Louis XIV Louis XIV sündis 5. septembril 1638 ja suri 1715 Juba 4 aastaselt võttis Louis XIII trooni üle Kui Louis XIV oli veel noor valitses riiki Cardinal Jules Mazarin Peale Mazarini surma sai Louis XIV 23 aastaselt Prantsusmaa kuningaks Tuntud kui Prantsusmaa Päikesekuningas Louis XIV oli Euroopa kõige pikem valitsemisaeg (1643-1715) Louis XIV viis absoluutse monarhia tippu Cardinal Jules Mazarin Louis XIV meeldis tantsida ja mängida õukonna etendustes Päikese sümbol seostub Apolloga, rahu ja kaunite kunstide jumalaga Louis XIV noorelt Louis XIV esimene armastus Maria Mancini Louis XIV naine Maria Theresa Louis XIV meeldis ratsutamine ja ka piljardi mängimine Louis XIV lasi laiendada Versailles' lossi Louis XIV külastas Versailles lossi juba 13 aastaselt Louis XIV kasutas jahilossi salajase kohtumispaigana Louis XIV ise valis Prantsusmaa, Flandria ja isegi Itaalia eri paikadest lossipargi jaoks pu...
Ennustamine ja surmajärgsus Ennustamine • Kreeklased jälgisid jumalate tahte selgitamiseks endeid • Ennustati lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest jne • Rohkesti on andmeid imetajate, eriti mäletsejaliste sisikonna põhjal ennustamisest Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Ki...
kaubanduse ja põllumajanduse kiirema arengu Kalifaat ja kaubandus Maailmakaubanduse liiklusteed ja kõik sõlmpunktid Islami käes Tollipunktid Kõik hästi tuntud teed Euroopasse, Hiinasse ja Indiasse kuulusid kaliif riigile Tekkisid kaubandusmetropolid: Bagdad, Kairo, Basra ja Buhhaara Tekkisid põhikapitaliga pangad, 10. ja 11. sajandil tunti tsekiga maksmise süsteemi Kaubateed väga heas korras, teeviidad ja vahemaade tähised Hõbemünt dirham https://www.google.ee/search?biw=1280&bih=689&tbm=isch&sa=1&ei=lfu5W7HMGIL7swGSk6X4Aw&q=dirham&o q=dirham&gs_l=img.3..0l2j0i7i30k1l8.34230.37230.0.38725.3.3.0.0.0.0.1312.1553.1j1j7-1.3.0....0.. .1c.1.64.img..0.2.241....0.Osqo273lrX4#imgrc=Az1SzWQYYSJVyM : Kalifaadi lagunemine Kooshoidmine muutus raskemaks Emiirid muutusid sõltumatuteks valitsejateks, allusid ainult Bagdadi kaliifdele 10. sajandil lagunes hiigelriik lõplikult
ja teised. Sellest sõnast tuli ka nimetus “Dollar.” Dollarimärgi päritolu Dollarimärk ($) on dollari sümbolina kasutatav märk.Dollarimärgi päritolu kohta on käibel mitu versiooni. Kõige tunnustatum on ehk järgmine seletus. Nimelt on dollarimärk pärit Mehhiko või Hispaania "P"-dest peesode kohta. Peesod ehk Hispaania dollarid võrdusid 8 reaaliga. Hispaania dollar oli hõbemünt pealdisega "P7". Sõnas 'peesod' (pesos; lühend P's) hakati S-tähte kirjutama P-tähe peale. Niisugune pealekirjutamine on säilinud vanades käsikirjades. Lõpuks jäi P-tähest ainult püstkriips. Teise versiooni järgi pärineb dollarimärk saksa taalritelt, mida esmakordselt vermiti 1519 Böömimaal. Sõna 'dollar' ise pärinebki saksakeelsest sõnast 'taaler' (thaler). Nende müntide aversil kujutati ristilöödud Kristust, reversil ristilöödud madu. Mao
KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tu...
kvaliteetset materjali, elupaik oli selline, kust leiti. koeraluud-koer oli koduloom. tekstiilijälgedega keraamika-inimesed olid jõukamad ja nad jahtisid karusloomi. merevaigust karukujuke-inimesed elasid mere ääres, käisid merel kalastamas. pronksist habemenuga-inimesed hoolisid oma välimusest ja valmistasid habemenuga. 54 mahamaetud odaotsa-oli rahutud ajad, sõja aeg, valmistati ette tööriistu. Novgorodi hõbemünt-kuulus rikkamatele, liikusid vene kaupmehed, eestlased käisid ise kaupa toomas, toimub kaubavahetus välisriigis.
Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia). Suhtlemine:usupidustused ehk dionüüsiad (märts) ja olümpia ning müsteeriumid nt Eleusise Demeteri auks, et saaks parema elu peale surma. Inimkond maast, Prometheus õpetas tuld, Pandora (pahe) maale. Peale surma jõgi Acheron ja paadimees Charon (raha)
4)uute ja paremate tootmistehnoloogiate rakendamine 15.Majapidamiste kaks rolli on tarbijad ja ressursiomanikud(tööjõud) 16.Raha on 1)vahetusvahend - raha abil saab osta kaupu ja teenuseid 2)vara kogumise vahend - saab panna kõrvale ja hiljem kasutada 3)väärtuste mõõdupuu - saab määrata kaupadele ja teenustele hinna. 17. bartermajandus, väärismetallid, paberraha, arveldusraha, elektrooniline raha. 18. Dollar - eelkäijaks oli hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (16. saj). Inglismaal nimetati seda dollariks. Üle kümne riigi kasutab oma valuutana dollarit (USA, Kanada, Austraalia,Jamaika). Nael - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. Liir - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. Kroon - raha vermiti kuningakojas. Mark - mündisse graveeritud märk, mis näitas väärismetalli sisaldust mündis 19. Adam Smith sai endale "majandusteaduse isa" tiitli, kuna teda peetakse majandusteaduse rajajaks
tootmistegurid (maa, töö, kapital) Turumajandus. Majandusringlus Turumajandus. Raha • Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata. • Raha kergendab vahetust. • Raha roll majanduses: 1. vahetusvahend; 2. vara kogumise vahend; 3. väärtuste mõõdupuu RAHA ARENG • Bartermajandus • Väärismetallid • Paberraha • Arveldusraha (SDR, ECU) • elektrooniline raha Turumajandus. Valuutad Enamlevinud valuutade ajaloost • Dollar - eelkäijaks oli hõbemünt, mida nimetati Joachimi taalriks (16. saj). Inglismaal nimetati seda dollariks. Üle kümne riigi kasutab oma valuutana dollarit (USA, Kanada, Austraalia, Jamaika …). • Nael - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Liir - kaaluühik müntide väärtuse mõõtmiseks. • Kroon - raha vermiti kuningakojas. • Mark - mündisse graveeritud märk, mis näitas väärismetalli sisaldust mündis. Turumajandus. Ajalugu ADAM SMITH • 1776
surnute hingi allmaailma, kuid ei luba kellelgi neist sealt lahkuda. Hadese riigis elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena, kuhu võis pääseda koobaste või allikate kaudu, aga ka maailma ümbritsevat Okeanose jõge mööda. Usuti, et Hadese riiki ümbritseb allilmajõgi Acheron, kust paadimees Charon hingi üle viib. Kuna paadimehele tuli maksta selle eest, et ta hingesid üle Acheroni jõe Hadese riiki viiks, oli inimestel kombeks panna matustel surnutele suhu hõbemünt. RHADAMANTHYS, MINOS & AIAKOS olid varjude jumalad, kes algselt oli surelikud Zeusi pojad. Nad saavutasid oma positsiooni pärast surma seaduste kehtestamist maa peal. Aiakos valvas Hadese riigi võtmeid ja pidas kohut meeste üle Euroopast, Rhadamanthys aga pidas kohut Aasiast tulnud meeste üle ning Minose ülesandeks oli anda lõpphääl. Inimesed, kes aga lootsid omada paremat staatust peale surma, võtsid osa müsteeriumidest: need olid salajased jumalateenistused, mille käigus saadi
8-12 ha) Teised tegevusalad loomapidamine käsitöö (sepad ja pottsepad) jahindus kalandus (eriti rannikul) metsmesindus vahetuskaubandus naabritega: sisse tulid hõbe, pronks, sool; välja viidi karusnahku ja vaha. Esines ka inimkaubandust Väheseid Eestist leitud kuldesemeid Mõned hinnad muinasajast: hea ratsahobune 100 g hõbedat tööori 200 g hõbedat tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism elusa ja eluta looduse hingestamine Austati vaime, haldjaid. Tähtsamad jumalad Taara, Uku. Hea läbisaamine jumalustega tagati ohverdamisega. Ohvripaikadeks olid: hiied veekogud (allikad, järved) kivid
märk.Dollarimärgi päritolu kohta on käibel mitu versiooni. Kõige tunnustatum on ehk järgmine seletus, mille annab Bureau of Engraving and Printing. Nimelt on dollarimärk pärit Mehhiko või Hispaania "P"-dest peesode kohta. Peesod ehk Hispaania dollarid võrdusid 8 reaaliga. Hispaania dollar oli hõbemünt pealdisega "P7". Sõnas 'peesod' (pesos; lühend P's) hakati S-tähte kirjutama P-tähe peale. Niisugune pealekirjutamine on säilinud vanades käsikirjades. Lõpuks jäi P-tähest ainult püstkriips. Teise versiooni järgi pärineb dollarimärk saksa taalritelt, mida esmakordselt vermiti 1519 Böömimaal. Sõna 'dollar' ise pärinebki saksakeelsest sõnast 'taaler' (thaler). Nende müntide aversil kujutati ristilöödud Kristust, reversil ristilöödud madu. Mao peast ühel
Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad. Liikusid pööratavate ja mahavõetavate purjede ja aerude abil,tolleaja tehnika ime,maismaal sai neid ka kätel tassida.kultuur: säilinud on ehted,kontakt Vahemeremaadega(ehted), relvad ja kilbid rohkete kaunistustega, ülikutel kullast ja hõbedast olmeesemed. -Birka asula: oluline kauplemiskoht,soodsad veeteed,maksevahendiks hõbemünt. Linnad olid kuninga kaitse all,ehitised puidust. Björkö-keskus. Siia kandusid käsitöölised ja eriti arenas siin metallitöö. Aastal 975 jäeti maha. -Valhalla: tuleneb muinasskandinaavia sõnast valhöll-,,surnute saal'', seda on kutsutud ka Odeni saaliks, siin elasid väärikalt surnud (lahingus) viikingite sõdalased. Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust
1424. aastal palgati hästi tuntud duo, Masaccio ja Masolino, ühe rikka ning võimsa mehe, Felice Brancacci, poolt tegema freskode tsüklit Santa Maria del Carmine kiriku Brancacci kabeli seintele Firenzes. See tsükkel kujutab stseene Peetruse legendist. Fresko Pearaha keskseks motiiviks on maksu nõudmine jüngrite keskel viibivalt Kristuselt. Rahata Kristus saadab Peetruse järve äärde, et ta püüaks kinni kala ja võtaks selle kurgust drahmi, mis on Vana-Kreeka hõbemünt. Masaccio geniaalsus lööb suurepärast välja neis freskodes. Uueks jooneks on inimväärikuse ja sügavate inimlike tunnete edasiandmise oskus. masaccio suudab maalis edasi anda juba ruumilisuse illusiooni, mehised inimfiguurid seostuvad kindlalt maastikuga. Kadunud on keskaegne sümboolika. Masaccio järgmine suurteos: Eedeni aiast välja saatmine, mis kujutab alasti Aadamat ja Eevat, avaldas suurt mõju hilisemasele suurmeistrile Michelangelosele. 1425
Rehepapi talus leidis ta eest hunnikus inimesi, kes olid omavahel läbi põimunud ja katk ei julgenud seda imelooma puutuda vaid tegi selleks korraks minekut. Järgmisel päeval hakati katku taga otsima, kuid ei leitud kusagilt, aga Muna Ott leidis hõbemündi, mille ta kähku suhu toppis, et keegi seda endale ei võtaks. Õhtul koguneti jälle rehepapi juurde, viimasena tuli Muna Ott, kes sealsamas näost mustaks tõmbus ja maha kukkus. Suust hüppas tal välja toosama hõbemünt, muutus valgeks kitseks ja parastas rehepapi ees, et seekord teda haneks ei tõmmatud! Aga rehepapp tegi teoks oma plaani ja kupatas katku ahju, kus see suure vilinaga põles. Enne jõudis ta veel öelda, mis ta sellest rahvast ja nende tegemistest arvab: ,,Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud peale hakata kui kaevate maasse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha.
-ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe -surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe Jumalate ja inimeste põlvnemine: -maailm oli enne jumalate teket -elasid esimesena Maa ja Taevas ning nende lapsed titaanid -esimesed inimesed sündisid maast -neid kaitses Prometheus (tema tõi inimestele tule) §17. >> AVALIKUD PIDUSTUSED, SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER Spordivõistlused: -aristokraatide meelisharrastused -sporditi alasti ja sp nimetati seda kohta gymnasion(kr.k alastioleku koht)
*Styx (163) vanakreeka allmaailma piirik olev Vihkamise jõgi Ptk XII-XIV *Baiae (166) - *Pjedestaal (179) - (kuju) alus; *Ekstsess (166) - (lubatud) piiridest autasustamispoodium üleminek, liialdus, vahejuhtum *Hüdra (185) - *Propreetor (166) Vana-Rooma kõrge ZOOL mageveepolüüp; MÜT veemadu ametnik *Teenar (168) - Vana-Rooma ja varakeskaja hõbemünt Ptk XV-XVII *Koloon (190) - AJ sõltuv väikemaaharija *Arsenal (191) - relvakäitis ja -kogum; Rooma keisririigi; Costa Rica ja El relvistu Salvadori rahaühik 7 *Sesterts (195) Vana-Rooma hõbe- v *Mureen (202) - ZOOL (kala) vaskmünt *Diadeem (203) otsmikuvõru, -pael
1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eelkõige eelistati sadamaid, aga linnad olid ka rikkad
Rehepapi talus leidis ta eest hunnikus inimesi, kes olid omavahel läbi põimunud ja katk ei julgenud seda imelooma puutuda vaid tegi selleks korraks minekut. Järgmisel päeval hakati katku taga otsima, kuid ei leitud kusagilt, aga Muna Ott leidis hõbemündi, mille ta kähku suhu toppis, et keegi seda endale ei võtaks. Õhtul koguneti jälle rehepapi juurde, viimasena tuli Muna Ott, kes sealsamas näost mustaks tõmbus ja maha kukkus. Suust hüppas tal välja toosama hõbemünt, muutus valgeks kitseks ja parastas rehepapi ees, et seekord teda haneks ei tõmmatud! Aga rehepapp tegi teoks oma plaani ja kupatas katku ahju, kus see suure vilinaga põles. Enne jõudis ta veel öelda, mis ta sellest rahvast ja nende tegemistest arvab: ,,Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud peale hakata kui kaevate maasse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha.!" Ja
Sisuliselt tegid valitsejad täiesti legaalselt valeraha. Kui pennine münt enda väärtuse kaotas, hakati 12.-13. saj valmistama suuremaid münte. Esimeste seas oli nt Veneetsia gross. Suurkaubanduses tulid 13. saj kasutusele kuldmündid, mida valmistasid Itaalia linnad. Tuntuimad neist on tukat ja floriin Veneetsia ja Firenze nimede järgi. Aadlikud ja vaimulikud lasidki münte valmistada linandes, aga au jäi ikkagi neile. 15. saj tõuseb nende kõrvale uus suur hõbemünt Joachimstadtist taaler. Kirju rahandussüsteem muudab keskajal keeruliseks hindade määramise. Hinnad on väga kõikuvad: vili halval aastal kallim, lõikusajal odavam. Ka mõõtude puhul on raskendav asjaolu mitmekesisus ja muutlikkus. Saksamaa tavaline viljamõõt võis kõikuda paikkonniti kuni kümnekordselt. Kõige rohkem arvestusi hindadest pärineb Inglismaalt. 13.-14. saj kõikus 200 l vilja hind Inglismaal 3 ja 17 sillingi vahel. Sealjuures
Hamadan), Memfis, Babülon. Asjaajamine toimus aramea, aga ka kohalikes keeltes. Kõrgemad ametid olid pärslaste käes, keskastmesse võisid ka kohalikud kuuluda. · kodifitseerimine: seaduseid; võeti eeskuju Babülooniast. · maksusüsteem: maad hinnati ära ja maksustati vastavalt; pärslased olid maksuvabad . · maksureform: mündi kasutuselevõtja maksud maksureformis, aga ka natuuras. 1 dareika (kuldmünt) = 20 seeklit (hõbemünt). · sõjaväereform: jaguneti viieks, tähtsaim roll oli pärslastel; üleüldine sõjaväekohusus. Xerxes I (486465) Xerxes I oli viimane märkimisväärne ahhemeniid. Sõdis Kreekaga ja kaotas - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peeta. Babüloni linn käib alla, kuna sealne mäss väga armutult maha surutakse: karistuseks purustatakse ka kultuskeskusi. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast. Ta mõrvati 465 eKr.
-ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe -surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe Jumalate ja inimeste põlvnemine: -maailm oli enne jumalate teket -elasid esimesena Maa ja Taevas ning nende lapsed titaanid -esimesed inimesed sündisid maast -neid kaitses Prometheus (tema tõi inimestele tule) §17. >> AVALIKUD PIDUSTUSED, SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER Spordivõistlused: -aristokraatide meelisharrastused -sporditi alasti ja sp nimetati seda kohta gymnasion(kr.k alastioleku koht)
sajandist selge, et ka eestlast nimetatud tsuudiks. Varasemal ajal teine soomeläänemere rahvas. Tsudak vene keeles veidrik. Vana-Vene riigi teke G. Milleri teooria 18. sajandil on normanistlik teooria. Sellele vastandub antinormanistlik teooria. Normanistlik teooria põhineb Nestori kroonikal. Kroonikas 859 meretagused varjaagid kogusid tsuudidelt ja slaavlastelt jne makse. Kassaarid (khaani riik Kaspia ja Musta mere vahel) võtsid andamit Lõuna-Vene aladelt. Iga tlu pealt üks hõbemünt ja üks oravanahk. 862 varjaagid aeti mere taha ega antud andamit. Ise endi üle hakati valitsema. Läksid tülli ja hakkasid vürste otsima. Mindi varjaagide juurde, keda russideks kutsuti (suguvõsa nimi). Rjurik, Sineus ja Truvor olid kolm venda, varjaagid, kes tulid valitsema. Rjurik asus Novgorodi kroonika järgi, Sinus Valgjärvele ehk Beloserosse ja Truvor Irboskasse. Rohkem on teada Rjuriku tegudest, vendadest midagi teada pole. Suguvõsa läheb
rituaalses funktsioonis olnud raudvardaid- obolos. 7/6 saj võeti lüüdlaste järgi kasutusele müntimise kunsti. Mündid võeti kasutusele ilmselt palgasõduritele maksmiseks, 6 saj tegid seda mitmeid Kreeka linnad. Rahamajandus kujunes suht kirjult, kuna igal linnal oli oma kaal ja vääring mündile. Kreeklased kasutasid suures osas hõbedat, väiksemates vääringutes pronksmünte. Varasemad nimetused kandusid üle müntidele: 6 obolost (pronksmünt) = drahma (peotäis raudvardaid), hõbemünt. Kreeka ühiskonna tipu moodustasid siiski aristokraadid. Nad olid suurmaa valdajad. Nende rikkuse moodustas mingi osana ka karjakasvatus. Hobustega seotud tugevalt. Hippioi- ratsamehed. Tööjõud ilmselt moodustus orjadest (ülikute majapidamistes olid Hesiodose järgi mujalt toodud orjad). Samas paljud talupojad olid võlasõltuvuses aristokraatidest. See tõi kaasa väikeomanike maavalduste mineku suuromaniku kontrolli alla. Ideoloogiliselt pidasid aristokraadid ennast paremaks
annaabi.ee 
