida, kas minna mehele või mitte. Kuna naistel oli teatud juhtudel õigus isa pärandile, püüti valida peigmees sugulaste hulgast, et pärandus suguvõssa jääks. Abielupiirangud Abielusi sõprussidemete tagamiseks perekondade vahel kasutati kõrgemas klassis pidevalt. Samuti tehti seda ka madalamates ühiskonnaklassides. Samas võis liidu ebaõnnestumise korral puhkeda ka sõdu. Tuli ette ka sugulastevahelisi abielusi, mis ei häirinud ilmikutest valitsejaid, kes üritasid oma pärandust säilitada. Sugulastevahelised abielud kutsusid esile aga pahameelt kirikus. Seetõttu oli tegelikult lihtsam anda tütar kloostrisse. Strateegilised abielude puhul kritiseeris Augustinus sugulastevahelisi abielusi. Augustinus seostas sugualstevahelise abielu keeldu vajadusega tagada ühiskondlike sidemete säilitamine ja kiindumuse üles näitamine, mida üksteist armastavad inimesed üksteise vastu peavad näitama
(Pokk, intervjuu Joel Luhametsaga, EK 8/04) EK on seega väga väärtuslik allikas uurijate jaoks, aga ta on kindlasti oluline ka EELK-le endale: ajaleht on üheks kiriku välise ühtsuse tunnuseks, samuti on ajalehe kaudu võimalik oma lugejaskonna, kelleks on eelkõige kiriku enda liikmeskond, vaimsust mõjutada ja suunata. Eesti (luterlikud) teoloogid (vaimulikkonna enda kirjutatud tekstid) Eesti oma teoloogia kujunemisel on eriti olulised eesti vaimulike ning ilmikutest teoloogide ja religiooniuurijate (nende seas võivad olla ka teiste konfessioonide või religioonide esindajad, kes tegelevad kiriku- ja religiooniloo uurimisega) kirjutised ja mõtted. Mitmed vaimulikud, teoloogid ja religiooniuurijad on sealjuures püüdnud oma kirjutistega just kiriku ja ühiskonna vahekorda analüüsida. Nad on püüdnud kristlust ja selle olemust ühiskonnale mõistetavamas, sageli ka populaarteaduslikus vormis selgitada, olles kirjutanud erinevaid õpikuid,
Kannatus väljendub kadumises (ka nauding on kannatus). Selle kannatuse pühjustab inimene endale ise nende võitmiseks peab ta leppima kannatustega, arusaama kannatuse olemustest ja alles seejärel meele arendamise teel saab ta hakata nendest üle olema. -) Meditatsioon ehk mõtlus ainukene viis, kuidas inimene saab oma meelt puhastada. Inimene mõtleb keskendunult ainult ühele asjale ja seeläbi meel tühjeneb. * Kogudus ehk sangha. Koosneb ilmikutest ja munkadest (munk bhiksu; nunn bhiksuni). -) Ilmik on andnud kolmekorda varjupaiga tõotuse, ehk öelnud, et läheb buddha, dharma ja sangha kaitse alla budistide usutunnistus. Ülesanne on toetada templeid ja kloostreid ning üksteisi kutsutakse õdedeks ja vendadeks ehk on oma olemuselt võrdset. -) Mungaks võib anda inimene tõotuse, kui saab 20 aastaseks. Ta otsib mõne vanema munga, elab tema juures, õpib temaga koos ja ajab pea kiilaks (nii mees, kui naine) ja
Esmalt riietatakse ta kaunisse kuningapoja rõivasse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tüdrukutele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. (vt Igapäevane usuelu) ABIELU Abielluda võivad ilmikutest budistid need, kes ei ole otsustanud oma elu sanghale pühendada. Budistid peavad abielu ja perekonda väga oluliseks, kuid siiski pole olemas ühtset budistlikku abielutseremooniat. Abiellutakse oma elukohamaa kommete järgi. Tavaliselt abielu registreeritakse vastavas ametis. Mõned paarid soovivad aga lisaks ka õnnistamistseremooniat ning selleks pöördutakse sangha poole. Õnnistustseremoonia käigus külastatakse tavaliselt budistlikku pühamut, kus avaldatakse austust Buddhale
annaabi.ee 
