Seleta mõiste renessanss Kultuuriperiood Euroopas, taassünd. Toimusid majanduslikud muutused (kaupsemine Idamaadega, tööstuse teke, pandanduse arenemine). Kiriku mõjujõud kahanes, ilmalikkuse tõus. Kasvas huvi inimese ja looduse vastu (realistlik kujutamine). Kus ja millal kujunes välja muusika renessansi ajal? Kujunes välja 15. sajandil Madalmaades. Madalmaade muusika 15.-16. sajand. Kuidas muutus autori ja teose suhe 14. sajandil? Hakati seostama autorit ja teost. (14. saj.) Mis on imitatsiooniline polüfoonia? Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Nt kaanon. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas? Missa ja motett
Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõttel asuti piki aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Katoliikluse pani tõsiselt proovile XVI sajandi algul Saksamaal Martin Luhteri algatatud usupuhastusliikumine. Katoliku kirikut kritiseeriti kõlbelise laostumise ja liigse ilmalikkuse tõttu. Mitmed Euroopa monarhiad soovisid oma riigis ise kirikut valitseda . Luhteri õpetus kogus poolehoidjaid Saksa kuurvürtside hulgas ning 1555. aastal oli keiser Karl V sunnitud augsburgis usurahuga kuulutama luteri usu katoliikluse kõrval teiseks religiooniks. Trükikunsti leiutamise järel levisid usupuhastustuslikud ideed pea kõikjale Euroopas. Protestantlikud kirikud kujunevad Skandinaavias, Inglismaal, Madalmaades, sveitsis ja Saksa aladel
Millised muutused toimusid inimeste Milline oli Itaalia helilooja Goivanni maailmavaates 14.saj? Pierluigi da Palestrina elu ja looming? Keskpunktiks ei olnud enam Jumal, vaid Paestrina muusikat iseloomustab kõigi inimkeskne elutunnetus. Tekkis humanism. vahendite äärmine tasakaalustatus ja Kunstis ilmnesid ilmalikkuse süvenemise korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjus tentensid. Irooniline hoiak kirikusse. looming võrdlemisi konservatiivselt. Kunstmuusika arenes seni kirikusfääris, Peaaegu kogu looming on vaimulik. nüüd loodi ilmalikku kunstimuusikat. Hüljati sälilinud üle 100 missatsükli ning suurel askeetlik iluideaal. Inimest nähti vaimu ja hulgal motette, Magnificateja teisi kirjalkke keha harmoonilises tasakaalus. Rõhutati teoseid
· Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu Budistlik eetika · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat · Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. · Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi). Kirjandus · Budistlikud teosed kirjutati paali keeles või ka sanskritis · Vinjapitaka" räägib munkade elust;
Viis juhist (sanskriti keeles : Pañcala): Algselt 5 ilmikutele ja 5 munkadele. · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat Palverännak:Budistidel on neli peamist palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht- Lumbini puudesalu, Buddha virgumise koht Bodhgayas, Buddha esimese jutluse pidamise koht Sarnathis ja Buddha surma koht Kusinaras. Lisaks austatakse mitmeid stuupasid ning Dalai-laama sünnikohta Dharasalas.
kompass maade avastamine; relvad, püssiroht Inimesele endale: taastus inimese usk endasse, põhiolemuselt inimene hea, mitte patune; oluliseks sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitakse, inimeseks arenetakse." Ilmalikkuse idee(2), eesmärk maapealset elu täiustada. Esindajad: Dante Alighieri, Galileo Galilei, Newton, Platon. Uus looduskäsitlus loodust peeti positiivseks, jumal on looduses kõikjal lõpmatu panteism. Uus maailmapilt keskajal geotsentriline maailmapilt(Ptolemaius). Taevakehad ümber Maa. Kopernik heliotsentriline maailmapilt. Humanistideks hakati juba varajases renessansis nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse
Taheti luua midagi selle ajastu sarnast aga isegi veel paremana. 3. Milliseid põhimõtteid väärtustas humanism? Millised uued moraalipõhimõtted see esile tõstis? Humanismi suurimaks väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd nende päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Tekkis isikuvabadus. Ka kirikud olid üsna leplikud ilmalikkuse avalduste suhtes. 4. Milliseks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? Neoplatonism taaselustas ja kinnitas, et mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Neoplatonism aitas lepitada antiig jäljendamist ristiusuga ja soodustada paganlike motiivide kasutamist. 5. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastut? 1) 14. sajand- eelrenessanss 2) 15. sajand- vararenessanss
Viis juhist (sanskriti keeles : Pañcala): Algselt 5 ilmikutele ja 5 munkadele. · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat Palverännak: Budistidel on neli peamist palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht- Lumbini puudesalu, Buddha virgumise koht Bodhgayas, Buddha esimese jutluse pidamise koht Sarnathis ja Buddha surma koht Kusinaras. Lisaks austatakse mitmeid stuupasid ning Dalai-laama sünnikohta Dharasalas. Mõisted
Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS Euroopa ülikoolide alguseks võib pidada keskaja teist poolt, mil kloostrikoolides soovis õppida nii palju noori, et tuli luua eraldi õppeasutused. Tekkisid eraldi asutused, kus liideti ilmalik ja kiriklik õppesuund ja see viiski ülikoolide tekkeni. Edasist arengut ilmalikkuse poole mõjutasid Araabia õpetlased ning nende raamatukogudes säilinud Antiik-Kreeka teadlaste tööde jõudmine Euroopasse. Araablaste ristiretked viisid muudatusteni ka ühiskonnaelus ja keskklassil oli enam võimalusi haridusele. See oli tõukejõuks ülikoolide arengu hoogsustumisele. (Gutek 1995: 97) Esimesed ülikoolid Lääne-Euroopas olid Salerno, Bologna ja Pariisi ülikool. Pilt . Maal Salerno meditsiinikoolist 11. saj maj. Salerno on Lõuna-Itaalia ülikool
1600. a. põletati tuleriidal Giordano Bruno. SISSEJUHATUS RENESSANSSAJASTUSSE 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid tema teadvuses eristuma, palju esines koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes (näiteks Giovanni Boccaccio “Dekameron”). 14. sajandi kunstis, kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid. Seni oli kunstmuusika eksisteerinud peamiselt kiriklikus sfääris, nüüd aga hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat, mis määras edaspidi kogu kunstmuusika väljenduslaadi: kõik uus ilmus siitpeale peamiselt ilmalikes žanrites. 14. sajandil muutus oluliselt Euroopa poliitiline pilt: Saja- aastane sõda (Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, kestis vaheaegadega aastatel 1337- 1453) tegi lõpu Prantsusmaa kesksele positsioonile Euroopas. See sõda tähistab
üldkogudustele ega avaldatud dekreetide hulgas. 19. augustil saatsid legaadid selle kokkuvõtte tagasi Becadelli komiteele redigeerimiseks. Nii saadeti paavstlikele legaatidele 25. augustil revideeritud ettepanekud, kus viidet muusikale oli oluliselt vähendatud: ,,Samuti tuleb jumalateenistuste muusikaline stiil teha taasvastavaks standarditele, mida Johannes XXII ette kirjutas Extravagantes (paavsti dekreetide kogu) raames." Mure liigse ilmalikkuse osas tegi siin ruumi teisele lemmikteemale muusika arusaadavus. Siiski ka seda 25. augusti kokkuvõtet tuli veel korra septembris redigeerida. Viimaks said prelaadid valmis missade reformimise ettepaneku esialgse versiooni, mis pidi arutlusele tulema üldkogudustes 10. septembril. Selles oli muusika kohta pikem avaldus: Reegel 8. Kuna pühasid riitusi tuleks tähistada ülima austusega, sügavaima tundega ainuüksi
pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. 4)Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandi lõpuni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Selle nimetus tuleb itaaliakeelsest sõnast "renaissance ", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg. Kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid. Kõik uus ilmnes siitpeale ilmalikes zanrites. Keskaegna rüütlikultuur oli lõppenud ning väärtushinnangute andmiselt hakati lähtuma inimesest. Renessansiajasu filosoofia ja kirjandus toetusid olulisel määral antiikkultuuri pärandil ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Toimusid laialdased maadeavastused ja loodusteaduste kiire areng. 15. Sajandi keskel leiutati trükikunst. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine
meil on tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Rüütlipoeesias valitseb armastuse teema ning seal ülistatakse naisideaali. Rüütlilaulikuid nimetati trubaduurideks, truväärideks või mennesingeriteks. Nad lõid ja esitasid enamasti oma laule ise, abiks võis olla ka rändmuusikuist kaaskond. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest seisusest. 5) RENESSANSS 14.-16. Sajand Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg. Kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid. Kõik uus ilmnes siitpeale ilmalikes zanrites. Keskaegna rüütlikultuur oli lõppenud ning väärtushinnangute andmiselt hakati lähtuma inimesest. Renessansiajasu filosoofia ja kirjandus toetusid olulisel määral antiikkultuuri pärandil ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Toimusid laialdased maadeavastused ja loodusteaduste kiire areng. 15. Sajandi keskel leiutati trükikunst. 6) RENESSANSSAJASTU MUUSIKA ÜLDINE ISELOOMUSTUS
vallutasid türklased Konstantinoopoli ja hukkuvast Bütsantsist põgenenud haritlased vahendasid Itaaliasse kreeka kultuuripärandit. Siiski ei loodetud antiikaega korrata või jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. 1.8. Ristiusu kirik ja paganlus Antiikaja paganluse kohatine matkimine ei tähendanud enamasti siiski konfliktiminekut katoliku kirikuga. Ühelt poolt olid mitmed selleaegsed paavstid ise tüüpilised renessansiinimesed ja kirik oli tihti üpris leplik ilmalikkuse avalduste suhtes. 1.9. Renessansi periodiseering 5 Kunstiajalooalases kirjanduses on levinud itaalia renessansi periodiseering itaaliakeelsete sajanditähistustega: Trecento e. eelrenessanss, Quattrocento e. vararenessanss, Cinquecento e. kõrgrenessanss. Trecento tähistab 14. sajandi, Quattrocento 15. sajandi ja Cinquecento e. kõrgrenessanss. 2. RENESSANSI KESKUSED 6 2.1. Renessansiaegne Firenze Renessansiaja kultuuri häll ja vararenessansi tähtsaim kunstikeskus oli Firenze
tiirlevad ümber Päikese samal ajal pööreldes ümber oma telje. Sellise järelduseni jõudis Mikolaj Kopernik. Sellest mindi natukene edasi ja oletati isegi, et see Päikesesüsteem ei ole sugusi ainuke maailmas. Glob. : hakati pühenduma loodusteadustele ja nüüd tegelevad nendega tuhanded erinevad teadlased üle terve maailma Reformatsioon ja vastureformatsioon: Reformatsioon algas Saksamaal, aastal 1517. Selle algatajaks oli Martin Luther. Ta kritiseeris katoliku kirikut liigse ilmalikkuse tõttu. Ka arvas ta, et õndsaks saab vaid usu kaudu, suur tahtmine või hüvelised teod ei aita sellele kaasa, veel vähem paavst ja kirik. Tema arvates oli ainuõige tõde Piiblis ja kiriku tõlgendusi tuleb ignoreerida. Samuti kahtles ta paavsti eksimatuses ja arvas, et kirikupea peaks olema hoopiski riigi valitseja. Selline usk muutis inimeste senist maailmapilti. Varem arvati, et inimene peab elama võimalikult tagasihoidlikku elu, et taevasse pääseda. Üks
kaubanduses, kus leedulased mängisid veel vähetähtsat rolli. Ründas ka ägedalt tsaarivenemaa venestuspoliitikat. Kudirka oli ka andekas poeet, kirjanduskriitik ja tõlk. Kudirka suri noorelt 41 aastaselt aga jõudis kirjutada enne surma sõnad rahvuslaulule, millest sai hiljem Leedu hümn. 1889 hakkas kellameeste seltskond andma välja ka talupoegkonnale suunatud ajakirja Ukinikas (Talunik või Peremees). Küll aga ka rünnati Varpast ja Ukinikast nende ilmalikkuse pärast kiriklike ringkondade poolt. Vastukaaluks ilmutati kiriklik ärkamisteemaline ajakiri, mille väljaandjaks oli Tumas Vaizgantas. Temast sai üks Leedi Kristlik-demokraatliku partei rajaja ja hiljem ka Kaunase ülikooli rektor. Oli ka üks populaarsemaid Leedu proosakirjanike. Romaan Päikesekiired kirjeldab erinevate Leedu rahvakihtide muutumist 19.saj alul. Rimased ja Nerimased kahe suguvõsa tragöödi I maailmasõja ajal. Rooma paavsti entsüplitka nõudis ka Leedu vaimulikke
annaabi.ee 
