Flaubert „Madame Bovary“ analüüs 1. Millist rolli mängib saatus Emma Bovary elus? Kui suur võim on Emmal endal enda elukäigule? Analüüsige Emma Bovary valikuid! Emma elus oli kindlasti oma osa saatusel ja juhustel. Igavasse keskklassi ei sündinud ju ta enda valikul ja tahtel, ka armukese poolt maha jätmine pole naise süü. Samuti ei saa inimene nii lihtsalt muuta oma loomust ja mõtteviisi, nii ei saa minu arvates Bovaryle pahaks panna tema romantilist ja idealistlikku olemust, mis naise tegevusi ja otsuseid ajendasid. Just saatuse tahtel elas Emma 19. sajandil, mil naiste vabadus oli meestega võrreldes pea olematu. Ka kõnealuses teoses on meestel võim Emma elu muuta ilmselt rohkem kui naisel endal. Rääkides kasvõi Charlesi saamatusest ja laiskusest saada heaks ja lugupeetud arstiks, mis aitaks Bovaryd kõrgemasse sotsiaalsesse kihti ning mis omakorda rahuldaks Emma ootuseid ja soove
o J.Kunderi lastejutukogud sisaldavad peale ilukirjanduslike palade veel rahvalaule, katkendeid "Kalevipojast", jutustusi keisritest, keda on kujutatud heade ja lahketena, kohalikest eesti tegelastest (nt Jaan Adamsonist) ja "Laste raamatu" lõpetuseks on koguni ära toodud Meie Isa palve. o Jutukestes peegeldub ilmekalt omaaegne kasvatusprogramm. o Juttudes sobitab kokku materialistlikku maailmakäsitlust ja idealistlikku filosoofiat (nt "Liblikas" kuidas liblikas areneb vastsest ning jumal on selle ime autor). o Olulised olid need lood, kus jutustatakse laste ja nende vanemate igapäevasest elust või loodusest ("Ellerhein"). o Kirjanik püüab mõista laste käitumist ning psühholoogiliselt põhjendada. Tal on usku lapse headusse, mistõttu aus ülestunnistus hoiab ära karistuse ("Hea õde").
Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Inimesel on enda kohta palju erinevaid arvamusi, seetõttu pole õige rääkida terviklikust minakontseptsioonist. Nt Kati kirjeldab end kui sõbralikku ja optimistlikku inimest,oma isa kuulekat tütart, head abikaasat, välja arvatud need juhud, kui ta on tige , vahel küünilist, kuid enamasti idealistlikku naist. See info ei ole omavahel kokku viidud, põimunud, seda ühendab vaid asjaolu, et see kõik käib Kati kohta. Need arusaamad iseloomustavad tema sisemaailma, on seotud ta elukogemuse ja reaalsete suhetega. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta vastu võtame ja kui kiiraste seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. ENESEHINNANG
Niisiis ei lükkaks ma kardinaalselt ka ümber Berkeley seisukohta antud küsimuses. Kui materialismi järgi on tõelisus oma põhiolemuselt materiaalne ning vaimseid nähtuseid peetakse mateeria keerukamateks, teaduslikult seletatavateks vormideks, siis idealismi kohaselt moodustavad reaalsuse hinged/vaimud. Idealismi alusepanija Berkeley arvas, et tajuda saabki ainult ideid ehk tajumusi. Siinkohal toetan mina siiski pigem idealistlikku maailmavaadet, mis kirjeldab reaalsuse põhiolemust kui vaimu ning mateeriat kui vaid kõnepruuki, millel puudub reaalses elus vaste. Usun kindlasti, et inimesel on lisaks kehale hing, mis kas liigub pärast keha surma järgmisesse kehasse oma eesmärki lõpule viima või saab osaks Universumist. Kui nüüd puudutada immanentsuse ja transtsendentsuse teemat, siis võib läheneda sellele mitmeti
Mati Unti võib nimetada geeniuseks juba 19-aastaselt sai ta hakkama ehk oma kõige kuulsama teose ,,Hüvasti, kollase kassiga". ,,Hüvasti, kollane kass" on kirjutatud aastal 1963, just enne Hrustsovi sulaaja lõppu. Tsensuur oli vähenenud. See õhkkond avaldas Mati Undile mõju. ,,Kollane kass" ei ole kindlasti päris kommunistlik teos, vaid balansseerib lubatu ja lubamatu vahel. Kohati isegi tundub, nagu kritiseeritaks seal kommunismi ning Moskva liiga idealistlikku poliitikat. On näha, et kuldsed kuuekümnendad on Unti tugevasti mõjutanud ja juba keskkooliõpilasena kahtleb ta tolleaegses ideoloogias. ,,Kollane kass" kujutab endast arutelu demokraatliku ja sotsialistliku reziimi vahel. Kirjanikku on kasvatatud suhteliselt kommunistlikus vaimus ja temasse ei ole süstitud isamaalisust. Näiteks kui ta läks kodust ära linna kooli, hoiatas isegi ta isa teda Vene võimule vastu astumast. Tuleb välja, et noor Unt oli päris umbusklik
viiskümmend tuhat hektarit?" küsis Hrustsov oma abilt Andrei Sevtsenkolt. ,,Sugulased kirjutavad mulle, et seal võiks üles harida sada tuhat hektarit. Ettepanek lubas kiireid tulemusi (järgneva kahe aastaga tuli üles harida vähemalt 13 miljonit hektarit ning 1954. aastal 2,3 5 miljonit) ideoloogiliselt puhaste vahenditega. Selle asemel et peibutada talupoegi ,,materiaalse huvitatusega", kutsus Hrustsov idealistlikku noorsugu üles suurele sotsialistlikule seiklusele. Ta arvas, et nõukogude süsteem ja tema isiklikult suudab mobiliseerida suure hulga inimesi ja tehnikat. Uudismaade kampaania andis talle rolli, mis talle meeldis. Ta kuulutas, et riik on kriisis, värbas hulga mehi ja naisi, kes ei kartnud selle kriisiga silmitsi seista, innustas neid omaenda agarusega ning nautis kuulsust, kui hakkasid saabuma teated võitudest. 1954
Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistliku kunstimeetodi arenemisega ja realistliku kirjandusliigi tekkega on hoogu juurde saanud proosa. Kui kunst oli selleks, et näidata idealistlikku maailma, siis realistlik kirjandus püüab näidata maailma sellisena nagu ta on. 2 kergemat definitsiooni: Ilukirjandus on kirjanduse ilusti kirjutatud osa (nt. Ajakirjandus ei ole kirjandus, seal puudub ilukategooria). Kirjandus, see on õiged sõnad, õiges järjekorras. TUNNUSED: Ilukirjanduse tähtsamad jooned: esteetiline eesmärk. 20. Sajand loob sellise asja, mida võiks nim. inetuse esteetikaks. Nt. slängid, kasutused ühes ja teises teoses. Teatud hoolimatus Vana-
probleem seoses kunstitunnetusega"; II "Tõe küsimuse laiendamine mõistmisele vaimuteaduses"; III "Hermeneutika ontoloogiline pööre keelest lähtuvalt". Arutleb vaimuteaduste (Geistwissenschaft) mõiste üle. Paradoks: mõiste pärineb inglise traditsioonist, kõigepealt olidki vaimuteadustes esil need jooned, mida Dilthey omistas loodusteadustele ja üritas neid vältida. Gadameri sõnade järgi jäi ka Dilthey ise mõjustatuks empiirilisest loogikast, kuigi väljendas romantilist idealistlikku vaadet. D. püüdis luua vaimuteadust, võttes eeskujuks loodusteaduse meetodi. Püüdis ületada loodusteaduste lähenemist vaimule ja kultuurile, mis G väitel ei õnnestunud. Gadamer alustab oma põhiteost isiku ja sootsiumi suhteid käsitlevate põhimõistete analüüsist. Haridus. Üksiku tõus üleüldise poole. Tsiteerib Hegelit: "Inimene ei ole looduse poolt see, mis ta peaks olema". Samas on haridus enese tundmine teisiti olemises, võõraste keelte, vaadete,
Michel Montaigne). Riigimeheliku tarkuse (prudentia) rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus Praktikas püüdis seda rakendada kardinal Richelieu ('Reason of State'). See nägi ette positiivsete seaduste eiramist ,,riigi huvides". Eristada tuli avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi ebakõlas terviku huvidega Idealistlikku, valgustusest mõjutatud poliitilist teooriat kasutas Friedrich II. Kuigi oma teoses ,,Anti-Macchiavell" kirjutas ta, et "Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele", teostas ta pragmaatilist välispoliitikat: 1740 Preisi kallaletung Austriale (1. Sileesia sõda). "Leiutage ettekääne!" Voltaire jt. valgustajad äärmiselt pettunud Sõda 1
olemasoluprotsessi, viletsaist viletsam üksik vanarauk Taidi-Laidi kodakondsena nende Kaaside ja Laiade vahel. ,,Kahe paari ja üheainsa" taga ei tarvitse otsida mingit kirjanduslikku eeskuju. Need fabuleerimisest hoolimatud kirjeldused ja kõnelused näikse siin pigemini taotlevat lähedamalt vaadeldud ja kuulatatud vaese rahvaelu kopeerimist. Aga ,,Kahe paari ja üheainsa" sündimise tõukeks on siiski olnud meie noore kehvikkirjaniku ligidane kokkupuude idealistlikku realismi tagasitõrjuva mõtteliikumisega. Ei ole ligemat kohta tiibadeta kahejalgsete tõsiloomuse paljastamiseks, nende vajaduste ja hädade alastikiskumiseks kui ühiskonna põhjas. Sellele suunale olid eesti kirjanduseski teed avanud Ed. Wilde ,,Külmale maale" ja E. Petersoni ,,Paised". Ei puudunud ehtimatule elutõele kutsuva mõtteradikalismi otsematki propagandat Tartu-Jurjevi ülikoolilinnas. Eesti rahvusliku ärkamise aadete lippu uuesti
puhastatud maale eksponeeriti valges kuubikus, mis toimis kunsti pühapaiga, kirikuna. Abstraktne kunst omandab moodsate kunstnike silmis tähenduse kui “avangardistlik”, “modernistlik”, “edumeelne”, “progressiivne”, “võitluslik” - Indiviidi vabadus teha kunsti, millest “massid” aru ei saa - Kunst kui “ajalooline progress” Totalitaarse riigi seisukohalt on selline kunst “ohtlik”, mida vaja represseerida (1930ndate Saksamaa, Nõuk. Venemaa) Esindab “idealistlikku filosoofiat” Tatlin, III Internatsionaal. 1920 Põrandaalune mitteametlik progressi kujutamine vene avangard kunstis. Kunstiteosesse on kodeeritud progressi nool – alt vasakult läheb dünaamika ülevale paremasse serva. Kaks olulisemat progressi filosoofi: Georg W. F. Hegel (1770-1831) – saksa klassikaline idealistlik filosoofia - Vaimu progress
aastal Euroopa Parlament nõustus sellega. 1985. aastal otsustasid ELi riikide riigipead ja valitsusjuhid võtta Euroopa lipu kasutusele Euroopa Liidu (mida tol ajal nimetati Euroopa ühendusteks) sümbolina. Tähtede arvul poole seost liikmesriikide arvuga. Euroopa hümn - "Ood rõõmule" Ludwig van Beethoveni 9. sümfooniast Friedrich Schilleri sõnadele, mille viimane kirjutas 1785. aastal. Luuletus väljendab Schilleri idealistlikku nägemust sellest, kuidas inimkond vennastub. Praegu kasutatakse küll uut versiooni, mille sõnad on alljärgnevad. Nüüd on Euroopa ühinenud ja jäägu ühendatuks alati; Tema ühtsus oma erinevustes aidaku kaasa maailma rahule. Alati valitsegu Euroopas usk, usaldus ja õiglus Ja rahvaste vabadus sel suurel isamaal. Kaaskodanikud, õitsegu Euroopa, Suur ülesanne kutsub teid. Taevas on kuldsed tähed Sümbolid, mis meid ühendavad.
kasutusele sama lipp ning 1983. aastal Euroopa Parlament nõustus sellega. 1985. aastal otsustasid ELi riikide riigipead ja valitsusjuhid võtta Euroopa lipu kasutusele Euroopa Liidu (mida tol ajal nimetati Euroopa ühendusteks) sümbolina. Tähtede arvul poole seost liikmesriikide arvuga. Euroopa hümn - "Ood rõõmule" Ludwig van Beethoveni 9. sümfooniast Friedrich Schilleri sõnadele, mille viimane kirjutas 1785. aastal. Luuletus väljendab Schilleri idealistlikku nägemust sellest, kuidas inimkond vennastub. Praegu kasutatakse küll uut versiooni, mille sõnad on alljärgnevad. Nüüd on Euroopa ühinenud ja jäägu ühendatuks alati; Tema ühtsus oma erinevustes aidaku kaasa maailma rahule. Alati valitsegu Euroopas usk, usaldus ja õiglus Ja rahvaste vabadus sel suurel isamaal. 23 Kaaskodanikud, õitsegu Euroopa, Suur ülesanne kutsub teid. Taevas on kuldsed tähed Sümbolid, mis meid ühendavad.
· Uus historitsism, kultuuriline materialism, kultuuriuuringud · Kollektiivse mälu teooriad · Kultuurisotsioloogia · Kultuuripsühholoogia · Kultuuriökoloogia · Kultuuriruumi uuringud ja interkultuuriline kommunikatsioon · Meediakultuuri uuringud Saksa Kulturwissenschaft hõlmab endas tegelikult nii kultuurisotsioloogiat, kultuuriantropoloogiat, kultuurisemiootikat, kui ka kultuuriajalugu. Ajalooline mõõde on alati oluline olnud. Nt: Max Weber (1864-1920), ühendab idealistlikku ja materialistlikku kultuurikäsitlust. Selle heaks näiteks on tema ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904). Ka eestikeelsena nüüd olemas Materialismi vaimus huvitavad teda küsimused võimust, majanduslikest faktoritest, sõjalisest jõust ja institutsioonidest, mis säilitavad sotsiaalset korda. Samas on tema töödes selged saksa hermeneutikatraditsiooni mõjud, teda huvitab kuidas religioon kujundab inimeste sotsiaalset käitumist ja kuidas
teose ,,Hüvasti, kollase kassiga". ,,Hüvasti, kollane kass" on kirjutatud aastal 1963, just enne Hrustsovi sulaaja lõppu. Tsensuur oli vähenenud. See õhkkond avaldas Mati Undile mõju. ,,Kollane kass" ei ole kindlasti päris kommunistlik teos, vaid balansseerib lubatu ja lubamatu vahel. Kohati 47 isegi tundub, nagu kritiseeritaks seal kommunismi ning Moskva liiga idealistlikku poliitikat. On näha, et kuldsed kuuekümnendad on Unti tugevasti mõjutanud ja juba keskkooliõpilasena kahtleb ta tolleaegses ideoloogias. ,,Kollane kass" kujutab endast arutelu demokraatliku ja sotsialistliku reziimi vahel. Kirjanikku on kasvatatud suhteliselt kommunistlikus vaimus ja temasse ei ole süstitud isamaalisust. Näiteks kui ta läks kodust ära linna kooli, hoiatas isegi ta isa teda Vene võimule vastu astumast. Tuleb välja, et noor Unt oli päris umbusklik
annaabi.ee 
