Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil
rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus, julgeolek ning samuti taheti arendada rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. NATO loomine - 1949. See oli lääneriikide üks tähtsamaid poliitilisi ja sõjalisi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioone, mis loodi selleks, et omavahel liidus olnud riigid toetaks üksteist ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis pani aluse Euroopa integratsioonile. 2. Kes olid ja millega on silmapaistnud: W. Churchill - Suurbritannia peaminister, kes oli täielikult kommunismi vastu ning oma kõnes mainis ta esimest korda raudset eesriiet.
kunagi". Briti tugevus koondus eelkõige mereväele, kuid jõudu oli rohkem ka õhus. Kuigi nad seda ei teadnud, oli neil rohkem lennukeid kui Sks-l. Ingalsed ülehindasid Sks-d, nagu ka sakslased ise. Sks oli kindel, et peagi on In pommitajatest pooled hävitatud ja sõda on samahästi kui võidetud. Tegelikult hävitasid Br järjekindlalt Sks väge, rohkem kui ise kaotas. joon. lk 367. Kõiki germaani rahvaid, keda Sks hõivas, peeti ,,eluväärtuslikuks", ja neid ei tapetud, v.a. juudid. Idapoolseid rahvad (Poola), peeti aga rassiliselt alamaks. Sks ilmutasid kohutavat julmust sealsete inimeste vastu. Prantsusmaa, 1940 -> II raamat. ,,Õitsegu kaos" H oli istunud vangis vähetuntud poliitilise agitaatorina. Vabanes 1926. aastal ja hakkas siis vallutusplaane tegema ning lõpetas ,,Mein Kampf'i" teise osa. 1933. sai H riigikantsleriks. H on öelnud, et tema eesmärk pole viia Poolasse korda, vaid tekitada õitsvat kaost. Alamad rassid tuli tappa või välja saata
Ostia 8. Kes nad olid ? Caesar Rooma diktaator, üks väejuhtidest kodusõdades Pompeiusega, tapeti 44 eKr Romulus Rooma linna rajaja ja esimene kuningas Pompeius Rooma konsul, vallutanud palju Itaalias. Kaotas kodusõjad Caesarile Augustus/Octavius Üks Caesari pooldajatest, kes valitsesid peale ta surma. Valitses läänepool, kodusõdades võitis ja sai nime Augustus (auväärne) Antonius Üks Caesari pooldajatest, kes valitses peale ta surma idapoolseid alasid. Kodusõdades kaotas Octaviusele. Tarquinus Superbus Viimane Rooma kuningas, oli olnud ülbe ja ülekohtune, kukutati aastal 509 eKr Hannibal Kartaago väepealik teises Puunia sõjas Spartacus gladiaator, kes tekitas suure ülestõusu, kus ise suri 9. Mis toimus neil aastatel ? 753 eKr rajati Rooma linn 44 eKr tapeti Caesar
Kultuurilisuse poolest oli tuntud keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos, kes kirjutas ise mitu traktaati ja laskis koostada vaimuvara kokkuvõtteid. Ajaloo teadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad, alates Piibli Aadamast ning jõudes välja keskaja Bütsantsini. 6. saj kirjutas ajaloolane Prokopios kaks kroonikat- "Sõdadest", mis rääkis keiser Justinianust ning tema tegemistest ja "Salalises loos", mis naeruvääristas õukonnaelu. Geograafiateaduses tunti kaugeid idapoolseid alasid (India, Tseilon, Hiina), lõunas aga jõudis see Etioopiani. Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa kohta teadmised jäid aga pinnapealseteks. Tuntum geograaf oli Kosmas Indiassesõitja. Suhted Lääne-Euroopa ja slaavlastega ei olnud paremate küllast, kuid kreeklased Kyrillos ja Methodios koostasid slaavi tähestiku. Slaavi maades rakendati ka Bütstantsi riikluse elemente, nad pidasid põhiväärtusteks piiramatut monarhiat, kogukonda ning õigeusku.
Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine ja see sümboliseerib rohelist metsa, valget liiva ja sinist merd. Hetkel liivi keelt emakeelena enam keegi ei kõnele. Liivi keelt räägib veel umbes 20 inimest Lätis ja seda teise keelena. Kokku on registreesinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. 1991. aastal kuulutati liivlased Lätimaa põlisrahvaks. (2) Keele omapära Liivi keelt on kõneletud kahes kohas: Liivi lahest ida ja lääne pool. Idapoolseid nimetati Salatsi liivlasteks ja läänepoolseid Kuramaa liivlasteks. 19. sajandil hääbus Salatsi liivlaste keel, kuid Kuramaal on see veel alles. Idapoolset keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurra ning seda õpetatakse ka ülikoolides. Liivi keele tähestikus on 45 tähte ning s koosneb nii eesti kui ka läti tähestikust. Samuti on liivi tähestikus tähti, mida pole eesti ega läti kirjakeeles, näiteks Ä (pikk Ä) ja Ȭ (pikk Õ). (1)
kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased: idapoolseid provintse ründas Uus-Pärsia riik, põhjast tungisid peale germaanlased. Rooma uus tugevnemine Keiser Diocletianus (284-305) seadis riigis 284-395 taas kindla korra jalule. Suurendas keisri ja riigi bürokraatia võimu, kärpis senati
kaitsta vähem metsarahva ning rohkem idaviikingite iseloomu avaldus. Aastatuhandete jooksul on meie esivanemates segunenud väga erinevate hõimude ja rahvaste verd. Läänemeri on olnud piiriks, kust kaugemale pole saanud eestlast suruda ning nii ongi tulnud õppida vastu hakkama. Võib-olla on see ehteestlaslik jonn, mis on pannud eestlased võõrvõimu tingimustes rahvana alles jääma. Võibolla aga hoopis peremehetunne, teadmine siia maalapile saabumise järjekorrast? Idapoolseid soomeugrilasi õieti polegi enam, alles on eestlased, soomlased ja ungarlased, kellel õnnestus luua oma riik. Oma riik tähendab oma keelt, omakeelset kultuuri ja omakeelset kooli. Omakeelne kool tähendab igal aastal uut gümnaasiumilendu eestlasi, kes on õppinud oma riigi ja kultuuri ajalugu ning vaatavad peremehetundega ringi omal maal. Ning kõik hakkabki jälle otsast peale: järjekindel soov toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja
Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena. Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik. SÜNDMUSED 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus ning Lääne-Rooma keisririik kadus. 1453 laguneb Ida-Rooma riik(Bütsants) LÄÄNE-ROOMA JA IDA-ROOMA SAATUS Et kriis idapoolseid alasid vähem puudutas, tegi Constantinus pealinnaks Konstantinoopoli. Peale Constantinust valitsesidki riigi ida- ja lääneosa tavaliselt eri keisrid: lääneosa keisri residents oli Mediolanum (Milano) või Ravenna. Pärast Theodosius I surma (395) jagunes impeerium lõplikult Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Ida-Rooma riik (Bütsants) püsis kuni 1453. aastani; Lääne-Rooma riik varises kokku Suure rahvasterändamisetagajärjel.
Vastus: Karl Suures hakati nägema jumala esindajat, kes peab kirikut kaitsma ja kristlikku usku levitama. 799. aastal puhkes paavstil ja Rooma aadlike vahel tüli, 800. aastal aitas Karl Suur paavsti tülist välja ja paavst kroonis Karl Suure keisriks. 11. Kirjelda Karl Suure riigivalitsemist. Vastus: Karl Suure riik oli jagatud umbes 250 krahvkonnaks. Neid juhtisid krahvid. Karli riigi äärealad olid jagatud markideks, neid juhtisid markkrahvid. Suuremaid idapoolseid hõimualasid juhtisid hertsogid. Karl Suur ise vallutas ja kaitses piirkondi enamus oma ajast ning hoidis häid suhteid oma alamate ja rahvaga. 12. Kuidas, miks ja millal lagunes Frangi riik? Vastus: Frangi riik lagunes, sest Karli järeltulijad olid tülis maa jagamise pärast ja sõdisid omavahel. Samal ajal ründasid ja rüüstasid Frangi riiki mosmlemid, viikingid ja ungarlased. 843. aastal jagati riik kolmeks: Lääne-Frangi riigiks, Ida-Frangi riigiks ja Keskriigiks. 13
sissetungid ning mitmete provintside lahkulöömine. Aurelianusel õnnestus riigi ühtsus taastada. Hilise keisririigi ajajärk Niinimetatud dominaadi ajajärk 284476 aasta. Valitsevaks usuks sai ristiusk. Impeeriumi kriis süvenes. Puhkes kolooniate, talupoegade ja orjade ülestõuse. Suure mõju omandasid riigi teenistuses olevad germaani sõjapealikud (Stilicho, Odoaker). Impeeriumi jagunemine Et kriis idapoolseid alasid vähem puudutas, tegi Constantinus pealinnaks Konstantinoopoli. Peale Constantinust valitsesidki riigi ida- ja lääneosa tavaliselt eri keisrid: lääneosa keisri residents oli Mediolanum (Milano) või Ravenna. Pärast Theodosius I surma (395) jagunes impeerium lõplikult Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Ida-Rooma riik (Bütsants) püsis kuni 1453. aastani; Lääne- Rooma riik varises kokku Suure rahvasterändamise tagajärjel.
rahvatribuuniks ja ülempreestriks. Taastas Roomas korra, vähendas kodanike makse ja võlgu. Laskis riigi kaardistada. Viis läbi kalendrireformi kehtestati Juliuse kalender, mindi üle päikeseaastale 365 päevaga ja iga nelja aasta järel liigaasta · 44 eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt senati istungil. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat Antonius valitses riigi idapoolseid alasid ja Octavianus valitses riigi läänepoolseid alasid. Kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Antonius sai lüüa · 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse seda sündmust loetakse Rooma vabariigi lõpuks; Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus · Vabariigi languse põhjused - Talupoegade laostumine, laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid
näiteks Torremolinose kuurorti meluga. Samuti on linnapuhkus ka imeilusas Valencias. Hiljem külastatakse ka Hispaania pealinna Madriidi, mis võiks olla kindlasti iga turisti nimekirjas, kui Hispaaniasse satub. Ülipositiivne kogu reisi juures on see, et kuna 6 tegemist on ringreisiga, siis külastatakse väga paljusid olulisi ning ajaloolisi Hispaania linnu ning pigem just idapoolseid linnu, seejärel Hispaania südamesse – Madriidi Need kultuuri- ja linnaturistid, kes seda paketti võiksid valida, võiksid olla sakslased, eestlased, britid – üleüldse eurooplased, kuid ei välista ka turiste väljaspool Euroopat. Samuti, kuna üldiselt on kultuurituristid vanema eagrupiga seotud, siis võime eeldada ka selle paketi puhul, et enim soetab selle kultuuripaketi endale vanem inimene, kes on
6. Mida tähendab ning millal leiab aset kirikulõhe (suur skisma)? 1054 a, Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri. 7. Hinda Bütsantsi kultuuri tähtsust ning too näited. Bütsants hoidis visalt kinni hellenistlikust kultuuripärandist ning vältis muid barbaarseid mõjusid, mis kujundasid tugevalt läänemaailma. Hellenism oli iseenesest sünkretistlik, ühendades kreeka filosoofiat, hilist judaismi ning idapoolseid religioone. Bütsantsi kultuuripärandiks on ka Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine(Rooma õiguse põhimõtetel põhinevad paljude Euroopa riikide 17.-29. saj.tsiviilkoodeksid).+Algas suur pühakute elulugude ehk hagiograafiate üleskirjutamine, mis on tänini olulised ajalooallikad. 8.Millal saab alguse Frangi riik ning milliseid piirkondi see hõlmas? Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481. Hõlmas Gallia piirkonda, piirnes Reini jõe, Aplide, Vahemere,
leeri. Bütsants mõjutas Euroopa renessansskultuuri väljakujunemist 14-15. Sajandil. Bütsantsi õpetlased hakkasid humanistidele kreeka keelt õpetama. Sellele mõjus soodsalt ka Ferrera-Firrenze kirikogu katse ristiusu kirikud taasühendada. Rooma õigustel põhinevad mitmed seadustekogud. Ajalooteadust esindasi kronograafia ehk maailmakroonikad. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus. Tunti kaugeid idapoolseid maid. Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku. §5 Frangi riik Karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma võim poja Pippin Lühikese käes (741-768). Võitis frangiriigi poolehoiu. Kunagine metropol, oli nüüd muutunud suureks külaks. Paavsti tähtsus kahanes. 754 ja 756 2 Itaalia sõjakäiku, paavstile loovutati mõned rooma lähipiirkonnas, tekkis paavsti-ehk kirikuriik. Frangiriisik tulid võimule Karolingid.
P. Ariste hüpoteesi kohaselt kõnelesid Kunda kultuuri kandjad mingit protoeuroopa keelt, mida tänapäeva keelkondadega seostada ei osata. Mesoliitilise Kunda kultuuri baasil tekkis Eestis ja naaberaladel IV aastatuhandel e.Kr. varaneoliitiline kultuur, mis on oma nime saanud Narva leiukoha järgi . Narvast ja mujalt Ida-Eestist saadud varaneoliitilisel keraamikal on erinevalt Narva kultuuri lõunapoolsena levikuala savinõudest täheldatud teatavaid idapoolseid mõjutusi. Seetõttu on peetud võimalikuks, et juba mesoliitikumis toimus Eestisse rahvastikusiirdeid ida poolt. Kui nii, siis olid need idast tulnud asukad esimesed Eestisse jõudnud soomeugrilaste esivanemad, kes oma antropoloogiliselt tüübilt kuulusid protolaponiidide hulka. On võimalik, et Kirde-Eestis kõneldi soome-ugri keelt juba enam kui 6000 aastat tagasi. Lõplikult jäi soome-ugri keel Eestis peale nn. tüüpilise kammkeraamika perioodil, mis algas
kronoloogiaid alates Piibli Aadama lugudest. Prokopios kirjutas 6.sajandil ,,Sõdadest" ja paljastava loo ,,Salajases ajaloos" Justinianus I-st. Printsess Anna Komnena kirjutas oma isast Keiser Alexios !st ülistava teose. Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja ,,Kristlik topograafia", lähtudes Piiblist, et maa on lame nelinurk jne, samuti on seal kirjas detailselt idamaade loodust , kaubanduslikke sidemeid jne. Seal oli tähtis geograafia, seega tunti enamikke idapoolseid riike, teadmised Lääne-ja Põhja-Euroopast jäid aga pinnapealseteks. 15.sajandi koostas Laskaris Kananos teose Põhjamaadest, kus oli kujutatud esimest korda Eesti. Mõjutas tugevasti slaavlasi. Kreeks misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestik kirillista ja glakoolitsa. 13. VANA-VENE RIIK BULGAARLASED JA SLAAVLASED Bulgaarid olid hunnide järeltulijad, kes asusid elama Volga jõe lähistel Venemaal ja rajasid Bulgaaria riigi 811.aastal
sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja 235-284 keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased: idapoolseid provintse ründas Uus-Pärsia riik, põhjast tungisid peale germaanlased. Rooma uus tugevnemine Keiser Diocletianus (284-305) seadis riigis taas kindla korra jalule. Suurendas keisri ja riigi 284-395 bürokraatia võimu, kärpis senati tähtsust ja kodanike vabadust.
roomlastega võrdsed kodanikuõigused. Rooma sel ajal pidas ka palju välissõdu, 58-51eKr vallutas Caesar suure osa Galliast, sel ajal tehti ka suur sõjaretk Britanniasse. Gallia langeb Rooma alla. Veel üks tähtsam sõda peetakse Mustamere rannikulasuva Pontose riigiga, mida valitseva hellenistlikud valitsejad, kes kannavad nimetust Mithridates. ______ kodusõjas mängis olulist rolli Sulla. Ta oli edukas väepealik ja aastal 88eKr valiti ta konsuliks. Ta hakkas palju hõivama idapoolseid alasid ning üheks neist oli Pontose riik, mida valitses kuningas Eupator. Eupator ajas Rooma vastast poliitikat, ta tahtis Aasiast roomlased välja kihutada jne. kui Pontose ja Rooma vahel puhkes sõda siis Sulla määrati väepealikuks, sõditi ja vahepeal sõlmiti vaherahu.kui sõda uuesti hakkas määrati sõjapeaäikuks Marius, Sulla oli sellest nördinud ja siirdus oma sõjaväega Rooma linna peale millega esimene kodusõda algaski. Aastal 83eKr maabub Sulla oma
aia- ja pargikunstis toimusid renessansiperioodil olulised muutused. Prantsusmaa naaberriigid olid väga mitmekülgsed - kliimalt, reljeefilt, rahvastikult jne. Aia- ja pargikunstile muutusid kõige määravamaks sotsiaalsed mõjud. Tänu sellele ei levinud renessanss neisse maadesse puhtal kujul, vaid lisandus palju neile maadele iseloomulikku. Portugal oli mõjutatud kontaktidest läänemaailmaga, avaldusid ka Kaug-Ida mõjud. Hispaania sai idapoolseid mõjusid, ka mauridelt. Saksamaa, Austria, Madalmaad olid kõik pindalalt väikesed, neis maades toimus aastatel 1618-1648 30-aastane sõda ning mitmed väiksemad ususõjad; sõja ajal aianduse areng seiskus, kuid jätkus uurimistöö (koguti taimi, kirjutati teoseid). Tolleaegne Saksamaa oli siis juhtriik. Hollandi peaprobleemiks tol ajal oli vabanemine Hispaania võimu alt. Mõttevabadus oli Hollandis suhteliselt suur, ka kujundused olid väga vabad ja
annaabi.ee 
