- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub saavutusvajadus- primmarsete/ sekundarsete vajaduste hulka Julian Rotter vältis, et käitumise potentsial sõltub – ootusest/ kinitamise väärtusest
A Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides psühhomeetriline kirjeldamine Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) =personaalsed dispositsioonid (personal disposition), indiviidi kirjeldamiseks kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine indiviid = unikaalne komplekt iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis B idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi (case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses kardinaalne dispositsioon (cardinal disposition) kogu käitumise allutamine tsentraalne dispositsion (central disposition) isiksust kõige enam iseloomustavad is.jooned
A Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides psühhomeetriline kirjeldamine Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) =personaalsed dispositsioonid (personal disposition), indiviidi kirjeldamiseks kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine indiviid = unikaalne komplekt iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis B idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi (case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses kardinaalne dispositsioon (cardinal disposition) kogu käitumise allutamine tsentraalne dispositsion (central disposition) isiksust kõige enam iseloomustavad is.jooned
Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus. Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinevad? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus)? 4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas ja edasi toimub ainul ..... Preformatsiooniteooria. Tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus - homunculus Antony van Leenwenhook, Nicolas Hartsoeker. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks, agakõik on sugurakus juba algselt olemas). Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog). 5
Isiksuse struktuur – millised isiksuse oamdused teiste isiksuste omadustega koos esinevad -‐ pärilikkuse suur osakaal, -‐ lapsendamine, -‐ nurjunud sotsiaalsed eksperimendid, -‐ elusündmuste väike mõju Allport: motiivide funktsionaalne autonoomia, idiograafiline vs nomoeetiline lähenemine, leksikaalse lähenemise algataja, proprium. Ideograafiline hüpotees: mitte kõik omadused ei rakendu kõigile inimestele. Isiksus: • Allport: pole ühtainsat korrektset definitsiooni; Isiksus on indiviidisiseste psühhofüüsiliste süsteemide dünaamiline organisatsioon, mis määravad
I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära
suletud konstrukt; liiga avatud konstrukt · Fikseeritud rollide teraapia (Fixed Role therapy) · Enesekirjeldus kolmandas isikus Fenomenoloogiline lähenemine. Eelised · Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning )
I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem, mis määrab ära
suletud konstrukt; liiga avatud konstrukt · Fikseeritud rollide teraapia (Fixed Role therapy) · Enesekirjeldus kolmandas isikus Fenomenoloogiline lähenemine. Eelised · Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning )
- Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine. Idiograafiline lähenemine – igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Omadused pole püsivad ja on muutuvad ajas ning ruumis. Tüübid – kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse. On teada looduses esinev kombinatsioon omadusi, mis moodustab tüübi. Kui tead tüübi üht omadust, tead tervet tüüpi. Isiksuse dimensioonid (traits) – kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus. 4. ISIKSUSE MÕISTE:
· Sotsiaalne õppimine · Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad · Isiksusepsühholoogias on erinevaid teooriaid, kuid mitte ühtegi Täielikku Isiksuse Teooriat. · Igapäevaelus on sõna "isiksus" palju laiema tähendusega, kui üheski teaduslikus uurimuses. · Ka teaduses ei ole selle sõna tähendus igal pool täpselt sama · Inimesed räägivad isiksusest ka igapäevaelus ja neil on oma seletused isiksusega seotud nähtustele (st nähtustele, mida
Ainelise etnograafia faktid: vahendid ja oskused. Kultuuriantropoloogia uurib kultuuri mentaalseid fakte ehk siis vaimset kultuuri: näiteks antud kultuurides ilmnevaid väärtus- ja uskumussüsteeme. Kultuuriantropoloogia faktid (väärtused jne). Sotsiaal- ja kultuurantropoloogial väga suur vahet teha ei tohiks. 20. saj lõpus hakati kahtlema, kas antropoloogia pole ka mitte kunst? 1894 saksa filosoof-ajaloolane Wilhelm Windelband: idiograafiline - väärtushinnangutega tegelevad ajalooteadused. Nomoteetiline seaduspärasusi otsivad positivistlikud loodusteadused. Alfred Radcliffe-Brown: Antropoloogia on nomoteetiline ja etnograafia idiograafiline. Universaalsuse taotlus ja makroeetika. Hans Küng: riigid on alati järginud omaenda huve ja alles seejärel mingeid printsiipe nagu ausus, suuremeelsus jne. Globaaleetika - vajalik miinimum ühiseid humaanseid väärtusi, põhimõtteid.
Locke: Inimisele puuduv teadvus (,,tabula rasa" ehk puhas leht) Rousseau: Laps sünnib olemuselt ,,heana" 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinev? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus) Uurimismeetodid Arengut on keeruline uurida, kuna see toimub pika aja jooksul ning seda mõjutavad nii bioloogilised kui KK-d põhjused )kultuur, ühiskond, perekond, kool, sõbrad, traditsioonid, sõda/rahu, kehaline aktiivsus jpm). Väga keeruline on leida metoodikat. Me ei saa ka ise kõigest täpselt aru. Inimese arengul on bioloogilised protsessid pika aja jooksul. Keelekasutus on aja jooksul muutunud. Inimest uuritud (süstemaatiliselt) on vaid vähe aega.
3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus. 4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii iseenesest? 5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Arengupsühholoogia uurimismeetodid. Areng on arengprotsess, mis toimub pikema aja jooksul mida mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas toitumine, vanemlik hoolitsus, kooliskäimine, bioloogiline kasvamine jne. Tegureid on väga palju, need on väga erinevad, mitmekesissed. Kõiki neid tegureid ei ole võimalik samaaegselt uurida
3) sünnipärased omadused. Valge leht vs olemasolev positiivne loomus. 4) aktiivsus versus passiivsus. Kuivõrd inimene areneb looduse plaani kohaselt. Või et kas inimene üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii iseenesest? 5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Kas me peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (nomoteetilised uurimised) või peaksime otsima individuaalsete erinevuste põhjusid (idiograafilised uurimised)? 4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas - Preformatsiooniteooria
Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigussüsteemist, mille tegevuse eesmärgiks on reguleerida ja kontrollida käitumisviise, mis on määratletud kriminaalõiguse normidega. Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.
häbelikkus). 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus - kvantitatiivne ja kvalitatiivne areng (mõtlemise, loomuse muutus), kas ja kuidas on varasem ja hilisem areng... 3. Inimese sünnipärane põhiolemus (hea, halb või naturaalne või mõlemad) kas seda saab määratleda? 4. Aktiivsus vs passiivsus kui palju sekkuda arengusse, looduslikku kulgu 5. Arenguliste muutuste universaalsus nomoteetiline, idiograafiline (inkmeste individuaalsete erinevuste põhjuste uurimine) Arengupsühholoogia ülesanded: 1. Arengupsühh kirjeldamine Kas? Kui palju? (Nt kui palju on vasakukäelisi?) 2. Seletamine Miks? Kuidas? olemus, põhjused, võimalokid tagajärjed, otsitakse omavahelisi seoseid ja vastasmõjusid 3. Prognoosimine/ennustamine Kui ..., siis; olukorra fikseerimine, seletamine ja prognoosi koostamine; arenguvariantide pakkumine
Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 99 18. ISIKSUS Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Nomoteetiline lähenemine isiksusele otsib inimestes sarnasusi, ühetaolisust. Idiograafiline lähenemine isiksusele otsib nendes erinevusi, unikaalsust. Inglise keelne isiksust tähistav sõna personality pärineb kreeka keelest. Persona oli Muinas- Kreeka näitleja mask, demonstreerimaks ja iseloomustamaks mängitavat isikut. Isiksuse analüüsil on sügavamalt kasutatud psühhodünaamilist, isiksuse joontest lähtuvat, käitumuslikku ning humanistlikku lähenemist. Isiksuse joonte teooriad
annaabi.ee 
