6. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimist toonvalimise korral. Toonvalimise korral genereeritakse antud numbrile vastavad 2 sagedusegruppi. Näiteks valides number 5,genereeritakse sagedused 770 Hz ja 1330 Hz . 7. Millised on analoogtelefonis numbri valimisel toonvalimise eelised impulssvalimise ees? Impulssvalimist segavad juhuslikud liini halvad ühendused, mida keskjaam võib tõlgendada numbrivalimisimpulsina. 8. Millisel moel saavutatakse toonvalimisel suurem häirekindlus? Toonid on fikseeritud sagedustega, seega on võimalik kasutada tooni identifitseerimiseks vastavaid sagedusfiltreid. Tooni amplituud võib kõikuda. Pulssvalimisel, pikkade liinide korral, ei pruugi vooluring taastuda meie poolt mõõdetud 40 ms jooksul, kuna liinis on palju parasiitmahtuvusi. Samuti tekitab pulssvalimisel liini katkestamine pinge transiente ning muid häireid. 9. Milliseid ülesandeid täidab analoogtelefonis trafo?
Võrreldes tavaliste telefonivörkudega või raadiosagedusel töötavate mobiilsidevõrkudega on kiudoptilise võrgu läbilaskevõime palju kordi suurem. Seepärast kasutatakse kiudoptilisi kaableid e. valguskaableid järjest laialdasemalt. Nende installeerimine ja hooldamine on vaskkaabliga võrreldes oluliselt kallim. Kui võrrelda seda vaskkaabliga, siis tal on eeliseid: * Suurem ribalaius * Väiksem kaal * Väiksem diameeter * Suurem häirekindlus * Nad sobivad eriti hästi info edastamiseks digitaalsel, mitte analoogkujul Eestis toimub vaskkaablite asendamine valguskaablitega üsna kiiresti. Tuleb ette, et haritumad vasevargad varastavad eksikombel valguskaablit. Seda ei õnnestu neil metallikokkuostjatele müüa. Alguses võeti kasutusele kiudvõrkudes (LAN) ning hiljem hakkasid telefonifirmad neid kasutama magistraalliinidega. FIIBEROPTIKA ....ehk klaaskiudoptika on tehnoloogia, kus valguse ja moduleeritud
esinemistõenäosused oleks lähedase väärtusega 0,5le. Esimesele poolrühmale omistatakse esimene sümbol 0 ja teisele poolrühmale 1. Esimesed poolrühmad jaotatakse kumbki kaheks alamrühmaks nii, et mõlema alamrühma summaarsed tõenäosused oleks võrdsed 0,25le. Esimestele alamrühma teadetele teadetele omistatakse koodsümbol 0 ja teisele 1. Jaotust jätkatakse tõenäosustega 1/(2^k) seni kuni igas viimases alamrühmas on ainult üks kodeeritav teade. Madal häirekindlus. 23. Huffmani kood (5. Diskreetse müravaba edastuskanali sobitamine liiase deiskreetse infoallikaga) Effektiivne kood. Kõik kodeeritavad teated järjestatakse esinemistõenäosuste vähenevasse ritta. Rea kahe viimase teate tõenäosused liidetakse ja moodustatakse uus vähenev rida. Järjestamist korratakse kuni jääb alles ainult üks järjestatud element. Moodustatakse koodpuu, arvestades liidetud tedete uusi asukohti. Koodipuu liikumistele omistatakse sümbolid 0 ja 1. 24
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Raadio- ja sidetehnika instituut Iseseisev töö aines IRZ0060 Häirekindlus Töö koostaja: Aet Udusaar 030740 IATM Tallinn 2007 Ülesanne Uurida ja analüüsida joonisel 1 antud skeemi. Joonis 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeem Andmed: Edastuskanal: AWGN+Rice (K=1) Modulatsioon: BPSK Häirekindel kood: CC (4;2,8) Edastuskanal AWGN lühikirjeldus
valdkondades. Selle kaabli suurteks eelisteks on: 1) Väga suur läbilaskevõime ( kaablis palju kiude, teoreetiliselt läbilaskevõime ühes kius kuni 25 THz, praktiliselt kasutatakse praegu enamasti 10-40 GHz). 2) Väike signaali sumbuvus. Kui võrrelda vaskkaablit ja valguskaablit, siis fiiberoptilise kaabli plussid vaskkaabli ees on: 1) Suurem ribalaius 2) Suurem häirekindlus 3) Väiksem kaal ja diameeter 4) Sobib hästi info edastamiseks just digitaalsel kujul, mitte analoogkujul. Siiski on valguskaablil ka üks miinus, võrreldes vaskkaabliga. Nimelt on valguskaabli installeerimine ja hooldamine tunduvalt kallim, kui vaskkaablil. Fiiberoptiline kaabel koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust. Fiiberoptiline kiud koosneb omakorda kolmest kihist: 1) Sisemine kvartskiud ehk südamik (core). Kvartskius liigub valguslaine.
teise arvuti või muu perifeerse seadmega. Omavahelise ühenduse jaoks kasutatakse kaableid (algselt koaksiaalkaabel, mille tänapäeval on kõrvale tõrjunud CAT3, CAT4, CAT5, CAT5e, CAT6 ja CAT7 UTP kaabeldused. Tänapäeval on spetsiaalsete seadmete abil võimalik luua ka traadita kohtvõrk.Arvutivõrgus võivad arvutid ja seadmed olla omavahel ühenduses ka läbi kiudoptilise kaabli, kus ribalaius ja häirekindlus on võrreldes vaskkaabeldusega mitmeid kordi suurem. 9 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 Kasutatud kirjandus www.vallaste.ee http://wiki.wifi.ee/index.php?title=Kohtv%C3%B5rk http://en.wikipedia.org/wiki/Local_area_network http://en.wikipedia.org/wiki/Wide_area_network http://en.wikipedia
m Kaskaadmudel m Evolutsiooniline arendus m Formaalne muutumine m Korduvkasutatavate komponentide integratsioon 60% tarkvara loomise kuludest moodustab tarkvaraarendus ise, 40% kulub testimisele. Erilahenduste puhul on hilisemate täienduste peale minevad summad märgatavalt suuremad kui tarkvara esialgse loomise kulud. Kulud sõltuvad loodava süsteemi iseärasustest, samuti sellest, milliseid nõudeid süsteemile esitatakse (usaldusväärsus, häirekindlus, jõudlus). Tarkvaratehnika meetodid kujutavad endast süstemaatilist lähenemist tarkvara loomisprotsessile ja sisaldavad endas m mudeleid ja nende kirjeldusi (milliseid graafilisi esitusi täpselt vaja läheb) m reegleid ja märgendeid (ette antud kitsenduste loetelu) m disainisoovitusi m protsessikirjeldusi (milliseid tegevusi tuleb järgida) Tarkvara loomisel võib kasutada CASEvahendite abi, mis võimaldavad tarkvara loomise protsessi mõneti automatiseerida:
7.1.12. IT juhistikud Kokkuvõte: 1. Juhistikusüsteemi all mõeldakse juhistiku töö- kaitsejuhtide ning maa omavahelist konbinatsiooni. 2. Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit. 3. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest ja elektriohutusmeetmetest, mida rakendatakse kaugpuute puhul. 4. Tööjuhtideks (vahelduvoolusüsteemides on nendeks faasi- ja neutraaljuhid, alalisvoolusüsteemides poluse- ja keskjuhid). 5. Kaitsejuhtideks on maandus- ja potentsiaaliühtlustusjihid ning juhid mis seovad paigaldise pingealteid osi elektrivõrgu maandatud neutraaliga. 6. Abijuhtideks on näiteks juhtimis-, signalisatsiooni- jms
2. Minimaalne loogiliste nivoode vahe Unim=U1nim-U0ma Uvälja U1välja,max U1välja,min U0välja,max Usisse U0sisse, max U1sisse, min U1sisse, max Ülekande tunnusjoon Digitaaltehnika konspekt 15 3. Staatiline häirekindlus UH , see on loogika sisendisse antava pinge maksimaal väärtus, mis veel ei põhjusta skeemi ümberlülitumist. On olemas: a. Avatud skeemi häirekindlus teda sulgeda püüdvate häirete suhtes U1sisse=U1välja,min=U1sisse,min b. Suletud skeemi häirekindlus teda avada püüdvate häirete suhtes U0H=U0sisse,max-U0välja,max Uvälja 5 5 Usisse 4 4 U1välja,min 32 U1
2. Minimaalne loogiliste nivoode vahe Unim=U1nim-U0ma Uvälja U1välja,max U1välja,min U0välja,max Usisse U0sisse, max U1sisse, min U1sisse, max Ülekande tunnusjoon Digitaaltehnika konspekt 15 3. Staatiline häirekindlus UH , see on loogika sisendisse antava pinge maksimaal väärtus, mis veel ei põhjusta skeemi ümberlülitumist. On olemas: a. Avatud skeemi häirekindlus teda sulgeda püüdvate häirete suhtes U1sisse=U1välja,min=U1sisse,min b. Suletud skeemi häirekindlus teda avada püüdvate häirete suhtes U0H=U0sisse,max-U0välja,max Uvälja 5 5 Usisse 4 4 U1välja,min 32 U1
Näiteks tabelis 6.2 on toodud Rv = 1 k ja Rs = 100 k korral peaks olema helitugevusregulaatori takistus R = 10 k. Kui Rv = 1 k ja Rs = 1 m võib valida heliregulaatori takistuse piirides R = 20...51 k. Kui nimetatud takistuste vahekord osutub väiksemaks kui 10 korda, siis halveneb helitugevuse reguleerimise sujuvus ja sageduskompensatsioon. Helitugevuse elektronregulaatorid Need regulaatorid on tavalistest ehk mehaanilistest regulaatoritest märksa töökindlamad. Ka nende häirekindlus on suurem, sest regulaatori võib paigutada vahetult järgneva võimendusastme sisendi juurde. On lihtne kasutada helitugevuse distantsjuhtimist. Reguleerelemendina kasutatakse põhiliselt väljatransistori, sest tema kanali takistus sõltub oluliselt paisupingest (Ugs). Joonisel 6.8 on antud üks sensorlülitiga elektronregulaatori võimalikke skeeme leheküljel 310 (ei ole soovitatav kasutada). Stereotasakaalu regulaator
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vas...
Analoogandmed on näiteks kõne, pilt jms. Analoog andmeid on võimalik viia digitaalsele kujule ADM (analoog-digitaal muundur) abil ning vastupidi, digitaalseid andmeid on võimalik viia analoog kujule DAM'i (digitaal-analoog muundur) abil. Digitaalsele kujule andmeid viies kannatab sageli kvaliteet, kuid seda annab vältida valides vastavalt suur diskreetimissagedus (sampling rate). Digitaalsignaali iseloomustavad suurused: ribalaius, sünkroniseeritavus, vea tuvastatavus, häirekindlus, keerukus ja hind. 50. Mürad Mürad on statsionaarsed juhuslikud protsessid, mis moonutavad põhisignaali ja muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Üldiselt on müraks kõik, mis takistavad puhtal signaalil levimast (ka näiteks sõnumid uudisgruppides, mille sisu ei anna midagi antud teemale juurde). Müraallikaks võib olla raadiolained, lähedal asuvad elektriliinid, äike, viletsad ühendused. Näiteks fiiberoptilised kaablid on müradele vähemtundlikud kui metallkaablid.
• Sagedusmodulatsioon FM, FSK • Faasmodulatsioon PM, PSK • Kvadratuurne amplituudmodulatsioon QAM. Viimase korral muudetakse samaaegselt nii kandesignaali amplituud kui algfaasi Kui moduleeriv signaal m(t) on pidev, on tegemist analoogmodulatsiooniga, kui tal on aga lõplik arv M väärtuseid, siis räägime digitaalmodulatsioonist ehk manipulatsioonist 78. Liinikoodide ja modulatsiooniviiside häirekindlus Mäletatavasti eksisteerivad kõikjal ja igal ajahetkel juhuslikud elektrilised signaalid ehk mürad n(t) Müra võimsus N on võrdeline keskkonna temperatuuriga T ja sidekanali ribalaiusega B Mürad n(t) liituvad AWGN mudeli kohaselt sidekanalis ülekantavale signaalile s(t), seega vastuvõtjasse jõuab nende kahe summa y(t) = s(t) + n(t). Liitunud müra tõttu ei suuda vastuvõtja alati edastatud sümboli väärtust õigesti määrata ja tulemuseks on sümboliviga
kasutatakse standardset pistikut BNC. 17 1.4 Valguskaabel Fiiberoptilises kaablis ehk valguskaablis levivad andmed optilist kiudu (valgusjuhti) pidi moduleeritud valgusimpulssidena. Kuna valguskaablis ei liigu mingisugust elektrilist signaali, siis ei ole ka võimalik andmete liikumisel kaablit pealt kuulata ega andmeid kopeerida. Selle edastusmeedium eelisteks on kõrge häirekindlus ja väga suur töökiirus. Valguskaabli puuduseks on tema kõrge hind ja paigaldamisel spetsiaalsete töövahendite kasutamine. Valguskaablil on oht ka kergesti puruneda. 18 KIUD 1.1 Ühemoodiline kiud Kiudoptilise kaabli kiud südamiku diameetriga 8,3 kuni 10 mikromeetri. Kasutatakse andmete üliikiireks edastamiseks pikkade vahemaade taha. Kaabli pikkus kuni 3 km. Andmekandaks üks laserkiir.
JA-EI (NAND) 6. Eksklusiivne EI (XOR) 7. Eksklusiivne VÕI-EI (XNOR) Loogikaelementide struktuur Bipolaarsetes loogilistes integraalskeemides kasutatakse: takistus-transistorloogikat – RTL diood transistorloogikat – DTL transistor-transistorloogikat – TTL ühisemitteriga loogikat – ECL integraalset inžektsioonloogikat – I2L Enamlevinud loogigaelemendi tüübiks ongi TTL Väljatransistoridel loogikaelemendid (CMOS). Neil on suur hargnemistegur, väike voolutarve, suur häirekindlus. Kõrgem toitepinge ja madalam sagedus. Tundlikud staatilise elektri suhtes. 66. Mis on triger? Triger (Flip-Flop) – mäluga loogiline seadeldis, mis on võimeline säilitama 1 bitt andmeid. Jagunemine: sünkroonsed (takteeritavad), asünkroonsed. Sünkroonsetel trigeritel toimub väljundi ümberlülitus taktiimpulsi saabudes, asünkroonsetel koheselt. On olemas: Asünkroonne RS-triger, Sünkroonne RS-triger, JK-trigerid ei oma määramatuse seisu, D-triger
Võrdluseks on 32 bitise ja 33MHz PCI siini andmevahetuse kiirus 133MB/s, mis on ligi 2x aeglasem andmevahetuse kiirus ühes suunas ja lisaks on PCIe kahesuunaline. Lisainfo PCI ja PCIe spetsifikatsiooni ja arhitektuuri kohta:http://www.pcisig.com/news_room/faqs/ SATA (Serial Advanced Technology Attachment) liides on massmäluseadmete ühendamiseks. SATA eelisteks tema eelkäija PATA (Parallel Advanced Technology Attachment) ees on kõrgem andmevahetuskiirus (kuni 6Gbps), parem häirekindlus, kuumvahetatavus, odavam kaabel. Viimase SATA versiooni 3.0 andmevahetuse kiirus on kuni 6Gbps. Perifeeriaseadmete ühendamiseks on arvutikorpusest välja toodud pordid. Joonis 1-11. Arvuti tagapaneeli pordid (Allikas: Intel DQ57TM emaplaadi installatsioonijuhend) Erinevad pordid, mida võib leida kaasaegsetest arvutitest on: USB (Universal Serial Bus). Toetab seadmete kuumvahetatavust. Tähtühenduses saab lisada kuni 127 seadet läbi jaoturite
3.3.5): Vastuvõtja sisaldab: ·kahte, faasitundetut filtrit, otsustuste skeemi, sünkronisaatorit. Kuna FM signaali amplituud ei ole infokandjaks, siis enne sobitatud filtrit asetseb kahepoolne amplituudpiirik. Sobitatud filtrid realiseeritakse sagedusselektiivsete filtritena, millistest ·üks on häälestatud ühe signaali sagedusele, teine teise signaali sagedusele, Filtrite ribalaius on jällegi määratud signaali kestvusega. Siinjuures on kasulik teada, et FM signaalide häirekindlus saavutab oma maksimumi, kui filtrite lahkuhäälestus on optimaalne: fopt=0,75/tsign. Koherentne, 180 kraadise faasmanipulatsiooniga kahendsignaali vastuvõtja. Lahendus korrelatsioon-filterlahenduste kombinatsioonina (joon.3.3.6). Skeemi tuumiku moodustab korrelaator, kuhu antakse: ·vastuvõetud signaal ·signaali koopia, mis käivitub üle esimese sünkronisaatori. Koopiaks on sünkroniseeritud sisendsignaali kandevsage-dusega harmooniline signaal. ·Struktuurskeemis leiab kasutust vaid üks
muuda] Seos analoogsignaali muutmiskiiruse, muundamisaja ja kvantide arvu vahel, hoidelülituse vajalikkus. Hoidelülituse koostisosad, pinge ajaline käik kondekal, lugemi tesimisaeg, hoideaeg ja muundamisaeg. 31. AD muundurid. Kaalumismuunduri, rööpmuunduri, sigma-delta ja kahekordse integreerimisega muunduri skeem, tööpõhimõte ja muundamiskiirus. Muundamistäpsus erinevatel muundurite tüüpidel ja häirekindlus. Kaalumismuundur · signaali võrreldakse üle komparaatori seatud bittide poolt analoogsignaaliga · algseisus on kõik bitid nullid · MSB seatakse 0-i - vanim bitt - kannab alati poole tugipingest · noorima biti järgi on seatud D0 · probleemiks o bittide seadmine nõuab pikka muundamisaega
Enne digitaaltehnika kasutusele võttu toimus signaalide edastamine sidevõrkudes analoogkujul, kus kandesagedust moduleeritakse pideva signaaliga. Analoogside näideteks on tavaline telefon või raadio. Digitaaltehnika võeti esmalt kasutusele arvutites, seejärel levis see ka sidetehnikasse ja praeguseks on Eestis enamik telefonikeskjaamu üle viidud digitaalsüsteemile. Digitaaltehnika peamisteks eelisteks sides võrreldes analoogtehnikaga on suurem häirekindlus ja võimalus suurema infomahu edastamiseks samu sidekanaleid mööda. Andmeedastuse kiiruse ühikud: · bps (bits per second) bitte sekundis (bit/s); standardne mõõtühik andmesidevõrkudes · bood edastuskiiruse ühik; elektrisignaali muutuste arv sekundis. Andmesides on võimalik kodeerida ühe signaalimuutusega enam kui 1 bitti, nii et bood ja bit/s pole samatähenduslikud mõistes. Näiteks 9600 bit/s kiirusega modem töötab tavaliselt boodisagedusega 2400 boodi. 5
Sõltumata vahelduvpinge hetkväärtusest. 4. PS Peak Switching Lüliti rakendub signaali saabumise hetkele järgneval pinge tippväärtusel. Kasutatakse seda lülitit mitmesuguste solenoidide lülitamiseks, sest enamasti on solenoididel vaja alghetkel tugevamat voolu, et kiirendada solenoidi tõmbumist. Rakenduselektroonika 32 Kontaktivabade lülitite eripäraks on suhteliselt halb häirekindlus, kiirete pinge muutuste korral. Need kiired pingemuutused tekivad toite võrku võimsate tarbijate lülimisel ja nende pinge impulside toimel võivad türistorid iseeneslikult avaneda. Selle tõttu kasutatakse häireid summutavaid elemente, milleks võivad olla varistorid või RC ahelad. Varistori takistus sõltub teatavasti pingest ja nad on projekteeritud nii, et normaalse võrgupinge korral (400V) on nende takistus sedavõrd suur, et
Märksa tõsisemad nõuded tekkisid arvuti võrkude kasutusele võtuga kusjuures arvutite töösagedused on liikunud järjest kõrgemate sagetuste poole. Sellisel juhul ongi praktiliselt ainsaks võimaluseks optiliste kaablite kasutamine. Peagi avastati et kui võtta kasutusele optiline kaabel siis kujuneb ta universaalse kasutamisega sidevõimaluseks. Peale laia läbilaske riba mida võimaldab valguskvantide kõrge sagedus on optilisel sidel ka veel terve rida muid eeliseid. 1. Häirekindlus elektromagnetilised väljad ei mõjuta mingil määral optilises kaablis kulgevaid signaale. 2. Väiksemad kaabli mõõtmed kuna ühe sooneline optiline kaabel on sama edastamisvõimega kui 900 paariline telefoni kaabel 3. Kergem kaal kuna kasutatav klaaskiud või ka plastmass on vasest 3X kergem 4. Turvalisus kuna optilisi kaableid on praktiliselt võimatu ,,pealt kuulata" ilma et see ei oleks vastuvõtu poolel märgata 5
7. ehitusviisi järgi(lahtine, pinnapealne, süvistatud, kohtkindel, teisaldatav või muu juhistik) 8. talitlus maanduse järgi(maandatud neutraaliga, maandatud faasiga või maas isoleeritud juhistik) 9. elektriohutusmeetmete järgi kaud puute puhul(nt juhistikud milles pinge altid osad ona kaitsemaandatud või juhistikud, milles need osad on kaitsejuhikaudu ühendatud toiteallika maandatud neutraal või muu punktiga) juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaaparatuuri valik sõltub suurel määral 2hest viimastena nimetatud asjaolust. Kasutusel on 3 standardset juhistiku süsteemi, mille tähised on nende tunnuste järgi IT;TT;TN. Juhistiku süsteemide tähistused: madalpinge võrkude juhistiku süsteemide liigitus ja juhtide tähised on määratud rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka eestis. Süsteemid erinevad üksteisest sellepoolest, kas juhistik on maandatud või mitte ja kas juhistiku juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
