Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine pindmine harimine> külv Otsekülv Sügisel peale viljakoristust või kevadel keemiline umbrohutõrje>külv Taliteraviljade külv ja külviaeg külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist(aug lõpp sept algus) rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 4r cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m2) reavahe - 7,5 -12,5 cm väetamine Põhitoiteelemdid on lämmastik, fosfor, kaalium Veel tähtsad kaltsium, magneesium, väävel, Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Hooldus/kaitse -puhtimine - nende töötlemine mehaaniliselt,bioloogiliste või keemiliste ainetega seemnetel olevate haigustekitajate ja kahjurite tõrjeks -umbrohuõrje -putukamürk 20. Suviteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg, külvi järjekord,
ühtlaselt viljakat ja umbrohupuhast põldu. Parimaks eelviljaks ristikurohke põldhein. Viljavaheldus 6-7 aastat. Peeneseemnelise kultuurina vajab õige külvisügavuse saavutamiseks hästi ettevalmistatud põldu. Vajab suurtes kogustes toitaineid just kuni õitsemise alguseni mil toimub kiire pikkusse kasv. Lina seeme tuleb külvata mulda kui mulla temperatuur on 7-8 kraadi. Külvisenorm sõltub sordist ja 1000 seemnemassist. Optimaalne külvisenorm on 2400-2500 idanevat seemet m2. Lina külvatakse kitsarealiselt 1.5-2 cm sügavusele. Pärast külvi põld rullitakse, kivid koristatakse ning kasvuajal hävitatakse umbrohte ja võideldakse taimekahjuritega. KORISTAMINE Linal eristatakse nelja küpsusjärku: roheline küpsus, varajane koldküpsus, kold-ja täisküpsus. Lina koristus sõltub mis otstarbeks lina koristatakse. Kas kasvatatakse kiu või õli saamiseks. Varajane
Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete külvamisega asetatakse ka põhiväetis kahe rapsireavahele, seemnest allapoole. Väetisteks on : YaraMila NPK 72028+7,5S+2Mg+B 400kg/ha Kasvuaegsed tööd Leheroseti faasis väetiseks: AN 34,4 164kg/ha Umbrohutõrje: Roundup Gold 2,5 l/ha. 2 nädalat enne põhikultuuri külvi Terridox 500 EC 2,5 l/ha. Liigse umbrohtumuse korral, kuid mitte rapsi õitsemise ajal Kahjurputukate tõrje
Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Ju siristavad sirtsud suve lõpulugu ja valkjaks pleekinud on odrapõld. Öö mängib peitust ümber heinakubu, Ees läbipaistev piimakarva põll. Juta Kaidla Näited ühe suviodra ja taliodra kohta: suvioder "Arve" - varajane Norra sort seisukindel valmib juuli lõpuks sobib katteviljaks söödaoder külvinorm: 450 idanevat tera/m2 CAROLASaaten UnionSaksamaa · Kõrge saagipotentsiaaliga · Talvekindel · Seisukindel · Külvinorm ca 300 - 350 id.tera/m² Talioder Hordeum vulgare Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a. Nurmelt ja niidult Koostanud Kustas Põldmaa Tallinn 1976 a. Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg KAER Heino Kiige järgi
ristikukesa. Sobivad ka lutsern, hernekaera segatis ja sõnnikut saanud varajane kartul. Eelviljaks ei sobi pika kasvuajaga kultuurid. Rukis surub hästi alla umbrohte. külviaeg Külvi ajal on rukki talvekindlusele suur mõju! Optimaalne külviaeg on 20. aug 5. sept. Liiga vara külvatud rukis võrsub tugevasti ning kasutab varuaineid juba sügisesel perioodil. Hiline külv vähendab terasaaki, sest rukis ei jõua küllaldaselt võrsuda. Sobiv külvisenorm on 500550 idanevat seemet/m2 ehk 180210 kg/ha. Hilinenud külvi korral kasutada suuremat külvisenormi, sest hilisem külv võrsub vähem. Külvatakse tavaliselt 7,5 cm reavahega. Külvisügavus 24 cm, sügavam kergematel, madalam raskematel muldadel. Kasvuaasta ilmastikutingimused Rukis vajab kevadise vegetatsiooni algusest terade koristusküpsuseni efektiivset, üle +5 °C temperatuuride summat umbes 1000 kraadi ja sademeid 250 mm. Tähtis on sademete ja soojuse jaotuvus ning
Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5. Parimad eelviljad on põldhein, kaunviljad, haljassööda- ja silokultuurid. Talinisu tuleks külvata septembri esimesel dekaadil. Oleks hea, kui nisutaimed oleksid talve alla minnes vähemalt 2-3 lehe faasis. Optimaalne külvisügavus oleks rasketel muldadel 3,5- 4,0 cm ja kergematel 4,0-5,0cm. Optimaalseks külvisenormiks loetakse 500-550 idanevat tera ühele ruutmeetrile. On tähtis, et kõik seemned satuksid ühesugusele sügavusele, muidu võib ette tulla külvi ebaühtlast tärkamist, mis võib viia selleni, et taimed läbivad erinevad kasvufaasid erinevatel aegadel ja jõuavad küpsuseni ebaühtlaselt. See võib tingida saagi kvaliteedi languse. Külvijärgselt põlde tavaliselt ei rullita. Kui külvi ajal on muld märg, külvatakse seeme kõrgemale, kui kuiv, siis sügavamale. 6
Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4
aktiviseerib bioloogiliselt mulda ning rikastab seda lämmastikuga. Põllu valikul peab arvestama varem kasutatud herbitsiidide jääke (Lontrel, Banvel jms) mullas, mille suhtes on hernes tundlik vähemalt 3 aastat. Kuna hernes tarvitab kasvuperioodil palju niiskust ning idaneb suhteliselt madalal temperatuuril, siis tuleks teda külvata suvinisuga samal ajal. Liiga vara külma mulda külvatuna võib osa herneseemnest minna mädanema. Optimaalne külvisenorm puhaskülvis oleks 80-100 idanevat seemet ruutmeetril. Segus teraviljaga oleks herneseemet 40-50% ja teravilja 50-60% kummagi kultuuri puhaskülvisenormist, s.t hernest 40-60 idanevat seemet ruutmeetril ja näit. otra 120 idanevat tera ruutmeetril. Tugikultuur (keskvalmiv oder) parandab herne (lehelist tüüpi) seisukindlust. Külvisügavus on 5-6 cm, kuiva mulla ja soojade ilmade korral isegi sügavam. Kõrgele külvatud (3-4 cm) herneseemne põldtärkamine on ebaühtlane ja väiksem
kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.Taliteravilja tuleb külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele. 29) Suviteraviljade bioloogilised iseärasused. Üheaastased taimed.Suviteravili moodustas 1982a 38,7% külvipinnast.Külvipinnalt ja kogusaagilt on maailmas I kohal suvinisu.Kasvuperioodil puudub ebasoodne ja taimede hukkumist põhjustav talvitusperiood,saak on stabiilne,erinevate sortide olemasolu võimaldab
eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm. Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.Taliteravilja tuleb külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele. 29) Suviteraviljade bioloogilised iseärasused. Üheaastased taimed.Suviteravili moodustas 1982a 38,7% külvipinnast.Külvipinnalt ja kogusaagilt on maailmas I kohal suvinisu.Kasvuperioodil puudub ebasoodne ja taimede hukkumist põhjustav talvitusperiood,saak on stabiilne,erinevate sortide
Vajadusel tehakse umbrohutõrje. Külvatakse kevadel esimesel võimalusel (taval.mais). Vegetatsiooniperiood 90-100 päeva.Seeme hakkab aeglaselt idanema mullas +5 C juures, kiiresti 10-15 C juures. Külvatakse kitsa, 10-15 cm reavahega, 2-3 cm sügavusele. (vähem-seeme jääb kuiva kätte, rohkem-seemne idanemiseks kulub palju toitaineid, taim jääb nõrgaks). Järgneb kohe rullimine (mullakontakst, ühtlane tärkamine). Külvisenorm 7-8 kh/ha (150-200 idanevat seemet 1 m 2 kohta). Hea saagi saamiseks on vaja 50-100 taime m2 kohta. Väetamine:vajalik väetisekogus ja koostis määratakse mulla analüüsiandmete järgi. Väetamisel kasutatakse lämmastikväetist ca 120 kg/ha. Kompleksväetis P, K, N, S+mikroväetised (Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud) Vedelväetisi pritsitakse taimedele, graanulväetisi antakse külvamise käigus. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on
Teiste taimede seemneid ei tohiks 1 kg seemne kohta olla üle 80tk, sealhulgas umbrohuseemneid mitte üle 20tk. oluline on veel see, et seeme oleks ühtlase suurusega ega sisaldaks kiduraid ja kõlujaid seemneid. Ühtlase suurusega ja hästi idaneva seeme kindlustab produktiivvõrsete ühtlase arengu ja see omakorda saagi teraühtlikkuse. Külvise norm peab olema 10-20% väiksem söödateraviljadel kasutatavast. Sobilik oleks 450-500 idanevat tera ruutmeetrile. Tihedam külv suurendab peentera osatähtsust. Väiksema puhul kasvab oht hilisvõrsete tekkele ja samuti peenterade suuremale osakaalule. Külviaeg on optimaalne esimene- teine nädal pärast esimese mullaharimise võimalust. Maikuu teisel poolel tehtud külvid õlleodraks ei sobi. Enne külvi tuleb seeme kindlasti puhtida mitmesuguste haiguste (eriti juuremädaniku) vastu. Niipea kui maa on korralikult haritud tuleb külvata. Katsed on näidanud, et iga
Agrotehnika *Vegetatsiooniperiood 55-115 päeva. *Eelvili: ei talu endale järgnemist . Parimad : mustkesa, kaunvili, kartul , põldhein . Eelviljaks ei sobi mais sest neil ühised haigused. Väetamine *Põhiväetis orgaanika ning külvil paiklikult kompleksväetised. Kasvuajal pealtväetisena P ja N mis soodustab kõrsumist. Külv *seemnete kalibreerimine ( ühtlane tärkamine) *seemnete puhtimine *optimaalne külviaeg kui mulla temp 12-15 kraadi. *külvisenorm 8-30kg/ha e 200-500 idanevat seemet ruutmeetriile *külvisügavus 3-8cm *Külviviis- laiarealine ( 45cm ) , tavarealine ( 12-15cm ) kitsarealine ( 7-8cm ) Külvide hooldamine *rullimine külvijärgselt , umbrohu-,kahjurite-, ja haigustõrje *saagikoristus probleemne kuna valmib ebaühtlaselt nii põllu kui ka taime piires. *sobilik kahefaasiline koristamine, kus pärast niitmist lastakse seemnetel järelvalmida põllutingimustel ning 5-6 päeva pärast kombainitakse Sorgo kasvatamine
3,0...3,5 cm ning saviliiv- ja liivmuldadel 3,5...4,0 cm sügavusele. Talinisu võib külvata 0,5...1,0 cm võrra sügavamale. Kui külvi ajal on muld kuiv, on soovitav külvata sügavamale, ja kui muld on märg, siis kõrgemale. Kui muld sai külviks liiga kobedaks haritud, tuleb põldu enne külvi rullida. Külvijärgselt taliteraviljapõlde tavaliselt ei rullita. Paljude uurimistööde põhjal võib Eestis soovitada järgmisi külvisenorme: talirukis 500...600 ja talinisu 500... 550 idanevat seemet ruutmeetrile. Lisaks põldude koorimisele ja taliviljade külvile seisab taimekasvatajal sügisel ees väga vastutusrikas töö sügiskünd. Agrotehnilised nõuded sügiskünnil Asjatundlikud põllumehed peavad sügiskündi taimekasvatusliku tootmise vundamendiks. Selle headusest sõltub olulisel määral põllukultuuride saagikus. Seepärast tuleb sügiskünnile osutada ka vajalikku tähelepanu. Künni
annaabi.ee 
