Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud. Lahustuvad hästi vee, liiguvad organismi kiiresti, omistatakse kergesti. Maltoos e linnasesuhkur: tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina. Sahharoos e peedi- või roosuhkur: levinud kõigis klorofülli sisaldavatest taimedest Laktoos e piimasuhkur: lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: makromolekulid. Koosnevad sadadest monosahhariididest, mis omavahel seotud keemiliste sidemetega. NT: Tärklis, glükogeen, tselluloos(mugulad maa all) ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis: varuained taimedes, hüdrolüüsub kergesti glükoosiks
rasvhapete oksüdatsioon). c. anaplerootne reaktsioon - TCA tsükli intermediaatide taastootmiseks täiendatakse oksaalatsetaadi (ka malaadi) varu; taimedes, seentes ja bakterites konverteerib fosfoenüülpüruvaadi karboksülaas PEP oksaalatsetaadiks; loomades (maksas, neerudes) on tähtsaim püruvaadi konversioon oksaalatsetaadiks. d. glüoksülaadi tsükkel - aitab taimedel kasvada pimedas; toimub ka idanevates seemnetes, kus fotosüntees ei ole veel piisav; taimedes paiknevad glükosülaadi tsükli ensüümid kindlates organellides glükosüsoomides. 2. TCA tsükkel on aeroobne reaktsiooniahel, mis toimub raku mitokondri maatriksis ja mille ülesandeks on süsivesikute, lipiidide ja valkude degradatsiooniproduktide oksüdeerimine CO 2-ks (tsükli intermediaadid on biosünteesi lähteained). 4
2)struktuurne e ehituslik 3)kaitse 4)biosünteetiline Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Riboos, desoküriboos, glükoos, fruktoos- bisünteetiline, energeetiline. Leidumine nukleoiinhapete koostises (RNA, DNA), veres, puuviljades, taimsetes rakkudes Oligosahhariidid e madalamolekulaarsed org. Laktoos, sahharoos, maltoos. Ül. Energeetiline, kaitse. Leidumine piimas, roo-ja peedisuhkrus, idanevates seemnetes Polüsahhariidid e kõrgmolekulaarsed org. Tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin. Ül energeetilised varuaained, loomne varuaaine, ehituslik. Leidumine taimede seemnetes, lihastes ja maksas, kõikides taimedes Lipiidide üldised omadused: 1)sarnaste tunnuste ja ülesannetega, keemiliselt väga mitmekesine 2)hüdrofoobsed (vees halvasti lahustuvad) 3)lahustuvad orgaanilistes lahustites 4)veest kergemad- kile 5) halvad soojusjuhid 6)koosnevad C,H,O
kasutada võimalikult väikestes kogustes ja kindlasti mitte pidevalt. Lastele pole mõistlik kunstlikke magusaineid sisaldavaid tooteid anda. Diabeetikute toit ei tohi sisaldada kiiresti imenduvaid suhkruid, mille söömise järel veresuhkru tase järsult tõuseb. Aga suhkruid on erinevaid: Sahharoos - tavaline toidusuhkur Glükoos- viinamarjasuhkur (puuviljades, mees) Fruktoos- puuviljasuhkur (puuviljades, mees) Laktoos- piimasuhkur Maltoos- linnasesuhkur (idanevates seemnetes) Tavalist toidusuhkrut võib kasutada 5-10 g päevas, kuid see oleneb tervislikust seisundist ja tuleb kooskõlastada raviarstiga. Glükoos imendub väga kiiresti ja seetõttu ei sobi diabeetikule. Kõik piimatooted sisaldavad laktoosi, näiteks klaasis piimas on seda rohkem kui tavaliselt tee sisse pannakse. Fruktoosi on puuviljades ja mees, see on kaks korda suhkrust magusam. Tööstuslikult toodetakse seda sahharoosist
Glükoos C6H12O6 viinamarjasuhkur Nimetus: -leidub: roheliste taimede fotosünteesi tulemusena Sahharoos -kooneb kahe glc jäägist glc+fru Tähtsus:energia Maltoos Tähtsus: energiaks Leidumine: idanevates teraviljades Laktoos Tähtsus: energiallikas Leidumine: piimas Tärklis Talletamine :risoomis, juures, tüves, mugulas, sibulas -taimne varuaine. kasutavad energia saamiseks
Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur · Fruktoos ehk puuviljasuhkur · Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik · Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. · Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned ) · Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad ) · Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide. · Tärklis (kartul) · Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju
Rasvhapete lagundamise rada peroksüsoomides sarnaneb sellega, mis esineb mitokondrites. Peroksüsoomid Peroksüsoomidel on eriti tähtis roll teatud taimekudedes, kus esineb 2 väga erinevat tüüpi peroksüsoomi. Üks tüüp esineb lehtedes, kus ta viib läbi fotorespiratsiooni. Teist tüüpi peroksüsoom esineb idanevates seemnetes, kus ta konverteerib seemnete lipiidide koostises olevaid rasvhappeid suhkruteks, mida on noore taime kasvuks vaja. Kuna selline lipiididest suhkrute tegemine käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, siis vastavaid peroksüsoome nimetatakse glüoksüsoomideks. Uued peroksüsoomid tekivad vanadest lihtsa jagunemise teel. Nad on ise- replitseeruvad organellid. Peroksüsoomid Peroksüsoomide funktsionaalsete defektidega on seotud teatud haigused.
Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned ) Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad ) Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide. Tärklis (kartul) Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju
Sahharoosist vähem magus Fruktoos Mesi, puuviljad Magusam kui sahharoos Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g Disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud Lahustuvad hästi vees Liiguvad organismis kiiresti Omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur Tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi- või roosuhkur levinud kõigis klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: Makromolekulid Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud
Pentoosid riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) Heksoosid: Glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6) moodustub FS käigus, energiarikkas, lagundatakse esimesena organismis, saadakse teiste süsivesikute lagundamisel Fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6) 2. Oligosahhariidid (ka disahhariidid) Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades, on palju idanevates seemnetes Laktoos e piimasuhkur koosneb galaktoosi ja glükoosi molekulist Sahharoos e roosuhkur koosneb ühest glükoosi- ja ühest fruktoosijäägist, esineb taimemahlades 3. Polüsahhariidid monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega Tärklis koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varuenergiaallikana, leidub mugulates Tselluloos koosneb tuhandetest glükoosijääkidest, taimede ehitusmaterjal (rakukestad)
Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur- lehmapiimas kuni 5% MAGUSUS: Fruktoos, sahharoos, glükoos, maltoos, laktoos Polüsahhariidid: makromolekulid, koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud, tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid
poolest vanematega. Pärilikust kannavad glükoosisidemega ühendatud, lahustuvad hästi vees, tsentrioolid liiguvad poolustele, algab kääviniidistiku kromosoomides olevad geenid. 5.) kõrge liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti nt kujunemine. Metafaas: kromosoomid koonduvad raku organiseerituse tase. 6.) stabiilne sisekeskkond. maltoos, mis tekib idanevates viljaterades; sahharoos ekvaatortasandile, kääviniidid kinnituvad kromosooni pH tase e happesus, enamusel neutraalne e 7. Vee ja e peedisuhkur-levinud klorofülli sisaldavates taimedes. tsentromeeri ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas: mineraalsoolade konsentratsioon, püsisoojasus Laktoos-piimasuhkur, lehmapiimas kuni 5%); kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele.
POPULATSIOON Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki d organismid moodustavad populatsiooni. LIIK Looduslik organismirühm, kelle isendid võivad disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist. omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Maltoos Ehk linnasesuhkur, disahhariid mida leidub idanevates seemnetes. ELUKOOSLUS Ökosüsteemi elusosa. BIOOM Samatüübiliste ökosüteemide kogum. Laktoos Ehk piimasuhkur, disahhariid mida leidub imetajate piimas. ÖKOSÜSTEEM Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta sahharoos Disahhariid mis esineb taimemahlades. keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. BIOSFÄÄR Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht
idanenud teri. Äärmiseks piirmääraks on 2%. Samuti ei tohi terade seas olla üle 1% peen prahti (kivikesed, aganad, umbrohuseemned), mis läheb läbi 1,5mm läbimõõduga ümaraukudega sõela. Õlleoder ei tohi olla nakatunud terakärsakatega. Lubatud on 1. astme lestanakatus ( see on kuni 20 lesta ühe kilogrammi terade kohta) Idanevus. Väga tähtis õlleodra kvaliteedi näitaja on idanevus, sest üksnes korralikult idanevates terades tekib piisavalt ensüüme, mille mõjul endosperm muutub lahustuvaks. Viiendal kasvatamispäeval peab idanevus olema vähemalt 90%. Hästi idaneb täisküpsus faasis ilusa ilmaga koristatud ja nõuetekohaselt kuivatatud vili. Tähtis on ka idanemisenergia, mis määratakse 72tunni möödudes terade kasvamapanekust. Heal õlleodral on idanemisenergia ja idanevusprotsent lähedased, mis näitab kõigi seemnete ühtlase kiirusega idanemist
(translatsioon). Mikrokehad on väikesed (diameeter 0,5-1,5 µm), ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Taimedes esineb kahesuguseid mikrokehi. Üks tüüp, peroksisoomid, on levinud leherakkudes, need osalevad fotorespiratsioonis. Teist tüüpi mikrokehi esineb idanevates seemnetes, kus need konverteerivad rasvhapped noore taime kasvuks vajalikeks suhkruteks. Kuna selline lipiididest suhkrute teke käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, nimetatakse vastavaid mikrokehi glüoksüsoomideks. 1.2. Tsütoskelett Sarnaselt loomsetele rakkudele, on ka kõigis taimerakkudes olemas tsütoskelett. Selle moodustavad kolm valguliste filamentide süsteemi: 1) aktiinifilamendid e. mikrofilamendid (läbimõõt 6-8 µm), monomeeriks on globulaarne valk aktiin. Taimerakkudes
Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g Disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud Lahustuvad hästi vees 5 Liiguvad organismis kiiresti Omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur Tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi- või roosuhkur levinud kõigis klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: Makromolekulid Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud
6. Glüoksülaadi eKrebs-Kornbergi tsükkel TCA tsükli variant taimedes ja bakterites, mis võimaldab sünteesida 4C- dikarboksüülhappeid ja suhkruid atsetaadist. Atsetaadil, kui ainsal C allikal baseeruv kasv süsivesikute ja teiste vaheühendite süntees atsetaadist (mis ei ole võimalik (TCAs). Glüoksülaadi tsüklis jäetakse CO2 vabanemisega TCA tsükli etapid vahele. Glüoksülaadi tsükkel aitab taimedel kasvada pimedas. Toimib ka idanevates seemnetes, kus fotosüntees ei ole piisav. XIX OKSÜDATIIVNE FOSFORÜÜLIMINE. ELEKTRONI TRANSPORDISÜSTEEM (ETS) 1. Oksüdatiivne fosforüülimine ADP ensümaatiline fosforüülimine ATP-ks, mis toimub konjugeeritult molekulaarse hapniku taandamisega veeks taandatud koensüümidelt pärit elektronide arvel. Elektronide transpordiahel elektronid, mida kannavad tsitraaditsüklis moodustunud taandatud koensüümid, läbivad
Aktiivne D3-vitamiin suunatakse soole retseptoritesse, kus käivitatakse kaltsiumi ja fosfori transportvalgusüntees. Ilma D-vitamiinita kaltsium ja fosfor ei imendu. Lindudel ja sigadel( ja kaladel) on D3 kümme korda efektiivsem kui D2-vitamiin. Vitamiin E Nimetus pikemalt on tokoferool. Tänapäeval peetakse E-vitamiini üheks olulisemaks antioksüdandiks. Ta hoiab ära raku membraanil rasvhapete oksüdatsiooni. E-vitamiini on suhteliselt palju õlikookides ja idanevates seemnetes. Kunagi söödeti sisse suguloomadele. Vitamiin K Tuntakse kahte isomeeri: K1 on taimedes ja K2 sünteesivad bakterid. Mäletsejalised ja hobused ei kannata selle vitamiini puuduse all, kuna nende soolestikus on piisavalt baktereid, kes seda vitamiini toodavad. K-vitamiini osaleb fibrinogeeni muundumisel fibriiniks, mille tulemusel veri hüübib. K- vitamiini on palju rohelistes taimedes. Mineraalelemendid(vt. raamatut ,,Mineraalelemendid"--Iivi Sikk)
Nimelt peroksüsoomid on põhilised organellid, kus toimub teatud tüüpi rasvahapete oksüdeerimine. Peroksüsoomides ei ole elektroni transpordi ahelat ja rasvhapete oksüdeerumine ei ole seotud ATP moodustumisega ning energia vabaneb soojusena. Peroksüsoomidel on eriti tähtis roll teatud taimekudedes, kus esineb 2 väga erinevat tüüpi peroksüsoomi. Üks tüüp esineb lehtedes, kus ta viib läbi fotorespiratsiooni (glükolaat - fosfoglütseraat - CO2). Teist tüüpi peroksüsoom esineb idanevates seemnetes, kus ta konverteerib seemnete lipiidide koostises olevaid rasvhappeid suhkruteks, mida on noore taime kasvuks vaja. Kuna selline lipiididest suhkrute tegemine käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, siis vastavaid peroksüsoome nimetatakse glüoksüsoomideks. Ensüümid ei satu pürokspsoomi mitte Golgi kompleksi kaudu, nagu lüsosomaalsed ensüümid, vaid peroksüsoomides vajaminevad ensüümid korjatakse kokku tsütoplasmast.
kärbumist. Naatrium Na tuleb alati puudus. Seleen selle puudumisel tekib maksakudede ja lihaste kärbumine ning noorloomadel valgelihastõbi. Seleen on toimelt lähedane E-vitamiiniga. 4. Vitamiinid. E-vitamiin - on tokoferoolide üldnimetus. Kõige aktiivsem on .- tokoferool. E-vitamiin on organismis põhiline antioksüdant, mis hoiab ära rakumembraani rasvhapete oksüdatsiooni. E- vitamiini on palju õlikultuuride seemnetes ja idanevates idudes. K-vitamiin - põhiline funktsioon ilmneb vere hüübimise juures, ta stimuleerib fibrinogeeni üleminekut fibriiniks. 5. A- ja D-vitamiin A-vitamiin: Kuulub retinoidide rühma. Taimsed söödad ei sisalda A-vitamiini. Retinoide hulka kuuluvad ka karotinoidid, millest bioloogilist funktsiooni omab beeta-karotinoid, mis muutub soole mükoosas A-vitamiiniks. Imendub läbi soole seina rasvade koostises.
annaabi.ee 
