normide pidevat ning igapäevaselt teadvustamatut kordamist nii kõnes kui ka tegevustes Mida tähendab Shippersi järgi "sooline manööver". Too näiteid Eesti ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud mehelikkuse või naiselikkuse normiga manööverdamistest ühes Eesti subkultuuris. Soolised manöövrid – subkultuur, manööverduste taimelava, ometi enamik noortekultuure meesdominantsed. Mida tähendab Auslanderi järgi kolmetasandiline identiteediloome. Mil moel võiks näiteks üks punkbänd reflekteerida Auslanderi teeoriat? Mitmetasandiline identiteediloome (on- ja offline eneseväljendus) – nt vaatemängulised subkultuurid, subkultuurid ja vananemine. Vähemal või rohkeml määral eristuvad üksteisest lavakuvand, lavaväline identiteet ehk tavaelu ja laulutekstides ilmnev fantaasiamehelikkus. Samas on sellises kolmkidentiteedimudelis tasandid selgelt üksteisest tingitud ehk vastastikmõjulised.
globaalse ja lokaalse segunemine, mitmesuunalisus; sulandumine ja vastandumine erinev globaliseerituse „aste“ (nt finants- vs tööturg) Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood: Aja ja ruumi kokkutõmbumine (Harvey 1989) Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“ Sotsiaalmeedia – mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine Globaalse riskiühiskonna mõiste (U.Beck), sh riskide sotsiaalne tootmine ja definitsioonikonfliktid- Kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitiliste ja sotsiaalsete institutsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi; selle mõju ettearvamatud tagajärjed Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine, ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust; Definitsiooni-konfliktid: millised riskid
et Mikita ei tugine igal pool faktidele ja läheb kultuurilmas kokku lepitud tõdedest vahel ülima kergusega mööda. Pealegi ei ole autor kasutanud viiteaparatuuri, mis aitaks jälgida, kust ta ühe või teise väite või ka statistikajupi võtnud on. See oleks loomulik teaduskirjan-dusele ja vahel isegi populaarteaduslikule. Miskipärast ei taheta Mikita triloogia viimast kaht osa liigitada Ilukirjanduseks, kuhu see kahtlemata kuulub. Janu kanoonilise ja tõelise identiteediloome järele on meis nii sügav, et tahaksime võtta kõnealust lugulaulu nii kindla peale, et justkui kahju on tunnistada, et üht-teist jääb siiski vaieldavaks. Mikita kaks peamist sõnumit on et Eesti on eriline ja et meie rahvusliku mentaliteedi alusmüüris on vaheldumisi kasutatud animismi ja kristlust. Loodususundit muidugi rohkem, sest siin on kõigile selge, millesse uskuda kivid, allikad ja metsatukad olid igaühel käepärast.
Mõnes mõttes on see positiivne, et ei ole märgatavaid seisusevahesid, kuid tutvused soosivad „onupojapoliitikat“ ehk eelistatakse pigem tuttavaid. Suurfirmade juhid pärandavad tavaliselt oma positsiooni edasi lastele, selle asemel, et lasta teistel inimestel sellele kohale ausalt kandideerida. Poliitilise kultuuri mõistmiseks tuleb arvesse võtta tugevat rõhuasetust rahvuslikule ideoloogiale. Samuti on Eesti poliitilise kultuuri omapärase see, et identiteediloome käib üldiselt läbi negatiivse vastandamise (Jakobson, Kalev ja Saarts, 2008). Kõige rahvuslikumalt meelestatud on Eesti Konservatiivne Erakond. Maskuliinsust tõestab see, et Eestis domineerivad maskuliinsed teemad: majanduskasv, kaitsepoliitika jms. Samuti osaleb Eestis suhteliselt vähe naisi poliitikas (Jakobson, jt, 2008). Eelmises Riigikogu koosseisus oli 101-st liikmest naisi ainult 20 (Riigikogu, 2014). Riigitraditsiooni nõrkuse põhjuseks on ilmselt
sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) · Põhjused: kommunikatsioonitehnoloogiate areng, uut tüüpi informatsioon (teadlikkus globaalsetest teemadest), mobiilsus, globaalne tööjaotus Mõjutegurid: - Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood (aja ja ruumi kokkutõmbumine; suhete seotus vahetu ruumiga väheneb; liikumisvood; globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad"; poliitilise kontrolli vähenemine; suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) - Poliitilised muutused (sotsiaalsete süsteemide kollapsid; rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid; valitsuste-vaheline koostöö; transnatsionaalne valitsusteväline koostöö; suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikidekesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid; ,,võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel)
1959). >> aktiivse auditooriumi kontseptsioon Tarbed ja tasud klassikalise ajajärgu uuringud: auditooriumi motiivide tüpoloogiad. Nt Herzogi küsitlus (1942), kust selgus, et koduperenaised saavad igapäevastest raadiokuuldemängudest emotsionaalse kindlustunde, kasulikke nõuandeid ja omaenda olukorrale kompensatsioonivõimaluse. Lazarsfeld & Stanton (1944): seebikaid vaadatakse tegelikkusest eemaldumiseks; seltskonna leidmiseks; isikliku identiteediloome toetamiseks; maailmas toimuvast ja teiste elust informeeritud olemiseks. Meediakasutuse ajendid (Klapper 1960): lõõgastus ja meelelahutus; kujutluste stimuleerimine; asendussuhtlus (igapäevase suhtlemise asemele asendusvariandi leidmine); ühiste taustateadmiste hankimine sotsiaalseks suhtlemiseks. Kuidas siduda meedia kasutusmotiivid inimese personaalse konteksti ning isiksuse iseärasustega? Selleni jõudsid kaasaaegse ajajärgu uurijad.
GLOBALISEERUMISE MÕJUTEGURID (Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood:) Aja ja ruumi kokkutõmbumine (Harvey 1989) Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“ Sotsiaalmeedia – mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine,üle (rahvus)riigi piiride (nt popkultuur, virtuaalsed kogukonnad) Poliitilised muutused Suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikide- kesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid „Võimumängud“ territoriaalsete poliitiliste tegutsejate ja mitte- territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital, investeeringute ümberpaigutamine)
vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel Mõjutegurid- Globaalsed kommunikatsiooni-ja mobiilsusvood: Aja ja ruumi kokkutõmbumine Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus Globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad" Sotsiaalmeedia mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine *Globaliseerumise seos poliitiliste ja majanduslike muutustega Poliitilised muutused Sotsiaalsete süsteemide kollapsid vastasmõjus globaalsete protsessidega (sotsialistlik, Lõuna-Aafrika apartheid) Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid Valitsuste-vaheline koostöö Transnatsionaalne valitsusteväline koostöö (nt keskkonnakaitse, humanitaarabi)
vahel mõni liikumine saada ka negatiivse kajastuse. Liikumistel on peamiselt neli eluetappi: teke, kinnitumine, bürokratiseerumine ja laiemasse süsteemi sulandumine. Sulandumisest võib edasi minna neljas erinevas suunas; maha surumine, peajoone poliitikasse sulamine, läbikukkumine või edu. Kui ükski neist suundadest ei juhtu, toimub sumbumine. Liikumisi viivad edasi kampaaniad, protestid ning identiteediloome ehk nende peamine ülesanne on kiirendada sotsiaalseid protsesse ning otsuseid. Sealjuures jagatakse aktsioonid veel kolmeks: avalikustavad, vastanduvad ja vägivaldsed. Sotsiaalseks liikumiseks saab ka nimetada revolutsiooni, kuna revolutsioonil on suur ulatus, toimub võimu üleminek ja tühistatakse kehtiv õiguskord. Samas toimuvad revolutsioonid suhteliselt lühikesel ajaperioodil ning on peamiselt vägivaldsed, mistõttu mõjutavad ka teatud ühiskonnagrupi
Kriitika: pole olemas nähtust, mis oleks iseenesest religioosne. Toimet väljendavad ehk funktsionaalsed definitsioonid: mida religioon teeb? Paremad, kui uuritakse erinevate kultuuride religioone või sama religiooni erinevatel ajastutel. Sobib hästi religioonilaadse tegevuse või grupi, näiteks eneseabigruppide puhul (kui on vaja näidata, et nähtuste puhul on tegemist religiooniga, kuigi osalejad seda ise ei näe). Funktsionaalsed definitsioonid on laiemad. Th. Luckmann 1967: ,,Identiteediloome on religioosne protsess. Religioonil on võime luua või mõtestada identiteeti." Puudused: religiooni hulka võidakse lugeda ka ideoloogiad, maailmavaated, vabaajategevused jne. (lõpuks on kõik religioon). Liiga laiad definitsioonid. Kriitika: pole olemas toimet, mis oleks iseenesest religioosne. Definitsiooni valik = strateegia valik. Religiooni defineerimisest sõltub, kas Euroopas toimub religioossuse vähenemine või muutumine.
tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast. Põhjustab loodusvarade ületarbimist ning elukvaliteedi halvenemist. (EU suhkru piirangud) 68. potentsiaali tarbimise kultus Me soovime järjest võimsamaid asju tarbida hoolimata sellest, et me kunagi nende täit võimsust ei kasuta. Nt iPod, mis mahutab 10 000 laulu, kuid kuhu panema maximaalselt 100 ja millest kuulame vaid 30- 40 laulu. 69. tarbimiskultuuri mõju indentiteedile? Identiteediloome mõttes on oluliseks eelduseks see, et tarbimine ja tarbimise objektid oleksid tähendusrikkad. Paradoks seisneb selles, et tihti konstrueerivad inimesed oma identiteedi masstoodetud kaupade läbi. Indiviide ei hinnata mitte selle järgi, kuidas nad teostavad oma kohustusi seoses kollektiivse moraaliga (perekond, kogukond, headus, Jumala tahe), vaid selle järgi, kuidas nad kasutavad oma võimet teha (tarbija)valikut.
aastate alguses. Lugemisajaloo eesmärk historiseerida lugemine: lugemine on ajas ja ruumis muutuv aktiivne tegevus, tähenduse loomine, tekstide varustamine sisuga; raamat ärkab ellu alles koos lugejaga. Lugemisajaloo sünd on seotud lugejakesksete käsitluste sünniga 1970. aastate kirjandusteoorias: ameerika reader-response criticismja saksa `retseptsiooniesteetika' teksti tähendust hakati otsima lugeja, mitte teksti enda ega autori juurest. Lugemine võib olla kollektiivne identiteediloome lugemiskonnad (reading communities). Nt. võib ka rahvust määratleda teatud kanooniliste autorite lugejaskonnana. Lugemisajalugu: kaks aspekti 1) Empiiriline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri aegadel ja eri kultuurides loetud? Peamised uurimisprobleemid: vaikne ja kõvahäälne lugemine; lugemisasendid ja -viisid; lugemine ja sotsiaalsed ning soolised eristused jne. 2) Teoreetiline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t
Identifitseerimine teeb identiteedi keeruliseks ja problemaatiliseks. Seega heal teoorial oleks nii staatiline kui dünaamiline osa. Meil on siis tarbimine kui ühelt poolt konsumeriseeritud, koodistatud tarbimine ja teiselt poolt loov, eneseväljenduslik, sümboliseeriv. Tavaline tegevus ei ole mitte uurimine, mis inimene on, vaid tüpologiseerimine. Me leiame tüüpe, mis põhinevad tarbekaupadel. Rohkem objektidest kui kogemustest. Lisaks asjadele ka muud elustiili osad. Isiklik identiteediloome ja ühiskondlik loome toimib kolmel levelil: 1. Isiklik identiteet - isikuomadused, keha, liikumine, hinnang eetilisusele. Põhineb nii endal kui teistel 2. Sotsiaalne identiteet - koht struktruusi, kategoorias (rass, sugu), grupikuuluvus, roll (kaasajooksja, õpilane) 3. Kultuuriline identiteet - probleemide allikas: ajad muutuvad/kultuurid muutuvad, valikuid on palju, valikuküsimus. Å------------------------------------
annaabi.ee 
