Tähelepanu! Mart Ukas 10.A Tähelepanu · Tähelepanu on see, mis nii öelda filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. · Näiteks midagi kuulates või mingit teksti lugedes kuuleme ja tajume erinevaid asju, kuid tõenäoliselt pöörame kuulamisele või lugemisele rohkem tähelepanu ehk keskendume sellele. Neid tajume selgelt. · Vähe tähelepanu pöörame teistele ärritajatele ehk ignoreerime neid. Teisi tegureid tajume ähmaselt. · Kui me ei suudaks tarbetut infot kõrvale jätta, ei suudaks me edukalt tegutseda. Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks: · Tähelepanu figuuriks- · Tähelepanu fooniks- see, mida tajutakse see mida tajutakse väga täpselt. üsna ähmaselt. · Tähelepanu võib käsitleda protsessina ja seisundina. · Protsessiga on tegemist taju valiku ehk info valikulise teadvustamise puhul.
uurib kõike, mida sobib kasutada valetamiseks.'' Semioeetika on üks praegusaja olulisemaid arengusuundi, mis on ka biosfääri tervise huvides hädavajalilk. Globaalne soojenemine on üks niisugune laiaulatuslik nähtus, mis paljastab, kui rumal on kinni hoida uusaegsest inimesemõistest, justkui hoidudes oma kultuurilisse kookonisse, mis on lahutatud loodusest. Kuid kultuur on kõigest looduse antroposemiootiline edasiarendus , ning see, et me ignoreerime kultuuri rollil füüsilises universumis ja bioloogiliseevolutsiooni kulgemises, on meile ohtlik. Ülemaailmastumise käigus muutub kõik üha sarnasemaks: enam ei ole tundmatuid maid ega avastamata rahvaid, kõik on teada. Seetõttu on muutunud ka inimeste eesmärgid. Tähtsaks on muutunud psühhoanalüüs ja sisemaailma avastamine. See, mis oli väljaspool, on liikunud 2 sissepoole
Balletti esimeses osas kohtuvad minevik ja olevik, armastus ja usk traditsioonidesse ning tänapäeva kiirustav ja hoolimatu maailm. Teises osas oleme tunnistajateks ühe olevuse eluteele sünnist surmani. Kolmandas osas saab kõik lõhutud ja nihestunu tagasi tasakaalu. Tasakaal sesneb heades inimsetes, kes tavaliselt märkamatuks jäävad, kuid kes mängivad olulist rolli meie igapäevases elus. Antud ballett tekitas minus palju mõtteid, nimelt Miks me aina kuhugi kiirustame ja ignoreerime ümberringi toimuvat ega naudi elu? Kas ma olen midagi igast sündmusest kaasa võtnud ja õppinud? Ballett oli huvitvalt lavastatud, kokku olid viidud tants ja muusika. Eriti meeldis vahelõigud, milleks olid luuletused. Muusika ei olnud harjumuspärane ja tihtipeale jäi mulje, et see on hetke improvisatsioon. Tantsijad olid väga proffesionaalsed ja tegid kõik oma keerulised liigutused lausa liueldes, jäi mulje nagu nad on vabad ja tants pole seatud.
Sellepärast tulekski võimaluse korral lugeda raamatuid teemadel, mis huvi pakuvad. See võtab küll rohkem aega, kuid on kokkuvõttes toredam, huvitavam ja annab ka parema soovitud tulemuse. Samuti on näiteks sõnavara arendamiseks hea raamatuid lugeda. Loomulikult ei hakka keegi lugema ega pähe õppima ÕS'i, kuid seda polegi vaja kui inimene viitsib lugeda ka näiteks tavalisi juturaamatuid. Seda, et internet tekitab sõltuvust teavad tegelikult paljud, aga tihti peale me lihtsalt ignoreerime neid nii öelda hoiatusi, mis ei soovita meil kaua arvutis olla. Kuid ma arvan, et paljud inimesed ei oska seda arvatagi, et ka raamatute lugemine võib sõltuvust tekitada. Umbes aasta tagasi olin ma täiesti sõltuvuses lugemisest. Kui mul raamat käes oli ei suutnud ma seda ennem ära panna, kui see oli läbi loetud ja kui raamat läbi sai võtsin ma kohe ette uue raamatu. Selle puudumise korral muutusin ma närviliseks ja vihaskes. Seega ei ole ka liigne lugemine hea.
Neiu on temasse nii armunud, et jätab töö tagaplaanile ning selle peale Dorian solvab teda. Neiu teeb kurvastusest enesetapu. Peale seda märkab Dorian et tema pilt on muutunud inetumaks. Dorian elab teisi ära kasutades, tarbib narkootikume, käib läbi prostidega. Portree muutub väga inetuks. Doriani hakkab see häirima ning ta tapad kuntsniku. Lõpuks lööb ta vihaga portreesse ja sureb ise ära. Kui ta leitakse on portree ilus aga ta ise väga inetu. Sõnum: Mida rohkem me oma vidu ignoreerime, seda rohkem hakkavad need meid häirima. Ei tohi elada ennasthävitavat elu, teisi ära kasutades. Maurice Maeterlinc Belgia. Sümbolistlike näidendite kirjutaja. Alustas loomingui luulega, sai kuulsaks näidenditega. Näidend ,,Pimedad" See kujutab sümbolistlikult inimeste elu. Pidev otsing teadmatuses,, mida saadavad üksindus ja hirm. Peategelased on pimedad, kes elavad saare peal sanatooriumis. Preester, kes on nende hooldaja, on nad toonud
ju selle pärast muretsema ja seda ei tehtagi. Kuna füüsiliselt pole planeet veel piisavalt kriitilises seisus. Asja tuum on selles, et inimene on looduses üsna unikaalne liik. Oleme õppinud looma ise endale meeldivama elukeskkonna, kõrvaldama suuremaid ja väiksemaid ohtusid oma elule ja tervisele. Oleme aina enam muutnud oma lähi kekskkonda, alates riietest ja lõpetades maastikuga . Paraku ei suuda me siin arvestada loodusseadusi, ignoreerime oma tegude kaugemaid ja kaudsemaid tulemusi. See, et suudame lähiperspektiivis saada aina enam seda, mida tahame, on pikemas perspektiivis ohtlik. 3) ,,Nagu kõigi elusolendite tahtmistele, pani ka meie eellaste tahtmistele piiri loodus ise, inimene kujunes inimeseks karmis looduses, võitluses nappide ressursside pärast. Nii ei kujunenud inimese enda loomuses piisavalt enesekontrolli, enesepiiramise võimet, oskust loobuda kättesaadavast-pakutavast
6) Nappus. 1 Mõjustamisrelvad - Kinnistunud käitumismustriteks - reeglipärased, pimedalt mehaanilised käitumismustrid paljude erinevate liikide puhul. Kinnistunud käitumismustride peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras. Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõelda ja siis nendega nõustuda (või mitte), ignoreerime me sageli argumente ja laseme end veenda lihtsalt eksperdi eksperdistaatusest. Kui küsimus on meie jaoks oluline, paneme me vastu meelitavale võimalusele registreerida kogu kättesaadavast infost vaid üht (vallandaja) tunnust ja ainult sellele reageerida. - Mimeetid (jäljendajad) - liikide grupp, kes kopeerib teiste loomade vallandajatunnuseid, et selle pettusega meelitada neid käivitama õigeid käitumislinte valel ajal.
argipäevale. Nõnda saigi kunstist - ja eriti muusikast - kõigest kaunistav ornament. Ilu otsinguil pöörduti just vana aja kunstide, vana aja muusika poole, kuna sealt leiti seda, mida otsiti. /--/ Niisiis vajame muusikas üha enam "ilu", mida tänapäev meile oletatavasti enam pakkuda ei suuda. Sellist, pelgalt "ilusat" muusikat pole aga ealeski varem eksisteerinud. "Ilu" on vaid üks muusika komponente, ainuvalitsevaks kriteeriumiks saame teda muuta siis, kui me kõiki teisi komponente ignoreerime. Alles ajast, mil me muusika kõikehõlmavust enam ei mõistnud või mõista ei tahtnud, muutus võimalikuks tema taandamine üksnes ilumõiste alla. /--/ Ei ole juhus, et eelmainitud muusika taandamine "ilusa" mõiste alla ning seega tema muutmine igaühele mõistetavaks juhtus just Prantsuse revolutsiooni aegadel. Ajaloos on ikka ette tulnud juhuseid, kus selleks, et muusikat igaühele arusaadavaks teha, on püütud seda võimalikult emotsionaalseks lihtsustada. /--/ Muusika
lihtsustatud mõtlemist, mis enamasti on kasulik, kui võib mõnikord viia ka vigadeni, mis lähevad meile kalliks maksma. Siin kohal vaatame just neid heuristikud, mis ütlevad meile, millal uskuda või järgida seda, mida meile öeldakse. Võtame näiteks otsetee reegli, mis väidab, et " kui ekspert seda ütles, siis peab see tõsi olema". Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõtelda ja siis nendega nõustuda, ignoreerime me sageli argumente ja laseme end veenda lihtsalt eksperdistaatusest. Selline kalduvus mingis olukorras mehaaniliselt ühele info osale reageerida on , nagu me seda nimetanud oleme, automaatne ehk klõps, vurr tüüpi reaksioon; kalduvust reageerida kogu informatsiooni põhjalikule analüüsile toetudes nimetatakse kontrolitud reaktsiooniks. Uurijate eksperimendis kuulasid tudengit linti, mis toetas ideed, et kõik viimase
ignoreerimine, filtreerimine infot enda ootuste ja arvamuste põhjal). 15. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võiks öelda, et iga inimese aju töötab omamoodi, seega on igal indiviidil oma viis, kuidas ja millist infot ta vastu võtab ja kuidas seda organiseerib ning tõlgendab. Informatsiooni valikuline vastuvõtmine on tihedalt seotud valikulise tähelepanuga st milliseid filtreid me kasutame ja millist infot ignoreerime. Valikuline organiseerimine on see, kuidas on meil infot kergem meelde jätta ja kas on üldse vaja mingit infot korrastada, et see meelde jätta. Nt telefoninumbrite meeldejätmine iga inimene grupeerib arve 2-3 kaupa omamoodi. Valikuline interpreteerimine on see, kas me asume infot enda jaoks tõlgendama või võtame iseendastmõistetavana ja tõlgendust mittevajavana. 16. Kuidas me loome arusaamise iseendast? * enesehinnang mida ise endast arvad
meelde tuletada kuidagi ning kui siis kaua võtab see aega? Näiteks kui mälul oleks "maksimum maht" teisisõnu maksimum kvantiteet , mis säilitab kõik info, mida näeme, kuuleme, tunneme võimalikult kauaks ja kui teaksime millise mõõdupuuga seda maksimum mahtu mõõta ning seda, mis juhtub siis kui mälu limiit oleks täis , oleksime valmis ja võimelised prognoosima mälumahtu. Kahjuks meie tähelepanu kõigile detailidele pole 100 % ühtne , seega ignoreerime osa nähtavast, kuuldavast ning loetavast infost Ignoreeritud infot aga ei säilitata meie mälus kaua. See, mis toimub meeldejätmise ajal, määrab ära selle, milline info salvestatakse ja milliseks kujuneb mälujälg. Asjade ja olukordade mälujäljed sõltuvad ka sellest, milline on kodeerimise hetkel meie mentaalne seisund. Omandamises mängib suurt rolli ka see mida inimene juba teab , kui ta hakkab midagi uut õppima. Varasemad teadmised võetakse appi uue omandamisel, ilma pingutuseta
(2.40) Vaatame jälle platvormi joonisel 2.10. Lükkame seisval platvormil väikese keha telje juurest raadiust mööda libisema kiirusega v ' platvormi suhtes (seisva platvormi korral on see ühtlasi kiirus maapinna suhtes). Keha liigub ühtlaselt sirget trajektoori mööda nii platvormi kui maapinna suhtes. Kui sama katset korrata pöörleval platvormil, siis maapinna suhtes liigub keha samuti kui enne (hõõrdejõudu siledal platvormil ignoreerime!), kuid et platvorm "pöördub keha alt ära", siis selle suhtes trajektoor kõverdub, nagu mõjuks mingi jõud risti kiiruse vektoriga platvormi tasandis. See ongi Coriolise jõud inertsijõud, mis mõjub ainult pöörleva taustsüsteemi suhtes liikuvatele kehadele. Nagu jooniselt näha, on Fcor risti nii
4. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES kui N.: Euroopas on inflatsioon kõrgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks võrreldes Euroopa omaga. Nõudlus importkaubale väheneb (suureneb Ep). Kõver nihkub paremale. 7.2 TARBIMISFUNKTSIOON Kuna arenenud riikides moodustab majapidamiste tarbimine kogunõudlusest 60-70%, siis peame eeldama: · kogu majandus koosneb majapidamistest ja ettevõtetest, ignoreerime valitsust ja välissektorit; · pole amortisatsiooni ja kaudseid makse, s.t. RKP = RT. Kõik tulud jagunevad kahte suurde ossa: TARBIMINE JA SÄÄSTMINE. On võimalik, et kogu tulu kas tarbitakse või kogu tulu säästetakse. Kus on aga tegelik olukord? 24 TARBIMISE ÜLDINE SEADUS inimesed suurendavad sissetulekute kasvades oma tarbimist, kuid mitte samal suurel määral.
9 raadiust mööda libisema kiirusega v ' platvormi suhtes (seisva platvormi korral on see ühtlasi kiirus maapinna suhtes). Keha liigub ühtlaselt sirget trajektoori mööda nii platvormi kui maapinna suhtes. Kui sama katset korrata pöörleval platvormil, siis maapinna suhtes liigub keha samuti kui enne (hõõrdejõudu siledal platvormil ignoreerime!), kuid et platvorm "pöördub keha alt ära", siis selle suhtes trajektoor kõverdub, nagu mõjuks mingi jõud risti kiiruse vektoriga platvormi tasandis. See ongi Coriolise jõud inertsijõud, mis mõjub ainult pöörleva taustsüsteemi suhtes liikuvatele kehadele. Nagu jooniselt näha, on Fcor risti nii
· diskontomäära valik. Intressi nominaal- ja reaalmäär. Näit. Laenuintress 12%, inflatsioon 5% siis tagasimaksmisel reaalmäär on 7%. · arvestusperioodi pikkuse valik: tulu saamise aeg, ehitise kasutamise aeg · valitud diskontomäär peab olema suurem kui loobutud alternatiivtulu allikal ( pangadeposiit). · möödunud perioodi kogemuse subjektiivsus. Ei saa usaldada absoluuthinnanguid , kuid võib usaldada kui vahendit alternatiivide hindamisel. · ignoreerime majanduse statistilise ( tõenäosusliku ) iseloomu. Arvutusraskused. Ajakaost kahju suurem kui arvutustäpsusest tulenev kasu. Intuitsioon. Juhtimiskunst. · psühholoogiline lühinägelikkus. Kõrge diskonteerimismäär vähendab tulevikuvoogude mõju investeerimisotsusele. ??? 100% tõenäosusega krooni kasu või 90% tõenäosusega 100 krooni kasu. Matemaatiliselt on võrdsed. Inimene eelistab aga suuremat kindlust. Sama kehtib kahjude eelistamisel. Kumb veenab rohkem ??
püsivad, ehkki samas ka muudetavad, kui puutume kokku nendega mittesobivate näidetega, mis nõuavad seinsest peenemate eristuste tegemist. Stereotüübi lagunemine illustreerib hästi Piaget ideid. · Tunnetusliku ebakõla teooria (Festinger, 1957) seletab, miks meie kategooriad, uskumused, hoiakud & väärtused ning stereotüübid nii raskesti muudetavad on. Me töötleme infot nii, et tulemus oleks kooskõlas meie kehtivate seisukohtadega & ignoreerime kõike vastupidist · Nii võime tõenäolisemalt tegelda ebaõnnestunud tegudele õigustuste otsimisega kui nende tegude korrigeerimisega · Inimesed loovad sageli ilmutamata (teadvustamata) teooriaid (Epstein, 1990) maailma kohta & mina teooriaid selle maailmaga toimetuleku kohta. Ilmutamata teooriad on irratsionaalsed & intuitiivselt konstrueeritud teiste käitumise & hoiakute alusel õpitavad põhiliselt meie eneste kogemusel põhinevad & väga isiklikud
annaabi.ee 
