Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799) 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: I ja II seisuse (3%) privileegid III seisuse (97%) maksukoormus b) Poliitiline kriis: Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Õ. §10-11 lk. 70.-83. Revolutsiooni põhjused • Riigivõla kasv, riik pankroti äärel • Suured kulutused õukonnale said avalikuks • Ikaldusaastad, toiduainete kallinemine. • Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid • Kolmas seisus- rahulolematu: maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal
- mõisates hakati rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head sissetulekut - talupoegasi vajati ühe rohkem - teokohustused omandasid järjest suuremat tähtsust. - talupojad muudeti sunnismaiseks - talurahva elujärg oli üsna kasin - elati korstnata suitsutares, kuhu pererahva kõrval pidid talvel mahutama ka loomad -peamiseks toiduks oli rukkileib ja jahukört ning leivakõrvaseks kala - liha ja piim oli laual väga harva -ikaldusaastad -näljahädad -Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba. - kuningavõim oli huvitatud talupoegade ülemäärase koormise tõttu ei halveneks seisund - talupoegadelt ei nõutud kirjapandust suuremaid koormisi - võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole andis talurahvale senisest tugevama õigusliku kaitse -õpetati lugema
Uus passikorraldus (1863) suurendas talupoegade liikumisvabadust, hoogustus väljarändamine Venemaale. Teoorjuse kaotamisega läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele (moonakad). Arenes talurahva omavalitsusõigus ja vallad vabenesid mõisniku võimu alt, said suure otsustusõiguse kohalike majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 19.sajandi alguse talurahva õiguste muutmise protsesse hoogustas viljahindade langus, kasvanud rahvaarv ja rohked ikaldusaastad. 19.-20.saj 19.sajandi keskpaigast toimusid suured muudatused talupojakultuuris. Kui seni kasutas talu peamiselt oma toodetud, siis nüüd hakkas levima ka ostukaup. Inimeste hoiakuid hakkas mõjutama trükikirjandus. Muutusid ka hoonete välisilme, õueplaneering, talu õuede paigutus jm maastiku ilmet mõjutavad nähtused. Eriti suured olid muutused Lõuna-Eestis. Kruntimine Kruntimine toimus 19 sajandi keskpaigas, mõisate kaupa ja erinevates mõisates erinevatel aegadel.
Hapendatud tainast leiva küpsetamine mõjutas teise aastatuhande alguses oluliselt just ahju arengut. Tol ajal küpsetati leiba tavalises kerisahjus, mille konstruktsiooni vastavalt vajadusele täiendati. Kerisahi püsis meil ka järgnevatel sajanditel nii leivaahju kui ka rehe- ja toaahjuna. Aganaleib Päästja ikaldusaastatel Minevikus kahandasid eestlaste leivavilja saaki tihti ikaldused ja leivaviljast tuli puudus kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid ja suuremaid näljahädasid. Eriti rasked olid ajad, kui ikaldused kestsid kaks või kolm aastat järjest. Leivapuudust suurendas lisaks ikaldustele ka feodaal-pärisorjusliku süsteemi kriisi süvenemine 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui toimus teravilja saagikuse langus. Eriti vilets oli saak talumaadel, ulatudes ebasoodsatel aastatel vaevalt 22,5 seemneni (Lõoke, 1959). Seetõttu talumees rasketel aegadel leivavilja
16. sajandil toimus Prantsusmaal 8. kodusõda usu tõttu 1572. Pärtliöö Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 Katoliitlikeks jäävad Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Iiirimaa, Leedu. Protestantlikud on Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Muutus keel, kirik pidi olema lihtne, odav, emakeelne 15.Kirjelda Prantsuse revolutsiooni puhkemise põhjuseid ja selle algust 5p. Riigivõla kasv Suured kulutsed õukonnale said avalikuks Ikaldusaastad Ameerika iseseisvussõja toetamine rahalisel Kolmas seisus – rahulolematus Lakkamatu maksutõus Rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 14. juunil rüüstati Bastille kindlus 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine Usuvabadus, sõna, trüki ja koosolekute Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „Vabadus, võrdlus, vendlus“ Uus ajaarvamine, mõõdud ja kaalud Kunstimuuseum rahvale
Voltaire, Jean Jacques Rosseau, Charles Louis de S. Montesquieu.
Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas loomulikud vajadused ja õigused ja ühiskond peab jälgima loomulikku korda.
Eelnevad eelarvamused tuli kummutada ning loobuda arutust kummardamisest. Kirikuvastasus, jumalaeitus võrsusid.
Ühiskondliku leppe teooria. Samalajal prants, vastutustundetus, ükskõiksus “Pärast meid tulgu või veeuputus” Prantsuse
õukond neelas tohutuid summasid, esimene börsimull, ikaldusaastad ja sõjas kulutatud rahad. Banca rotte! Generaalstaadid
taastati 1789. Kolm seisust, Rahvuskogu ja Asutav Kogu. 14. Juuli 1789 vallutati Bastille - vihatud vana reziimi sümbol.
Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni tegi Asutav Kogu. Maximilien Robespierre ja Jean-Paul Marat tegid
jakobiinid! Kuningas Louis XVI tapeti 1793. Zirondiinid!
jooksul kokku. Samas polnud see vastavuses elatustaseme, elu kvaliteedi kasvuga · raiskamist ja ebamajanduslikkust kattis hankiv tööstus. Gaas ja nafta tõid riigile soodsa maailmaturu konjunktuuri tõttu tohutut tulu ja seda kulutati kergel käel · sama vastuoluline kui tööstuse areng, oli ka põllumajanduse oma · igast uuest viljasaagist kaotas riik 20%, kartulist 40%, juurviljast 33% transpordi- ja hoidlamajanduse kõlbmatuse tõttu. · Rasked ikaldusaastad järgnesid üksteisele 1965, 1967, 1972, 1975 · Kolhoosikord asendus sovhoosidega, majandite allakäik, tagajärg massiline põgenemine maalt · Elanikkonnal tekkis sel ajal teatud kindlustunne: ehkki läbi raskuste, aga siiski oli võimalik endale eluks vajalikku hankida ja võimalust mööda isegi mugavust lubada · Stabiilne tööhõive, üldine pensionikindlustus, garanteeritud haiglaabi
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's. 1
See tähendab, et nad kehtestasid kõrged tollimaksud sisseveetavale kaubale, ennekõike tõkestamaks Suurbritannia konkurentsi. Seetõttu oli 20. sajandi alguseks Suurbritannia ekspordi kasv võrreldes USA ja Saksamaaga kordades väiksem. Neljandaks põhjuseks, miks Suurbritannia majandus jäi alla USA-le ja Saksamaale, on 19. sajandi lõpul Suurbritanniat tabanud pikaajaline agaraarkriis. Lisaks sellele, et pidavalt suurenes vilja eksport teistest riikidest, tabasid Inglismaad ka ikaldusaastad ning see tõstis Suurbritannias põllumajandussaaduste omahinna väga kõrgele. Teraviljahinnad maailmaturul üldiselt aga langesid. Väikefarmerid laostusid, külvipinnad vähenesid ning väiksemate kariloomade hulk kahanes. Ainsana suurenes suurte karilomade hulk hakati kasvatama piimakarja ning lihaloomi. Laostunud farmerid kolisid linnadesse elama ja Esimese maailmasõja eel oli põllumajanduses tegev ainult 8% rahvastikust. Inglise tööstustoodangu põhinäitajaks 20
Seda küpsetati rehetoa ahjus korraga mitmeks nädalaks. Vanema traditsiooni jätkuna küpsetati küdeva ahju suul leivatainast paistekakke. Nii nagu teistel põldu harivatel rahvastel, on ka eestlastel sõna ,,leib" omandanud toidu ja elatise üldise tähenduse. 4 2. Aganaleib Minevikus kahandasid eestlaste leivavilja saaki tihti ikaldused ja leivaviljast tuli puudus kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid ja suuremaid näljahädasid. Eriti rasked olid ajad, kui ikaldused kestsid kaks või kolm aastat järjest. Leivapuudust suurendas lisaks ikaldustele ka feodaal-pärisorjusliku süsteemi kriisi süvenemine 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui toimus teravilja saagikuse langus. Eriti vilets oli saak talumaadel, ulatudes ebasoodsatel aastatel vaevalt 22,5 seemneni (Lõoke, 1959). Seetõttu talumees rasketel aegadel leivavilja
Tuulemäe sarja lõpetab romaan ,,Aeg" (1929), millel on palju ühist Rohu hilisemate linlikku kultuuri kritiseerivate nn. ajaromaanidega. Teiselt poolt jätkatakse siin ,,Maa" tegelaste elutee vaatlust. Kuid aeg ja kogemused on kirjanikule mõju avaldanud: kui ta varem nägi elu läbi roosade prillide, siis kujutab ta nüüd oma tegelaste saatust hoopis pessimistlikumais värvides. Kustal on tulnud kogeda pettumusi, tema elu-unistus saada pärisperemeheks luhtub, ikaldusaastad ja majanduskriis lõikavad temagi lootuste tiivad. Kõigest hoolimata säilitab aga Kusta elu- ja töörõõmu, ja sellest on ta karakterina ainult võitnud. Kõige suurem muudatus toimub Sooja juures. Sarja esimestes osades on ta ettevõtlik, töökas, pidades silme ees üht kindlat eesmärki jõuda töö ja usinusega kunagi haljamale oksale. Kui aga ,,Ajas" selgub, et oma talu ostmise lootused nurjuvad, muutub Sooja Kusta vastu tigedaks, virisejaks. Ning
Seetõttu küpsetati jakobipäeval uudseleiba või vähemalt odrakaraskit. Kui talus küpsetati esimest korda uudseleiba, anti igaühele, kes juhtus majja tulema, tükk leiba. Uudseleiva päev oli pere pidupäev. Lauritsapäevaks oli uudseleib juba kõigil laual ja selle kohta oli vanarahval ka vastav ütlemine: ,,Laurits toob laia leiva". AGANALEIB Minevikus kahandasid eestlaste leivavilja saaki tihti ikaldused ja leivaviljast tuli puudus kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid ja suuremaid näljahädasid. Eriti rasked olid ajad, kui ikaldused kestsid kaks või kolm aastat järjest. Leivapuudust suurendas lisaks ikaldustele ka feodaal- pärisorjusliku süsteemi kriisi süvenemine 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui toimus teravilja saagikuse langus. Talurahva elatustase oli väga madal ning igapäevane toit vilets. Rahvamälestistes on säilinud andmed, et 1800.aasta ümber oli
Keisri kantseleid. Igavene Edikt: ehk seadustekogu. Juudamaal ülestõus, mille tagajärjel deporteeriti palju neist lääneprovintsidesse, millest sai alguse Lääne-Euroopa juudikogukondade teke. Antoninus Pius (138-161); sisemise ühtsuse kõrgaeg. Marcus Aurelius (161-180): stoistlik, nägi keisrivõimu osana maailma jumalikust korraldusest, kus valitseja täidab enda kohustust nagu teisedki, kuid tal on suurem vastutus. Ikaldusaastad, majandusraskus, idapiiril sõjaretk Partia vastu, Doonaul ründasid germaani rahvad. Suutis tagasi lüüa,kuid suri väeleeris. Temaga lõppes heade adoptiivkeisrite ajajärk. Commodus (180-192): autoritaarne, võrdles end Heraklesega, võitles gladiaatoritega, kiusas taga opositsioonilisi senaatoreid. Kodusõda Septimus Severus (193-211): tuli kodusõjas võimule, kahandas senati mõju, otsis tuge
Kujutavas kunstis: (valitseja) monumentide püstitamine, paraadiportreed, heroilised ideaalmaastikud jne. Kirjanduses ruulib ülev ja lihvitud prantsuse klassitsism: draamakirjandus. Muusikas on oluliseks just Saksamaa ja Kesk-Euroopa: Bachi protestantlik kirikumuusika. Hiilguse pahupooleks on talurahva raske elu koormavad riigimaksud ja ilmastiku tingimused on jamad 16.-17.saj Euroopas ,,Väike jääaeg" ehk ilmastiku jahenemine: külmad talved, ikaldusaastad. Majanduses merkantilism (16.-18.saj): riigi prioriteet ja juhtiv roll majanduses. Usuti, et riigi majandusliku heaolu garanteerib võimalikult suur väärismetallide reserv. Eesmärgiks oli aktiivse kaubandusbilanssi saavutamine: hinnaliste luksuskaupade väljaveo soodustamine ja üldiselt sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, et riiki koguneks võimalikult suur kogus väärismetalle. Soositi manufaktuure ja laevandust, põllumajandust alahinnati.
Katoliku ja protestantliku kiriku erinev suhtumine abiellu. Katolik: abielu üks sakrament, samas mitteabiellumine pole taunitav.(Rooma kat vaimulikud ei tohi abiellida). Lahutusi ei luba Prot: mees on vastutav pool, vanapoiste üle tehti nalja, seksuaalsus on kohustuslik- askees taunitav. Teist korda abielluda ei tohi. Ilmastiku muutumine varauusajal, selle mõju demograafilistele protsessidele. 17.saj Eur dem. kasv pidurdus. Ilmastiku tõsine mõju- jahe kliima- ikaldusaastad- nälg. suurem suremus Nn väike jääaeg. 16.saj keskpaik kuni 17.saj lõpp. Kliima järsk jahenemine. Jäätunud Bodeni järv(4 korda sajandi jooksul), lumemaastikud Madalmaades. 17.saj lõpus põhjustas tõsise näljahäda. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. 18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded Looduskatastroofid
Itaalia sattus austria võimu alla Sardiinia kuningriik jäi sõltumatuks riigiks Karbonaarid hakkasid itaalia eest võitlema eesmärk itaalia ühendamine 1820-itaalias ülestõusud, kuid suruti täna püha liidu riikide kaasabil maha Giuseppe mazzini- tema juhtimisel asutati revolutsiooniline salaühing noor-itaalia Camillo di cavouri pooldas itaalia ühendamist 1848-euroopat tabas mässulaine Kodanlus soovi põhiseaduslikku riigikorda 1847euroopas majanduskriis ja muud ikaldusaastad tõid kaasa sotsiaalsete olude halvenemise Lisandusid ka rahvuslikud vastuolud 1848 puhkes Itaalias Palermos rahvaülestõus Prantsusmaal puhkes revolutsioon 24. veebruaril ,mil kukutati juulimonarhia 1848-kutsuti kokku ülesaksamaaline rahvuskogu ehk frankfurdi parlament Viinis puhkes ülestõus 13 märtsil-võimult kukutati metternich Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus 1848 Prantsusmaal presidendivalimised-võitis louis bonaparte- hiljem kuulutas end napoleon ii-ks
annaabi.ee 
