Tuleb välja mõelda miks see esmamulje tekkis, kas põhjus oli rohkem raamatus või lugejas. Johanna Ross suudab leida peaaegu igas raamatus mingi lähenemisnurga, kust saab arvustuse välja väänata. Kriitiku ameti kõrvalt on ta märganud mõnda puudust eesti kirjanduse kõrval. Näiteks Johanna Ross ütles: ,,Mu hing ihkab enamasti head tihedat kirjeldust. See kõlab ehk natuke nagu klassikaline nutt, hala ja suure eesti romaani ihalemine, aga hea tihe kirjeldus võiks vabalt esineda ka lühiromaanis või novellistikas". (Ross J. Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 60). Lisaks kirjandusteadlase ja kriitiku elule tegeleb ta teadustööga, mis keskendub olmeromaanile ja nõukogudeaegsete eesti naisautorite sõjaromaanidele. Olmeromaanid on romaanid, mis näitlikustavad hilisnõukogude aja mitmepalgelisust või kihilisust, mida on tagantjärele keerulisem mõista. (Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 61). Sõjaromaan on aga
tegudest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest . · Müüt rahva poolt välja mõeldud lugu, mis selgitab maailma ja inimese teket, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad . · Mütoloogia müütide kogum . · deus ex machina abi väljastpoolt · carpe diem hetke püüdmine kiiresti mööduvast elust ja selle nautimine . · Oidipuse kompleks meeste alateadlik ihalemine ema poole ning isa vihkamine . · Achilleuse kand haavatav koht . · Pandora laegas - tundmatu sisuga / keelatud asi 2. "Iliase" ja "Odüsseia" autor, peategelased ja 5 lausega osata edasi anda eepose sisu. · Autor : Homeros · ,, Ilias ,, Trooja Apolloni templi preestri tütar sattus kreeklaste kätte vangi. Apollon saatis kreeklaste leeri katki, mille peale Agamemnon loovutas vangi & võttis uueksa Achilleuse orjatari
Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid. Viimane ning suurim keskaja lüürik oli F.Villon (sünd. 1431), kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle aja suurus ja viletsus. Tema luuletused koonduvad kogumikeks “Värsid” ehk “Väike testament” ja “Suur testament”. Elu ja surm, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine – need on tema luule põhimotiivid. Villon on vahel tõsine ja harras, vahel küüniline ja rõve – talle pole miski püha. Rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaalt. Sealsete laulude kuulsaim kogu on “Carmina Burana”. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise üliõpilashümni “Gaudeamus” algussõnad: “Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored!” Eepika Eepikas on valdavalt lühivormid, peamiselt satiirilise või lihtsalt anekdootliku sisuga
Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. Francois Villon (15 saj pKr) Keskaja suurim poeet. Kõik mis tema elu kohta on teada pärineb tema luuletustest ja kohtuprotokollidest. Temast jäi maha kaks lüületsüklit ,,Väike testament" ja ,,Suur testament", neis kohtuvad elu ja surm, ilu ja õnnetus, rõõm ja mure, naer ja nutt. Tema luulet iseloomustavad isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Villon seisis ka luules väljaspool seadust ja kaanoneid, segas mängurina stiile ja keeli, kasutas vargazargooni. Kirjutas paroodiat. Renessansikirjandus: renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde st. antiikkultuuri taassündi ja tõstes esile humanismi ideed. Sai alguse 14. saj Põhja-Itaaliast
tarbimisfundamentalism, mida Ameerika vahel päris sõjakalt ka mujal maailmas levitab. Ent siingi ei puudu pretsedendid: ei sobinud kristluse askeetliku vaimsusega renessansiaja paavstide toretsemine, sama vähe sobib islami vaimuga sultanite ja emiiride ning täna-päeva naftaseikide luksusekultus. ´´ Sellest järeldub, et inimese jaoks on mugavus tähtsam, kui mistahes usk ja kasvatus. See mugavuse ihalemine viib meie planeedi hukkumiseni, siiski sellepärast ei pea meie põlvkond ju selle pärast muretsema ja seda ei tehtagi. Kuna füüsiliselt pole planeet veel piisavalt kriitilises seisus. Asja tuum on selles, et inimene on looduses üsna unikaalne liik. Oleme õppinud looma ise endale meeldivama elukeskkonna, kõrvaldama suuremaid ja väiksemaid ohtusid oma elule ja tervisele. Oleme aina enam muutnud oma lähi kekskkonda, alates riietest ja lõpetades maastikuga
Luule reeglid, meloodia on tähtsam, kui sõnad,
Stiilid : trobar leu- kerge, arusaamisega pole probleeme, selge stiil/ trobar
plus – ei saa aru, millest räägitakse/ trobar ric – palju metafoore, raske
lugemine
Francois Villoni keskaegsus ja uusaegsus (st kuidas ta oma
teemade, motiivide, tüüpide loomes on keskaegne, tundetoonis aga
uusaegne)
Luuletsüklid – Väike testament ja Suur testament :isikuväärikus, ihalemine
maise elu täiuse järele
Kasutas vargazargooni
Humanistlikud maaimavaaded
Värsid koosnevad 40 oktaavist (8 v stroofist)
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu
"; ,,Kahtlen, järelikult olen!". Isaac Newton Loodusteaduse matemaatilised printsiibid. Prantsuse valgustusajastu Voltaire (1694-1778) Poliitikas sai tema ideaaliks valgustatud absolutism (filosoofi ja kuningate liit), Leppimatu võitlus katoliku kirikuga, ta oli deist deist ollakse arvamusel et jumal on loonud maailma aga ei sega selle valitsemisse. Rousseau (1712 1778) Rousseau pööras palju tähelepanu emotsioonidele ning temast sai alguse romantilise looduse ihalemine. ,,Tagasi loodusesse!" tema kohutavalt tuntud lause. Rousseau järgi on inimene oma loomu poolest HEA. (aga kultuur ja ühiskond on inimese ära rikkunud). Progress ei ole inimene teinud õnnelikuks. (linnastumine). ,,Ühiskondlik leping" tema elutöö- inimesed on looduse poolt vabana sündinud ja võiksid sellisena elada. Paraku saadakse paremini hakkama, kui ollakse koos grupis/kollektiivis/riigis. Selle ,,sellise hea elu"
Nii mõneski kunstis võivad lapsed ses eas juba isast ees olla - isa peaks suutma seda aktsepteerida. See ei tähenda aga isa kui autoriteedi langust. Lapse enesehinnang on veel seotud vanematega ning laps tahab olla maailma kõige targema ja andekama isa poeg või tütar. Murdeiga: isa kui lubjakas Murdeeas tahab nooruk iga hinna eest iseseisvaks saada. Selleks üritab ta end trotslikult ja agressiivselt vanemaist lahti rebida. Isa ihalemine asendub mässuga: isast saab lootusetu lubjakas, kellega on isegi mõttetu vaielda. Noorukiea kõige tähtsam ülesanne ongi õppida oma vanemaid realistlikult tundma, nende heade ja halbade külgedega. Isal tasuks meenutada, et tema ei ole muutunud, seda on teinud hoopis nooruk. Ta peab loobuma idealiseeritud maailmapildist, et lõplikult iseseisvuda. Kokkuvõte Eelnevas referaadis saime teada, et on olemas kolme tüüpi isadust: bioloogiline isadus,
1465) Keskaja suurim poeet, moodsa prantsuse luule eelkäija. Villon valis endale hulkurielu, millega kaasnesid kaklused. Vargused, röövimised ja vahi all istumine, kuni ta saadeti Pariisist välja. Ajale iseloomulik parodeerimine ei tunnistanud tabuteemasid. Irvitati kõigi ja kõige üle, ehkki paroodiaist võib leida lüürilisigi noote. Villonist jäi maha kaks luuletsüklit ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Villoni pihtimuslikku luulet iseloomustavad isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Tema looming kajastab niihästi ajastu ähmaseid püüdlusi ja kirgi kui ka autori humanistlikku maailmavaadet. Vaimulik kirjandus Vaimulik kirjandus oli Ladina keelne. Oli keskaja kultuuris hoopis avaram tähendus kui hilisemal ajal. Tähtis koht oli vaimulikus kirjavaras pühakute elulugudel ja religioossetel legendidel. Teater ja näitekirjandus Teater ja näitekirjandus on linnakirjanduse üks tähtsamaid osasid. Sai alguse keskaja
tühjaks - inimene, kellele see koht oli keerulise aja suurus ning viletsus. määratud polnud veel sündinud. Selleks Põhimotiivideks olid erinevad vastuolud inimeseks oli sir Lanceloti poeg õilis sir nagu elu ja surm, kaduvus ja igavik, Galahad. Koos sir Percevaliga oli ta keskaegne patutunne ja jamalaema kangelaslikel püha Graali otsingutel. sir ihalemine kõrvuti renessansi-inimese Gauvain, kes oli kuninga õepoeg ning eneseväärikustunde ja ihaga maise elu kelle jõud sõltus otseset looduse täiuse ja vabaduse järele. Villonile pole elutsüklist, paistis silma oma jõu poolest. miski püha. "Nelik","Ballaad kadedaist Loo edenedes loovutavad aga Galahad ja keeltest" räige, võik, rõve, räpane
nemad on kadeduse objektid. Nagu teistegi isiksusehäirete puhul ilmneb nartsissism harva puhta vormina. Ta kuulub ühte rühma piirialaste isiksusehäirete düssotsiaalsuse (üleolevus) ja histrioonilisusega (tähelepanu nõudmine). Paljude sümptomite kattumise tõttu võib kahel kolmandikul nartsissistliku isiksusehäirega inimestest diagnoosida ka üht eelnevatest patoloogiatest. Histrioonilist inimest iseloomustavad tähelepanu ja imetluse ihalemine ning düssotsiaalset inimest teiste tunnete põlgamine ja mitteaustamine. Piirialast tüüpi isiksusehäiret iseloomustab emotsionaalne muutlikkus, eriti juhul, kui sellise häirega isik pettub talle olulistes suhetes. Enamik vaimse tervise professionaale usub, et nartsissistlike inimeste enesearmastus on ebakindel ja kergesti ohustatav. Nad hoiduvad tunnistamast äpardumist ja seavad endale väiksemaid eesmärke, mida on kerge saavutada
Idiosünkraasia Inimesele endale iseloomulik käitumisviis. Üldiselt peaaegu iga tegevus mis on inimese endaga seotud võib aktiveerida eesmärgi poole püüdlemise. Uurimisel on probleem et kui enamasti jagame ühte ja sama kultuurikeskkonda siis mõnedel on nn varasemate seoste tekkimise ajalugu/elulugu erinev. Kui hakkame vaatama siis üldiselt on sarnane aga mõnel väga erinev - Chen – kahte tüüpi võimu ihalemine, võib viia täiesti erinevatele seotud käitumistele, individuaalne ja kommunaalne, Kokkuvõtvalt erinevatest uuringutest: - Eesmärgid võivad tegutseda sõltumatult sellest kas inimene on teadlik ennde allikate olemasolust või mitte - Väga erinevad stiimulid mis on varasemalt selle eesmärgiga seotud olnud – võivad seda aktiveerida - Need seosed on idiosünkraatilised ehk ainult sellele inimesele iseloomulikud nt kuidas
poeetilist võtet mis «Väikses testamendiski»: Villon pajatab kord humoorikalt, kord sarkastiliselt, kellele ta pärandab oma surnukeha, kellele raamatud ning kes saab selle au tema hing endale omandada. «Suur testament» hõlmab ka rida muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Villoni loomingut, mis on loodud kahe ajastu piiril, iseloomustavad elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja inetus, keskaegne patutunne ja jumalaema ihalemine kõrvuti renessansiinimese eneseväärikustunde ja ihaga maise elu täiuse ja vabaduse järele. Pilet nr 9 1. Renessansikirjandus 2. Petrarca elu ja looming, sonett Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a. saadeti Petrarca perekond Firenzest välja. Elas Avignonis. Paavstide residents viidi siis Avignoni. Petrarca õppis isa soovil õigusteadust, aga pärast vanemate surma loobus vastumeelsetest õpingutest ja
Sealt saadakse tagasiside iseendast kui oma sugupoole esindajast. Kehalisus ja keha muutused toovad noorele palju rõõmu ja rahuldust kui ka ebakindlust ja muret. Suhted vastassugupoolega toimuvad esmalt fantaasia tasandil, armumisena kaugetesse iidolitesse. Nende ülesandeks on olla nii armastamise ja ihalemise kogemuse objektiks kui seksuaalse 204 ärkamise voolukanaliks. Armumine ja ihalemine on uus, kütkestav ja hirmutav kogemus. Kättesaamatusse iidolisse on turvaline armuda. See suhe ei saa viia tegeliku, seksuaalse armastussuhteni. Selles ei saa kunagi tõeliselt pettuda. Iidoliga elab noor turvaliselt läbi vaimustavaid seksuaalfantaasiaid. Oma sooidentiteet peaks olema küll kindel enne kui tegelik seksuaalsuhe on võimalik. Fantaasiasuhted on osaks selle arengus.
annaabi.ee 
