Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem Vesinikflouriidhape HF Fluoriid F Vesinikkloriid hape e. HCl Kloriid Cl soolhape Vesinikbromiidhape HBr Bromiid Br Vesinikjodiidhape HI Jodiid I Hüpokloorishape HClO Hüpoklorit ClO Kloorhape HClO Kloraat ClO Perkloorhape HClO Perkloraat ClO Divesiniksulfiidhape HS Sulfiid S² Väävelhape HSO Sulfaat SO²
· Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl, CuCl, SbCl): 2Na + Cl2 = 2NaCl · Fosfor süttib klooris: 2P + 3Cl = 2PCl3 (fosfortrikloriid) · Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2 + Cl2 = 2HCl · Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodusutvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HclO (hüpokloorishape): Cl + H O = HCl + HclO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lagunemisel eralduv monohapnik HclO = HCl + O Leidumine: · Kloor on levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes (näiteks veealuste merevulkaanide pursete puhul), siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. · Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool, mida on Maal tohutu hulk.
Happe valem Happe nimetus Näiteid sooladest ja nende nimetustest HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4
Iga aktiivsem halogeen võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda. Kloor on oksüdeerija. Na + H2S04 Kloori kasutusalad Tekstiili-ja paberitööstuses kasutatakse seda pleegitajana, veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Keemiatööstuses rakendatakse kloori orgaaniliste ühendite, vesinikkloriidhappe ja kloriidide tootmisel. Kloori oksiidid on happelised . Ta on normaalsetel tingimustel rohekaskollane gaas. Hüpokloorishape Kloori o.-a. on seal 1 . Väga nõrk hape, ebapüsiv, teda saadakse klooriveest, väga tugev oksüdeerija . Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik . ( HClO). Kasutatakse pleegitamiseks paberi-ja tekstiilitööstuses . Kloorlubi Saadakse kloori juhtimisel lubjavette. Tahke kloorlubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn .Kasutatakse pleegitamiseks . See on kuiv desinfitseeriv aine. Kasutatakse keemiatööstuses oksüdeerijana
plastiksuuskade valmistamisel. Freoonid- ei ole mürgised, maal on püsivad, aga kui jõuavad atmosfääri ülemistesse kihtidesse, siis muutuvad reaktsiooni võimelisteks ja tekitavad osooniauke. Kasutatakse aerosooltoodes (deodorandid, aerosoolvärvid) KLOOR Terava lõhnaga , roheka värvusega, mürgine , gaasiline Vees lahustub vähesel määral ja annab kloorivee Cl2 + H2O = HClO + HCl Tekkinud hüpokloorishape (HClO) on ebapüsiv hape ja laguneb HClO→O ↓ HCl Tekkinud monohapniku tõttu on klooriveel tugevad oksüdeerivad omadused (pleegitaja, desinfitseerija) Kloori ühendeid kasutatakse pleegitajana paberitööstuses, tekstiilitööstuses, ravimite, värvide, HCl tootmiseks, samuti mitmete mürkide koostises Keedusoola( NaCl) kasutatakse toiduainete tööstuses, tänavate soolamisel
NaCl on tuntud keedusoola nime all. Ta on lähteaine kloori, vesinikkloriidhappe jt ainete tootmisel, maitseainena, konservimisvahendina. Kaaliumkloriid KCl on väetis. Hõbehalogeniidid on lähteained valgustundlike materjalide valmistamisel, kaaliumbromiid KBr leiab rakendust rahustina. Halogeenid moodustavad hapnikuga mitmesuguseid ühendeid. Halogeenide hapnikkusisaldavad happed ja nende soolad on oksüdeerivate omadustega. Kloori reageerimisel veega tekib kaks hapet: hüpokloorishape ja vesinikkloriidhape. Tekkiva atomaarse hapniku tõttu on hüpokloorishape väga tugev oksüdeerija. Hüpokloorishape sool kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO) 2 kuulub kloorlubja koostisse. Kloorlubi on kloori lõhnaga valge või hallikas pulber. Kui kloorlupja segada veega, siis tekib pleegitavate omadustega ja mikroorganisme hävitav lahus, mida kasutatakse vee kloorimisel, desinfitseerimiseks, pleegitamiseks jm.
Seega aktiivsus väheneb F2<-Cl2<-Br2<-I2 Nad reageerivad 1.Metallidega 2Na + Cl2 ->2 NaCl 2.Mittemetallidega H2 + Cl 2 = 2HCl vesinikkloriid HF , HCl , HBr, HI on teravalõhnalised gaasid , lahustuvad vees ja vesilahused on happelised. 3.Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni ühendist välja 2NaCl + F2 = 2 NaF + Cl2 4.F2 reageerib väga energiliselt veega F2 + 2 H20 = 4 HF + O2 Cl2 + H20 = HClO + HCl HclO on hüpokloorishape ja laguneb HclO = HCl + O siin eraldub aktiivne monohapnik , mis valastab värve ja kasutatakse pleegitusvahendina. Saamine: Cl2 toodetakse sulatatud keedusoolast elektrolüüsimisel : NaCl = Na + Cl K (-) Na + e -> Na A (+) Cl e -> Cl 2Cl = Cl2 Halogeniidid Vesinikhalogeniidid on HF , HCl , HBr , HI. Füüsikalised omadused: Nad on terava lõhnaga mürgised gaasid , lahustuvad hästi vees ,
MITTEMETALLID o ÜLDISELOOMUSTUS MM võtavad enda alla umbes ¼ perioodilisustabelist. MM on gaasilised ja tahked ained, v.a. broom, mis on tavatingimustel vedel. Mõned tahked MM on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad (väävel) Mõned MM on väga kõrge sulamistemperatuuriga ja kõvad, kuid haprad (süsiniku allotroop teemant). MM on väga erinevad värvused, paljud gaasilised on värvusetud. Praktiliselt ei juhi elektrit.(erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht) Hoiavad aatomeid suhteliselt tugevasti kinni. Aatomite vahel kovalentne side. o VESINIK H2 Perioodilisustabeli esimene element. Kui vesiniku aatom loovutab elektroni, tekib ioon H+, millel puudub elektronkate täielikult. Isotoobid (sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev aatommass) on: Tavaline vesinik e prootium, aatomituumaks on 1 prooton. Raske ve...
· Vesinikfluoriidhape tugev hape, väga agressiivne, sööbiv ning mürgine. · Metallide halogeniidid tüüpilised ioonilise sidemega ained (soolad). NaCl, FeCl3, freoonid (CF2Cl2). Enamik lahustub hästi vees. Palju kasutusalasid (keemiatööstuses - mitmete ainete saamiseks). 4. Kloori hapnikuühendid · On kloori ühendid, mis sisaldavad hapniku. Maksimaalne kloori o.a. võib olla VII. · Saadakse näiteks: Cl2 + H2O HCl + HClO (hüpokloorishape, tugev oksüdeerija). Veeltugevam hape on HClO4, kus Cl o.a. on VII (maksimaalne). · Soolad: kloorlubi (Ca(ClO)2) desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend, KClO3 kaaliumkloraat e. Berthollet´ sool (väga plahvatusohtlik, kasut lõhkeaine- tööstuses). 5. Halogeenid looduses · Fluor luude koostises, hambaemailis (fluori lisatakse hambapastadele). · Jood põhiliselt esineb kilpnäärmes, mereorganismides (vetikates).
kui teised. Reageerivad alustega, aluseliste oksiididega, aktiivsete metallidega, enamike sooladega. Nii oksüdeerijad kui redutseerijad. 3. Metallide halogeniidid: tahked kristallsed ained, enamasti värvitud, enamasti lahustuvad vees (va Ag, Hg, Pb), kõige vähem lahustuvafd Ag halogeniidid, neid kasutatakse halogeniidioonide tõestamiseks. AgNO3 + KI => AgI + KNO3 Cl hapniku ühendid 1. Hüpokloorishape: Saadakse Cl reageerimisel veega: Cl2 + H2O <=> Hcl + HclO Tekid segu, mis sisaldab vähesel määral Hcl, HclO ja lahustunud Cl. Seda nimetatakse klooriveeks. Väga nõrk ja ebapüsiv hape, nõrgem kui H2CO3, laguneb iseenesest: HclO => Hcl + O väga tugev oksüdeerija, desinfitseeriva ja pleegitava toimega. 2. Kloorlubi: Saadakse kloorist ja kustutatud lubjast: 2Ca(OH)2 + 2Cl2 => CaCl2 + Ca(OCl)2 + H20 Toimub niiskuse juuresolekul: CaCL2 + Ca(OCl)2 = Ca2Cl4O2
(vanLoon, Duffy, 2011). Esmalt tekivad väikeseid lämmastikhappe ja vee osakesi sisaldavad pilved. Temperatuuri edasisel langemisel kujunevad pilvedes suuremad veejääosakesed. Samal ajal on õhupöörises akumuleerunud kloori- ja lämmastikuühendid, põhiliselt vesinikkloriidhape ja kloori nitraadid (vanLoon, Duffy, 2001). Talve jooksul pööristes tekkinud pilvede pinnal toimuvate reaktsioonide käigus eralduvad nimetatud ühenditest kloori molekulid (Cl2) ning hüpokloorishape (HOCl). Oktoobri lõpus, kui lõunapoolusel on kevad, hakkab päikesekiirgusest tuleneva energia toimel toimuma kloori molekulide ja hüpokloorishappe lagunemine fotolüüsi käigus. Tulemuseks on vabad kloori radikaalid. Tekkinud radikaalid on võimelised osooni katalüütiliste protsessidega lõhkuma. Taoline osooni hävitamine toimub kiiresti ning mõne päevaga langeb osooni hulk talvel olnust poole või enam võrra (vanLoon, Duffy, 2011). Kui temperatuur tõuseb, lõpeb ka
35,452. Agregaatolek toatemperatuuril on gaasiline. Kloori sulamistemperatuur on -100,98 °C, keemistemperatuur aga -34,6 °C. Selle rohekaskollase gaasi tihedus on 0,003214 g/cm 3 ehk 3.214kg/m3 Kloori elektronegatiivsus on 3, 16. Kloori oksiiditüüp on tugevhappeline. Kloor lahustub vees halvasti, kuid kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O HCl + HOCl (hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide. Mittemetallidega ühinemisel tekivad kovalentse sidemega ning metallidega ühinemisel rohkem ioonilise sidemega klooriühendid. Kloor reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega,
teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O _ HCl + HClO (HOCl)(hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide. Mittemetallidega ühinemisel tekivad kovalentse sidemega ning metallidega ühinemisel rohkem ioonilise sidemega klooriühendid. 2Na + Cl2 _ 2 NaCl 2P + 3Cl2 _ 2 PCl3
Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 à MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl à 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas. Kloori lahustub vees halvasti, kuid kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O à HCl + HOCl (hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide. Mittemetallidega ühinemisel tekivad kovalentse sidemega ning metallidega ühinemisel rohkem ioonilise sidemega klooriühendid. 2Na + Cl2 à 2 NaCl 2P + 3Cl2 à 2 PCl3
· Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained · Neid kasutatakse argielus, NaCl ehk keedusool on üks tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid, lahustub vees hästi ja ei esine märgatavat soojusefekti. · Lahustuvus vees on väga väike · Halogeniidioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse hõbehalogeniidide sademe teked reaktsioonis. Kloorivesi Kloori vette juhtimisel reageerib kloor osaliselt veega moodustades kloorivee: Cl2 + H2O HCl + HClO hüpokloorishape on tugev oklüdeerija, nõrk hape, väga ebapüsiv, milles Cl o-a on I Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik: HClO HCl + O Sool: hüpoklorit tuntuim kaaliumkloraat ehk Berthollet´ sool KClO3 Hapnik Omadused · On levinuim keemiline element maakoores · Üks tähtsamaid bioelemente · Leidub looduses erinevate ühenditena ja ka lihtainena · Lõhnatu · Maitseta · Värvuseta
Saab ka sulatatud soola elektrolüüsi teel NaCl el.-> Na+Cl2 Kloor Cl: Kõige levinum halogeen, kollakasroheline gaas, Cl:+17/2)8)7), lahustub vees, aga vähe, tekitades kloorvee, mis on tugev oksüdeerija, kuna tekib atomaarne hapnik. NaCl keedusoola elektrolüüsi abil saab seda ja sellena ta ka esineb Maal. Reageerib orgaaniliste ühenditega, kloorigaasis põlevad paljud metallid. Kloor on tähtis aine, kuna osaleb soolhappena seedeprotsessis, teda kasutatakse veel pleegitamisel. Hüpokloorishape HClO, väga tugev oksüdeerija, ka ta soolad on väga tugevad oksüderijad. Kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO)2 - kuulub kloorlubja koostisesse. Kloorlupja saadakse kloori juhtimisel lubjavette (teiseks saaduseks on kaltsiumkloriid). Kaaliumkloraat KClO3 (o-a on V), väga plahvatusohtlik aine, lõhkeainetes või süütesegudes (mustas püssirohus). Koos väävliga tikupeade koostises. HCl-vesinikkloriidhape ja soolhape, tugev hape, lahuses on täielikult dissotsieerunud ioonideks
Vetikate kasvu takistamine basseinis. [3] 10 9. KLOOR Kloorilõhna ja silmade ärritust ujulas põhjustab seotud kloor. Aktiivne kloor = aktiivne vabakloor + aktiivne seotud kloor. Vaba kloor : seotud kloor =2:1 . Vaba ja seotud kloori summaarne hulk. Seotud kloori ei tohiks olla rohkem kui kolmandik kogukloorist. [3] Kloori lisamisel vette toimub selle hüdrolüüs, mille tulemusel tekib hüpokloorishape Cl2 + H2O _ HClO + HCl kusjuures pH>4 korral Cl hüdrolüüsub praktiliselt täielikult. HClO dissotsieerumisel moodustub hüpokloriitioon HClO _ H+ + ClOHClO dissotsiatsiooniaste sõltub pH-st, pH_4 korral dissotseerumist ei toimu, pH_11 puhul dissotsieerub praktiliseelt kogu HClO. Teistel andmetel (Karu, 1988) toimub neutraalses ja leeliselises keskkonnas HClO dissotseerumine vastavalt võrrandile HClO _ HCl + O, kus tekkiv atomaarne hapnik on tugevate oksüdeerivate omadustega.
Mõningate hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid vesilahustes 25 oC juures Elektrolüüt Dissotsiatsioonikonstant KI KII KIII Divesiniksulfiidhape H2S 610-8 110-14 Etaanhape CH3COOH 1,7510-5 Fosforhape H3PO4 7,5210-3 6,3110-8 1,2610-12 Hüpokloorishape HClO 5,0110-8 Lämmastikushape HNO2 410-4 Metaanhape HCOOH 1,7710-4 Süsihape H2CO3 4,4510-7 4,6910-11 Vesiniktsüaniidhape HCN 7,910-10 Väävlishape H2SO3 1,5810-2 6,3110-8 Ammoniaakhüdraat NH3H2O 1,7910-5
a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega. Seepärast kasutatakse kloorivett riide ja paberi pleegitamiseks. Ühendeis on kloori o.-a. I kuni VII. 4. Kasutussalad. Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda oorgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm), vesinikkloriiidhape (soolhappe) ja kloriidide tootmisel.
HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3
vesilahustes 25 o C juures Elektrolüüt Dissotsiatsioonikonstant KI K II K III Divesiniksulfiidhape H 2 S 610 -8 110 -14 Etaanhape CH 3 COOH 1,7510 -5 Fosforhape H 3 PO 4 7,5210 -3 6,3110 -8 1,2610 -12 Hüpokloorishape HClO 5,0110 -8 Lämmastikushape HNO 2 410 -4 Metaanhape HCOOH 1,7710 -4 Süsihape H 2 CO 3 4,4510 -7 4,6910 -11 Vesiniktsüaniidhape HCN 7,910 -10 Väävlishape H 2 SO 3 1,5810 -2 6,3110 -8 Ammoniaakhüdraat NH 3 H 2 O 1,7910 -5 Plii(II)hüdroksiid Pb(OH) 2 9,610 -4 310 -8
Ta toimib bakteritele, seentele, endospooridele ja mõnedele viirustele. Üks võimalik toimemehhanism on joodi reageerimine valkudes türosiiniga ja selle kaudu valkude inaktiveerimine. Jood võib oksüdeerida ka tioolrühmi valkudes. Joodi kasutatakse tinktuurina (joodi alkoholilahusena) ja jodofooridena. Jodofoorid on joodi ühendid teiste ainetega, millest jood pikkamööda vabaneb. Jodofooridel on sama toime nagu joodilgi, kuid nad ei ärrita ega määri. Hüpokloorishape on väga aktiivne kloori derivaat, sest ta on elektriliselt neutraalne ja ta difundeerub läbi raku membraani sama ruttu kui vesi. Gaasilist kloori kasutatakse joogivee, basseinide vee ja reovee desinfitseerimiseks. Majapidamises kasutatakse Na-hüpokloritit (NaOCl) kui desinfitseerijat ja pleegitajat. Klooramiini ja Na-hüpokloritit kasutatakse desinfektandina veepuhastuses ja ka toiduainetetööstuses (piimatööstus jne). Kloramiin on v
Teda ei soovitata kasutada ka akrüül- ja polüamiidkiu pleegitamisel, sest nad võivad põhjustada nende kiudude soovimatut kolletumist. Pealegi on protsess ise vähetootlik, sest ta on perioodiline. Naatriumhüpoklorit saadakse kloori reageerimisel NaOH lahusega või siis NaCl vesilahuse elekrolüüsil. NaOCl omadused on määratud hüpokloorishappe omadustega, mis on nõrgem hape kui seda on süsihape (dissotsiatsioonikonstantide võrdluse põhjal). Hüpokloorishape tekib naatriumhüpokloriti hüdrolüüsil: NaOCl + H2O NaOH + HOCl; Võrrandist järeldub ka, et NaOCl lahused on tugevalt aluselised, kuna hüdrolüüsil tekid leelis NaOH. Lahuse pH on 11,0 11,5. Naatriumhüpokloritiga pleegitades tuleb kindlasti jälgida lahuse pH väärtusi ja puuvilla reaalne pleegitamine toimub pH 9,0 11,5 juures. pH-d hoitakse puhverlahustega selle väärtuse juures (Na2CO3 ja Na-metaboraat (NaBO2.4H2O)
teised happed saadud ainult vesilahustes (kuid tuntud on nende soolad) Cl o.-a. Hape Soolad Valem Üldnimetus Olulisemad näitajad happes -I HCl vesinikkloriidhape kloriidid NaCl, KCl, MgCl2 jpt. I HClO hüpokloorishape hüpokloritid NaClO, KClO, Ca(ClO)2 III HClO2 kloorishape kloritid - V HClO3 kloorhape kloraadid KClO3 (Berthollet’ sool), NaClO3
valkude inaktiveerimine. Jood + türosiin dijoodtürosiin Jood võib oksüdeerida ka tioolrühmi valkudes. Joodi kasutatakse tinktuurina (joodi alkoholilahusena) ja jodofooridena. Jodofoorid on joodi ühendid teiste ainetega, millest jood pikkamööda vabaneb. Jodofooridel on sama toime nagu joodilgi, kuid nad ei ärrita ega määri. Kloor Aktiivne kas gaasina või kombineerituna teiste ainetega. Tema toime põhineb hüpokloorishappe tekkel: 1) Cl2 + H2O H+ + Cl- + HOCl 2) HOCl H+ + OCl Hüpokloorishape on väga aktiivne kloori derivaat, sest ta on elektriliselt neutraalne ja ta difundeerub läbi raku membraani sama ruttu kui vesi. Gaasilist kloori kasutatakse joogivee, basseinide vee ja reovee desinfitseerimiseks. Majapidamises kasutatakse Na-hüpokloritit (NaOCl) kui desinfitseerijat ja pleegitajat. Klooramiini ja Na-hüpokloritit kasutatakse desinfektandina veepuhastuses ja ka 55 toiduainetetööstuses (piimatööstus jne)
annaabi.ee 
