Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud. Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne-Berliinis toiduaineid 36 päevaks KOREA SÕDA SUESSI KRIIS UNGARI ÜLESTÕUS BERLIINI KRIIS KUUBA KRIIS VIETNAMI SÕDA AFGANISTANI SÕDA
sotsiaalpoliitikasse. 1970 aastate algul koostati leping tuumarelva leviku tõkestamiseks, sellele lepingule kirjutas alla 100 riiki(kaasarvatud NSVL ja USA). Kuid konfliktid ei saanud sellega otsa.Lääne- ja idariikidel esines konflikte ka Saksamaa pärast. Peale Saksamaa alistumist jagasid Teise maailmasõja võitjad Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks. Läänepoolset kolme tsooni juhtisid USA,Suurbritannia ja Prantsusmaa, idatsooni seevastu NSVL.Potsdami konverentsi järgi oleks pidanud Saksamaa säilima ühtse riigina.Tegelikkuses aga seisid kõik riigid vaid oma huvide eest. Külma sõja pärast hakkas nõrgenema lääne- ja idapiirkonna majandussidemed. 1949. aastal toimusid Lääne-Saksamaal parlamendivalimised peagi kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik.Saksamaa oli täielikult lõhenenud.
Positsioonidelt kadusid aga sõjakaotanud riigid : Saksamaa , Itaalia , Jaapan, ning ka Prantsusmaa ja Inglismaa tähtsus polnud enam nii suur. Ideoloogilised erinevused NSVL'i ja Usa vahel tekitasid pikalelevinud vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, sellest areneski välja Külm sõda. Peale Saksamaa alistumist jagasid Teise maailmasõja võitjad Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks. Läänepoolset kolme tsooni juhtisid USA , Suurbritannia ja Prantsusmaa, idatsooni NSVL. Potsdami konverentsi järgi oleks pidanud Saksamaa säilima ühtse riigina. Tegelikkuses aga seisid kõik riigid vaid oma huvide eest. Külma sõja pärast hakkas nõrgenema lääne- ja idepiirkonna majandussidemed. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli täielikult lõhenenud. Kust said konfliktid alguse ? Usa ja NSVL-i ideoloogilised vaated olid väga erinevad ja seetõttu need kõik konfliktid aset leidsidki
Koreale. Puhkes Korea sõda. Sõja algus oli kommunistidele edukas. Juulis algasid rahuläbirääkimised, mis sõlmiti alles 2 aasta möödudes, kui Stalin suri. Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse.25.juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud-ja maanteed. Algas Berliini blokaad. Berliinile jäi ainult lennuühendus, mida NSVL ei julgenud häirida. Berliini blokaad kestis kuni 12.maini 1949, seega lõppes peale NATO moodustamist. USA ja Briti transpordilennukid viisid Berliini kaupu.
eesmärgid ning kriisi tulemused/mõju Kriis/aeg Milles seisnes? Mis riigid Kuidas lõppes ? osalesid? Isikud? Berliini *NSVL, Saksamaa, USA 1949 kuulutati blokaad NSVL ei tahtnud, et läänes läänetsoonide baasil 1948 juuni – tekiks ühine tsoon ning sulges välja SLV, idatsooni 1949 mai maismaateed Berliini baasil SDV. Berliin jäi läänesektoritesse. Lääs jagati kaheks. varustas lennukitega Lääne- Berliini toiduainete, toorainete ja kütusega. Korea sõda *Põhja ja Lõuna-Korea, ÜRO Hukkus u 1 miljon
* 1958 hakkas NSV Liit nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid Saksa DV marionettvalitust. Ühendriigid ei taganenud. * 1961 kui kriis jõudis haripunkti, seisid USA ja Vene tankid Berliinis vastamisi. Kuigi Lääs sai aru, et ei suudeta end kaitsta, ei tõmbutud tagasi. * Inimeste valgumist läände takistati selle piiri sulgemisega 13. aug ja hiljem rajati sinna Berliini müür. * kriis vaibus, kuid Lääs ei suutnud vabastada idatsooni ja NSVL ei suutnud neelata Lääne-Berliini. Kuuba (ehk Kariibi) kriis 1962 * 1956 tõi laev Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, et alustada diktaator Fulgencio Batista vastu partisanisõda. * See kujunes edukaks ja 1959 tuli Castro võimule * 1961 aprillis üritasid tema vastased, keda õpetas ja varustas USA, alustada võitlust Castro režiimiga * USA viis pagulased Kuubale, kuid jättis nad abitult ülekaalukate võimudega võitlema.
Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus) Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud. Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne- Berliinis toiduaineid 36 päevaks8 2.4. Külma sõja lõpp Külma sõja lõpetas Gorbatsov. Kõige olulisem oli, et peasekretär ütles lahti senisest
Hrustsovile see aga ei meeldinud, et idasakslased põgenevad parematele jahimaadele. Käik: *1 ööga rajati müür Ida ja Lääne- Berliini vahel *müüri tugevdati hiljem oksastraatidega, tõkkeribadega jne. Tulemus: Berliin oli jaotatud Ida ja Lääneks Lääne-Berliin- demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareke keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Omaette haldus. Elas 2 milj inimest. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud Lääne-Berliini endale saada. KUUBA (KARIIBI) KRIIS Aeg:1959-1961 Osalejad: Fidel Castro (NSVL) vs USA Põhjused: 1959 tulles Fidel Castro võimule kehtestast Kuubal diktatuuri, mis rikkus suhted USAga Käik: *USA ei ostnud Kuubalt suhkrut *Castro natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted *kuulutas Kuubas sotisalistliku revolustiooni *USA oli häritud NSVL satelliitriigi tekkest oma külje all *Washington katkestas
Saksamaalt Lääne-Saksamaale u 3,5 miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevasti mõjutanud I ja II maailmasõda ning II maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida-Euroopast saabunud ümberasustatud, põgenenud ja pagendatud etnilised sakslased (Volksdeutsche). 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liidu mõjualasse jäänud Ida-Euroopa maadest, peamiselt Poolast ja Tsehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005). Usutunnistuse järgi on katoliiklasi 26 miljonit ja luterlasi 25,6 miljonit (2004). Muslimeid on üle 3 miljoni ja õigeusklikke u 1 miljon. ÜRO inimarengu aruande järgi oli Saksamaa 2004 maailma 177 riigi seas 21. kohal.
Berliini allutamist oma võimule. 1958.a hakkas NSVL nõudma, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära pidas läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Lääne-Berliin oli kuj veidraks dem.vabaduste ja turumaj saareks keset üha enam sovetsieeruvat Ida- Saksamaad. L-Berliin ei kuulnud L-Saksamaa kooseseisu, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949.a sõlmitud kokkulepetel omaette haldusüksuseks vabalinnaks. Vastaseis lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud alla neelata L-Berliini. 1961.a otsustas Hrustsov sulgeda värava, mille kaudu idasakslased läände vajusid. 13.aug rajasid NK väed peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis L-Berliini tihedalt sulges. Müürist sai Külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halveminigi kui Ungari sündmused. Müür tõestas, et sotsialismileer kuj endast vaid hiiglaslikku vanglat KUUBA (e. Kariibi) KRIIS 1956
Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkab käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee, mida NSV Liit ilmselt sõja kartuses takistada ei julgenud. Ühendusteede sulgemise hetkel jätkus Lääne-Berliinis toiduaineid 36 päevaks 5.Nelja D poliitika ja Potsdamikonverents Potsdami konverents toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini, Potsdamis. Konverentsil arutasid
Lk 63 1.Berliini müüri püstitamise tagamaad Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Sm´l. Saksa LV ja kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast Saksa DV-d, NSV Liit taotles jätkuvalt Lääne-Berliini allutamist oma võimule. Inimesed pöörasid üha enam rahulolematusest majandusliku ja poliitilise olukorraga Saksa DV-le selja. Olukord oli pingeline ja segane. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, kuid NSV Liit ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. Müür ehitati 1961. aastal, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Ida-Sm´l valitses tugev kommunism ja selle mõju oli negatiivne majandusele. Inimesed teadsid, et läänes on hea elu,seepärast nad ka põgenesid. Jeijooo, müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele väga halvasti! 2
miljonit inimest. Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, ehkki Bonn seda soovinuks, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949. aastal sõlmitud kokkulepetele omaette haldusüksuseks, sisuliselt vabalinnaks. Ühtlasi oli tegu kahe maailmavõimu vastaseisu sümboliga, sest lääneberliinlaste julgeolekut ei taganud miski muu kui lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, kuid NSV Liit ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. Kõige alandavam Moskva jaoks oli asjaolu, et Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961. aastal otsustas Hruštšov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müüri tugevdati hiljem tunduvalt, sellele lisandus lai tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti
turge ja erinevate riikide majanduslikud huvid põimusid. Ida-Saksamaa oli majanduslikult arenenuim sotsialistlik riik Ida-Euroopas. Rahvaarv oli kogu Saksamaa alal sõja lõppedes otsekohe kasvama hakanud tänu sellele, et NSV Liidust, Poolast, Tsehhoslovakkiast, Ungaris, Rumeeniast ja Jugoslaaviast pagendati etnilised sakslased. Ning kuigi Ida-Saksamaa oli küllaltki hästi arenenud tööstus, oli see Lääne aladel veelgi võimsam, eriti selle tõttu, et suur osa Idatsooni ettevõtete tööstusmasinatest viidi reparatsioonidena NSV Liitu. Sõjajärgsete piiridega lõigati Saksa Demokraatlikust Vabariigist ära osa tema tagamaadest idas, Saksamaa idaosa energiaga kindlustanud Sileesia söebasseinid ja Elbe alamjooksul asunud sadamad. Ida-Saksamaa majandussekretär oli Günter Mittag. Ta sai selleks 1976.aastal. Ta teostas ranget majandusliku kontrolli oma ametiaja jooksul. Tema juhtimisstiil on osadele
miljonit inimest. Saksamaa rahvastikku on tugevalt mõjutanud I ja II maailmasõda ning II 10 maailmasõja ajal ja pärast sõda Ida- Euroopast saabunud ümberasustatud, põgenenud ja pagendatud etnilised sakslased. 1950. aastaks oli NSV Liidust ja NSV Liisu mõjualasse jäänud Ida- Euroopa maadest, peamiselt Poolast, Tsehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu
sisimas soovinud näha oma igivana vaenlast pigem jagatuna kui ühtsena. Saksamaa läänepiirkonnad hakkasid saama USA-lt majanduslikku abi ning seal viidi läbi turumajanduslikke reforme · Idatsoonis läks võim Nõukogude sõjalise surve tõttu koonduslaagreist ja eksiilist naasnud kommunistide ja sotsialistide kätte · 1948 alustati läänesektoreis rahareformi. Nõukogude administratsiooni sellest ei teavitatud ning idatsooni hakkas voolama suurtes kogustes vana raha, millel polnud peaaegu mingit väärtust. · Kasutades ettekäändeks rahareformi, alustas Nõukogude Liit 1948. a. suvel tsoonipiiride ja Berliini läänesektori blokeerimist Berliini blokaad. Lääne-Berliini hakati varustama õhusilla kaudu. 1949. aasta hiliskevadel andis Moskva järele ning lõpetas blokaadi. Berliini kriisil oli
000 , seejuures 1944.a.sügislahingutes kodumaal 3000 - 4000 ( Eesti diviisist langes vangi 2749 meest,neist 500 Tshehhis ) . Vangilaagris suri ilmselt puudulikel andmeil 1200 - 1500 meest . 1945.a.mais mõrvasid tsehhi bandiidid lisaks 1300 eesti sõjavangi enne punaväe saabumist . 1944.a.põgenes meritsi kodumaalt 80.000 inimest , neist vähemalt 5000 hukkus merel , kui venelased uputasid põgenikelaevu . Kaduma jäi veel 5000 , kellest osa ilmselt jäi Saksamaal idatsooni .Rootsi jõudis 25.000 ja Saksamaale 42.000 eestlast . Sõja ajal oli Rootsi asunud ka 8000 eestirootslast ja nende eestlasist pereliiget . Kokku lahkus kodumaalt ja jõudis Läände 75.000 inimest. Saksa okupatsiooni ajal hukati Eestis 6600 EV kodanikku , sh.929 juuti ja 243 mustlast . 8.SÕDA PÄRAST LÕPPU Pärast sakslaste taandumist oli Eesti metsades varjul vähemalt 30.000 sõjameest , kes alustasid ulatuslikku partisanisõda .Veel 1949.a.võitles metsavendade vastu 27.650 N
Kaotused NSV Liidu vastu võideldes langes Teises maailmasõjas Saksa ja Soome vormis 14600 meest (6666 on nimeliselt selgitatud). Eestlasi langes PA kätte vangi erinevail andmeil 6000–12000. Vangilaagris suri ilmselt puudulikel andmeil 1200–1500 meest. 1945 mais mõrvasid tšehhi bandiidid 1300 eesti sõjavangi. 1944 põgenes meritsi kodumaalt 80000 inimest, neist vähemalt 5000 hukkus merel, kui venelased uputasid põgenikelaevu. Kaduma jäi veel 5000, kellest osa ilmselt jäi Saksamaal idatsooni. Rootsi jõudis 25000 ja Saksamaale 42000 eestlast. Sõja ajal oli Rootsi asunud ka 8000 eestirootslast ja nende eestlastest pereliiget. Kokku lahkus kodumaalt ja jõudis Läände u 75000 inimest. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioonivõimu kehtestamine ja selle rakendamine Eestis erines olulisel määral eelnenud Nõukogude okupatsioonist: okupeerimine ei toimunud Eesti-Saksa sõjalise konflikti või Eestile esitatud
annaabi.ee 
