TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Liivia Kleitsmann MA09 PALTONI IDEALISM Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sissejuhatus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed....
...............................................................................................................6 2 Sissejuhatus Oma referaadi jaoks lugesin raamatuid “50 klassikut. Filosoofid”, “Filosoofia ajalugu”, “Sofie maailm” ja “Pidusöök. Sokratese apoloogia”. Selles referaadis kirjutan Platoni ideeõpetusest ja tema ideaalriigist. Ideeõpetus on kõikide Platoni mõtetega tihedalt seotud. Tänapäeva tavakeeles kasutatakse sõna “idee” 'mõtte' tähenduses. Kreeka keeles oli sellel sõnast “nägema” tuletatud sõnal algselt tähendus 'välimus, vaatepilt'. Platonil hakkab ta tähendama 'välimuse nähtumuse taga peituvat tõelist'. Filosoofias omandas see sõna hiljem mitmeid teisi tähendusi ja kõigis tähendustes oli see midagi mittemateriaalset. Ideeõpetus
Valgustajad olid veendunud, et mõistus ja teaduse progress võivad otsustavat mõju avaldada kõigile inimese elukorralduse vormidele. Seda ajastut on nimetatud mõnikord ka utoopia kuldajastuks, pidades silmas usku võimesse inimese loomusest lähtudes muuta kogu maailma paremaks ja õiglasemaks. Ent tõsi on seegi, et mitte kunagi varem polnud Euroopa kultuur andunud nii arvukalt traktaate, romaane ja esseid paremast ühiskondlikust korraldusest ja ideaalriigist, millest Rousseau sõnade järgi polnud ühelgi võimalust realiseeruda. Valgustusajastu kuulsaimad valgustajad: 1. Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana
Kreeklased leidsid seetõttu vaimset rahuldust igapäevasest n õ argisest maailmast. Kreekas hakati teoretiseerima selle üle milline on õpetaja roll ühiskonnas, mida ta peaks õpetama ja kuidas. Väga tähtis on just see, et arutleti kasvatusteooriate ja hariduse andmise metoodikate üle. Eesmärk oli täisväärtusliku kodaniku kasvatamine riigile ja seetõttu nähti just riigi huve oma elanikonna harimisele. Kuulsate filosoofide mõtted ideaalriigist nägid ette riiklikult organiseeritud haridussüsteemi loomist kus hariduse omandamine ( alghariduse) on kohustuslik ja kõigile kättesaadav. Tegelikkus aga peegeldas ükskõiksust hariduse vastu ja peeti pigem eraasjaks oma lapsi harida ja nende eest maksta. Kreeka õpetaja püüdis õpilastele selgeks teha mis on põhilised voorused ja milline on eetiline olemine, nii et riigil oleks inimesest kasu. Kasutati palju just vestlusvormi ja sokraatilist meetodit- dialoogi
jätta kõrvale kõige ilmsemad inimese psühholoogilised piirangu. 1.1 Ideeõpetus Platon ei ole akadeemiline autor, kes jaga oma mõtteid eri pealkirjade alla ja arendab süstemaatiliselt iga teema eraldi. Lähtub Sokratese õpilasena õpetaja põhiintuitsioonist --mõtlemine tuleb suunata üldise kui sellise määratlemisele. Õpetus ideedest seostub Platoni teiste teemadega, näiteks arutlusega ideaalriigist. Platoni ideeõpetuse eri küljed, mida hilisem filosoofia tavatsed käsitada üksteisest sõltumatutena, ei moodusta Platoni enda töödes omaette alasid . Platoni ideeõpetuse moraalifilosoofilised, tunnetusteoreetilised, keelefilosoofilised, metafüüsilised ja ühiskonnafilosoofilised dimensioonid põimuvad tema tekstides ühtseks kimbuks, mille eeliseks mõisteline selgus küll tõesti ei ole. Tema teooria jagab oleva kaheks -- olemused ja näivus
Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et peab ka peale looduse uurima ka inimesehinge ja tundma iseenast. Teise poole referaadist Platonist. Tutvustan Platonist ja kirjutan ja arutlen Plaatoni ideaalriigist. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. 1. SOKRATES Sokrates elas 490-399 eKr oli Vana-Kreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni ja Xenohoni vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaateid esitas ta avalikes vaidlustest või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole.
Kui Sancho maavalitsejaametit pidama läheb ja don Quijotega ajutiselt hüvasti peab jätma, kurvastavad mõlemad. Järgnevalt ei näita Cervantes meile mitte ainult don Quijote, vaid ka Sancho seikluse jätku. Tugevamaid sümboleid don Quijote ja Sancho ühisusest on 2. osa LV peatükis, kus don Quijote päästab Sancho august, kuhu see pärast äpardunud "saarevalitsemist" kukub. Romaani lõpus on nad taas koos. Kui don Quijote unistab ideaalriigist, karjaste koloonia asutamisest, ei kujuta ta seda ette ilma Sanchota. Neid lahutab alles romaani viimane peatükk, don Quijote surm. Romaani 2. osas on ammugi selgunud don Quijote inimlikkus. Kui nüüd hertsogipaar temast naerualuse teeb ja temaga ühe komöödia teise järel lavastab, pole Cervantese naer enam kuigi lõbus, sest mõnitatakse inimlikkust.
1933. a. olukord mõnevõrra juba paranes. 1935.-1938. a. viisid sotsiaaldemokraadid läbi taas olulisi reforme: 1) kindlustus tööpuuduse korral; 2) tõsteti vanaduspensioni määra; 3) seati sisse peretoetused 4) kehtestati 8-tunniline tööpäev; 5) hakati kõigile maksma puhkusetasu; 6) tööandjate ja a/ü vahel leping, millega mõlemad pooled kohustusid austama pikaajalisi töölepinguid. Sellega vähenes streikide oht. Maailmas levis kuuldus Rootsist kui ideaalriigist. 9. SOOME ISESEISVUMINE. Pärast seda, kui bolsevikud olid haaranud võimu Petrogradis, kuulutas Soome seadusandlik organ Eduskund 6. XII 1917.a. Soome iseseisvaks. Tänapäeval on see Soome rahvuspüha. Nõukogude Venemaa tunnustas Soomet 31. XII 1917. a. Ent 1918. a. jaanuaris püüdis Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei võimu haarata. Puhkes kodusõda. "Punased" tegutsesid Lõuna-Soomes ja "valged" põhjas. Nõukogude
Erasmus Rotterdamist oli oma ajastu üks silmapaistvamaid mõtlejaid. Ta oskas peale ladinakeele ka vanakreeka keelt. Ta tõlkis erinevaid raamatuid. Kõige mõjukam tema töödest oli Narruse kiitus, kus ta naeruvääristas lugupeetavaid ameteid ja inimtüüpe. Oma teostes oli ta ka üpris kriitiline kiriku ja vaimulike vastu. Inglise humanist Thomas more oli jurist ja sai ka parlamendi liikmeks. Tema tuntuim töö oli Utoopia, kus ta naeruvääristas varasemat ühiskonda ja rääkis ideaalriigist. Samas pooldas ta demokraatiat ja suhtus türanniasse kriitiliselt. Ta aga hukkuski valitseja tagakiusamise tõttu. Ka renessansikirjanduse suurkuju William Shakespeare ammutas oma näidendid antiikajaloost ja kujutas inimlikke kirgi. Kriitiline suhtumine autoriteetidesse oli ka teaduses, lõpuks uskus enamik inimestest et maa on kerakujuline. Poola õpetlane Mikolaj kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile,
Kui Sancho maavalitsejaametit pidama läheb ja don Quijotega ajutiselt hüvasti peab jätma, kurvastavad mõlemad. Järgnevalt ei näita Cervantes meile mitte ainult don Quijote, vaid ka Sancho seikluse jätku. Tugevamaid sümboleid don Quijote ja Sancho ühisusest on 2. osa LV peatükis, kus don Quijote päästab Sancho august, kuhu see pärast äpardunud "saarevalitsemist" kukub. Romaani lõpus on nad taas koos. Kui don Quijote unistab ideaalriigist, karjaste koloonia asutamisest, ei kujuta ta seda ette ilma Sanchota. Neid lahutab alles romaani viimane peatükk, don Quijote surm. Romaani 2. osas on ammugi selgunud don Quijote inimlikkus. Kui nüüd hertsogipaar temast naerualuse teeb ja temaga ühe komöödia teise järel lavastab, pole Cervantese naer enam kuigi lõbus, sest mõnitatakse inimlikkust. Episoodis, kus ülikute seltskond laseb don Quijotele selga kinnitada sildi
1933. a. olukord mõnevõrra juba paranes. 1935.-1938. a. viisid sotsiaaldemokraadid läbi taas olulisi reforme: 1) kindlustus tööpuuduse korral; 2) tõsteti vanaduspensioni määra; 3) seati sisse peretoetused 4) kehtestati 8-tunniline tööpäev; 5) hakati kõigile maksma puhkusetasu; 6) tööandjate ja a/ü vahel leping, millega mõlemad pooled kohustusid austama pikaajalisi töölepinguid. Sellega vähenes streikide oht. Maailmas levis kuuldus Rootsist kui ideaalriigist. 9. SOOME ISESEISVUMINE. Pärast seda, kui bolsevikud olid haaranud võimu Petrogradis, kuulutas Soome seadusandlik organ Eduskund 6. XII 1917.a. Soome iseseisvaks. Tänapäeval on see Soome rahvuspüha. Nõukogude Venemaa tunnustas Soomet 31. XII 1917. a. Ent 1918. a. jaanuaris püüdis Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei võimu haarata. Puhkes kodusõda. "Punased" tegutsesid Lõuna-Soomes ja "valged" põhjas
eesmärk. Valitsejate eesmärgiks võib olla kas valitsejate heaolu, mida ta hindab vääraks või kogu polise heaolu, mis on õige eesmärk. Kokku saab kuus tüüpi. Valitsejate arv õiged valed Üks monarhia türannia Vähemus aristokraatia oligarhia Enamus politeia demokraatia Erinevalt Platoni ideaalriigist on Aristotelesel õigeid riigi- ja valitsemisvorme rohkem kui üks. Kooskõlas praktilise mõtlemise õpetusega saab mingi valitsemiskorra kohasuse üle otsustada vaid konkreetses sotsiaal-ajaloolises olukorras. Nt monarhia on eelistatud siis, kui valitsejaks saab üksikisik, kelle kompetents ja suutlikkus ületab kõiki teisi koosvõetult (väga harvaesinev, legendaarsed kuningad on pigem minevik). Aristotelesel kollektiivse valitsemise korral
ideaalpildid kohati liiga elitaarsed. Tekkisid teooriad ideaalsest inimesest, loodusest, ühiskonnast, mis võisid muutuda ohtlikuks, sest ideaaltüüpide maailmast olid mõned ühiskonnavormid või inimesed välja heidetud. Elitaarne mõtlemine, kuhu võeti ainult ideaalsed, rämps heideti kõrvale. Seda on täheldatud ka da Vinci loomingus. Talupojad reservaatidesse. Utoopiad ideaalriigist. · Kunstniku ühiskondliku positisooni paranemine, tema eneseteadvuse kasv väljendus autoportreed ja sõnakunstizanris kunstnikubiograafia sünd. Giorgio Vasari (1511- 1574) tööd, mis panevad aluse kunstiajaloole. Lõi leksikoni. Tõi seal nii arhitekte, graafikuid, maalikunsti esindajaid, kirjutas oma eeskujudest ja endast. Meie teadmised põhinevad ka tema töödel, dokumente nii vanadest aegadest ei ole palju. Tema
annaabi.ee 
