Andrei Hvostov “Mõtteline Eesti” Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66)
E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uus "Kuu külm kuma" J.Liivi luuleauhind: 2009 Triin Soomets "Surm ei möödu meist" 2008 Eha Lättemäe "Kui talvekuu on paratamatu..." 2007 Tõnu Õnnepalu "Ootad kevadet..." 2006 Hasso Krull "Sõlm" F.Tuglase novelliauhind: 2009 Indrek Hargla "Minu päevad Liinaga" ; Jüri Tuulik "Tellikaatne" · 2008 Andrei Hvostov "Sinised mäed" ; Mihkel Mutt "Siseemigrant" · 2007 Jürgen Rooste "Pornofilm ja pudel viina" ; Mats Traat "Sarviku armastus" NOBELISTID: 2009- Herta Müller-"Niederungen" 2008- Jean-Marie Gustave Le Clézio-"Päev, mil Beaumont tegi tutvust oma valuga" 2007- Doris Lessing-"Imerohi ei ole müüdav". 2006- Orhan Pamuk-"Lumi" 2005- Harold Pinter-"Majahoidja! 2004-Elfriede Jelinek-"Klaveriõpetaja" Pulitzeri preemia- 1953 "Vanamees ja meri" E.Hemingway
Kas inimesel on õigus valida selline viis surra, et ta ei jääks ilma oma suremise kogemisest? · http://www.ohtuleht.ee/522890/kommentaar-eutanaasia-on-liberalismi-uks-ja-ainus-mote · http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eutanaasiast-juba-vargamae-indrek-andis-piinades- emale-murki.d?id=66017070 · http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/saatuslik-hetk-palun-lubage-mul-minna.d? id=36773905 · http://epl.delfi.ee/news/lp/andrei-hvostov-minu-elu-annleenaga.d?id=66001958 · http://arvamus.postimees.ee/1227936/martin-helme-eutanaasia-on-inimvihkajalik-motteviis · http://arvamus.postimees.ee/1559469/jaan-olari-eutanaasia-seadustamine · http://arvamus.postimees.ee/1227880/imre-murk-eutanaasia-seadustamine-pole-lahendus- vaid-pea-liiva-alla-peitmine · http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eutanaasia-seadustamine-oleks-vaga-ohukesel-jaal- kondimine.d?id=66021996 Tere! Mina olen ..
Pihl, 2010- S. Mikser Juhatuse liikmed veel: I. Saar, A. Anvelt, J. Ossinovski, H. Pikhof, K. Rüütli, V. Belobrovtsev, T. Ints, K. Kõva, H. Kütt, R. Laja, K. Lember, L. Läänemets, M. Mikko, E. Nestor, I. Padar, U. Palo, M. Sild, S. Tserepanov, R. Vassiljev Liikmeid üle 6 000 Sotsiaaldemokraatlik Erakond Riigikogus 15 kohta Euroopa Parlamendis 1 koht Kuulub Rahvusvahelisse Internatsionaali Astmelise tulumaksu pooldamine Viimased liitujad: Silver Meikar, Andrei Hvostov, Mihkel Raud Sven Mikser 8. nov 1973 sündinud Eesti noortemeister kaugushüppes 1995-2004 Keskerakond 1996 TÜ inglise keel ja kirjandus 2002-2003 kaitseminister vabaabielus, 1 laps Eesti Vabaerakond Asutati 2014 Esimees Andrus Herkel Juhatuse liikmed: J. Ojangu, K. Kübarsepp, J. Kristafovits, K. Pilt, M. Meesak, A. Altosaar, J. Saar, L. Ramjalg, K. Krumm, E. Rutiku Liikmete arv: üle 600 Kohti parlamendis: 8 Rahvuslik-konservatiivne Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Balthasar Russowi kroonika). Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest
majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme. Aastatel 20012004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea. 2003. aastal oli Savisaarel müokardi infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks taandus. Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud selle perioodi võtmekujudega. Ajakirjanik Andrei Hvostov on öelnud oma arvustuses Edgar Savisaare kohta järgmist: "Juba Savisaare ja Churchilli välimus on sarnane. Eesti ajakirjanduses kirjutati tema "buldogihaardest", mida võiks sama hästi nimetada ka Churchilli-haardeks. Savisaarele töötab vastu kuulus probleem: eestlastel on riigiõõnestamine veres, sest riik on olnud valdavalt võõras ja võim mujalt pealesurutud. Savisaar on Võimu kehastus ja see ongi tema nõrkuseks ta on liiga tugev, et olla oma rahvuse poolt armastatud
väiksem, kusjuures enamuses maaelanikkonnana oli nende valduses kuuskümmend protsenti põllumaadest. Samas polnud serblastel lootustki saavutada mõistlikku koostööd moslemiriigi valitsusega. 5 Rahvusvaheline üldsus kiirustas liialt Bosnia Hertsegoviina iseseisvumisega. Läbi ajaloo on see riik olnud iseseisev vaid korra keskajal. Paljud inimesed ei mõista tänaseni, et . 3 Hvostov, Andrei. Serblased manööverdavad. Rahva Hääl 7. mai 1993, lk. 3. serblased suudavad oma poliitilist ja kultuurilist iseloomu säilitada vaid Jugoslaavias. Edasi jäi ainult üks lahendus võidelda seni, kuni saabub lahendus väljastpoolt. Ükski muu variant ei tulnud arvesse, kuna see oleks jätnud serblased moslemiriigis vähemusrahvuseks koos kõige sellega kaasnevaga. Siit kujunes välja ka sõja tegelik iseloom. Kõik sõdivad pooled, keda riigis koos
puudusid. Samas oli töökaitse üks neid valdkondi, mille puhul Euroopa Komisjon heitis Eestile ette Euroopaga liitumiseks vajaliku arengutaseme puudumist. Euroopa Liiduga ühinemise puhul paranesid ka Eesti elanike reisimise ja töö leidmise võimalused Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti ajakirjanduslikus eurodiskussioonides olid need argumendid sinnamaani harva mainimist leidnud, aga ilmselt peeti neid iseenesestmõistetavateks. Andrei Hvostov oli sel puhul juhtinud tähelepanu asjaolule, et Euroopa turu üleküllastus puudutaks ka tööjõuturgu ning, samasuguseid karjääritegemise võimalusi, nagu olid Eesti noortel nt. ajakirjanduse, panganduse või riigiteenistuse alal Eesti, polnud neil tegelikult kusagil mujal. 7 Eeldatavasti peaksid Euroopa Liidu tingimustes paranema ka rahvussuhted ning Eesti elavate mittekodanike olukord
oleviku ja tulevikuga seotud probleeme. Aastatel 2001-2004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea. 2003. aastal oli Savisaarel infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks pisut taandus. Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud käsitletava perioodi võtmekujudega.. Ajakirjanik Andrei Hvostov on öelnud oma arvustuses Edgar Savisaare kohta järgmist: "Juba Savisaare ja Churchilli välimus on sarnane. Eesti ajakirjanduses kirjutati tema "buldogihaardest", mida võiks sama hästi nimetada ka Churchilli-haardeks. Savisaarele töötab vastu kuulus probleem: eestlastel on riigiõõnestamine veres, sest riik on olnud valdavalt võõrast ja võim mujalt pealesurutud. Savisaar on Võimu kehastus ja see ongi tema nõrkuseks ta on liiga tugev, et olla oma rahvuse poolt armastatud
Ohver ehk kannataja (victim) Emotsioonide loomine: kaastunne ohvri suhtes ja viha süüdlase suhtes Humanitaarsete teemade loomine Ohvri konstrueerimine Sümpaatia loomine ehk "head" ohvrid on kõrge moraaliga head inimesed, kellele on tehtud kohutavat ülekohut ja neil endil ei lasu mingit süüd Konstrueerida ohvri kannatused kohtutavateks Ohvri juhuslikkuse konstrueerimine ehk järgmine ohver võib olla igaüks meist Andrei Hvostov: Minu elu Annleenaga (20.04.2013 EPL) Andrei Hvostov: Annleena kui sümbol (22.04.2013 EPL) Konstrueerides ohvri "puhta" ja moraalsena Ohvri personaliseerimine ja võimalusel tuntud isikute konstrueerimine ohvritena Ebaõnnestunud ohvri konstrueerimine Publikul ei teki ohvri suhtes kaastunnet: ... kui ohver on kahju tekkimises (kaas)vastutav ... kui tekkinud kahju oli väike ... kui ohver on "paha inimene" Süüdlase konstrueerimine NB
polfoonilises kossmjus.Kirjanik Morgenil nnestub see vahelduva eduga,ajuti on ilmesid skroonsushired.Morgeni teosega seondub ldvalt,ent ometi Mait Rauna lhiromaan Dr.Mbi seiklused Inglismaal,poliitiliste vihjetega grotesk,milles eesti darvinistist teadlane satub Inglismaale ja paistatakse seal hest jaburusest teise. Lk 415-416 Loomingus alustas ks kriitikuist oma kirjutist Andrei Hvostovi novellikogu Vrad lood kohta teadaandega:Andrei Hvostov on uus komeet kaasaegse eesti proosa taevas.Tohoh,mtlesin.Et miks komeet,miks uus ja miks alustab ldiselt snasuutlik kriitik oma kirjutist rhutatult kulunud kujundiga.Isegi spordiajakirjanikud komeedita enam tihti.Linud aastal ilmus Hvostovilt Loomingi Raamatukogus veel ka ajalooline jutustus Projektijuht Posse,hva olustikuehe maaling kaugaegadest. Lk 417 Vgivald vib kellelegi olla vahendiks,et harmoniseerida hiskonda.Vgivald
ebaõnnestumistele ja saamatusele, mõnikord kindlasti ka tahtmatusele kuriteoga tegelda. Kuku raadio on soliidne meediakanal. Selle raadio 6. juuli (kordus öösel vastu 7. juulit 2016) küsitlussaates Vox populi oli küsimuseks Miks inimesed sülitavad meie õigussüsteemile? Küsimuse sõnastus oli räige, aga enamus saatesse helistajaid vastas samas võtmes: pettumus õigluse puudumisest oli valdav. Et nii on, see on poliitika ja poliitilise moraali(tuse) tagajärg. Andrei Hvostov: "Ausust Eesti poliitikutelt keegi ei ootagi. Nende kvaliteedikontroll käib mööda kooseluseadust, sisserändeküsimust ja rahvuslikku talupojamõistust. Või selle puudumist. Nagu me teame, peab talupojamõistuse kohaselt mõisa aidast või metsast 10 / 20 ikka võtma, kui võimalus avaneb." ("Raha ei haise, poliitikas kindlasti." Eesti Ekspress 08. 06. 2016) Poliitikute ausus(etus) saaks veel rängema hinnangu, kui poliitikute mahhinatsioonid
Camus, st autor ise, kõikus suuresti "Võõra" nimitegelase hindamisel, jõudis lõpuks võrdluseni Jeesusega (1942 tegelane, kes "määratleb enda negatiivselt", mitte potentsiaalselt kangelaslik > 1955 "ainus Jeesus, keda me väärime", ainult kergelt irooniliselt). Läti Henriku kärajad (Harjumaal Raikkülas): "võiks öelda, et see oli meie esimene parlament" lähtutakse enam-vähem kaasaegsest kontekstist, kuid see asjaolu on teadvustamata. Tekib üks ajaloo variant. Hvostov: lähtub pigem 13. sajandi kontekstist või püüab seda taastada, kokkusaamine toimus ainult lähikülade vanemate vahel ja ainult linnuse ehitamise/parandamise küsimuses. Tekib teine ajaloo variant. Kumbki variant pole lõpuni tõestatav. Oluline oleks olla teadlik mitme variandi võimalikkusest. Samas: vajaliku kontekstita ei märgata vahel sõnumit üldse (Sarkozy!) või mõistetakse vääralt viisil, mis viib negatiivsete tagajärgedeni. Et konteksti tundmist ei peeta tavaliselt
Aidi Vallik – tema Anni raamatud saavad avalöögiks puberteedikirjandusele. Olavi Ruitlane Vahur Afanasjev Nirti (Triin Põldra) Ivar Ravi (Eik Hermann), Jaak Rand ja Mart Kangur – 2005 Jaak Rand ja teisi jutte. – kõige radikaalsemad eksperimentaatorid Tallinnas. Viimastel aastatel on raskuspunkt filosoofilises plaanis. Jan Kaus Berk Vaher – radikaalsuse eestkõneleja. Erkki Luuk – kaasaegse Eesti absurdikirjanduse isa. Aarne Ruben Andrei Hvostov Tiit Aleksejev – traditsioonilisema ilmega ajalooproosa viljeleja. Lauri Pilter – ei saa ajaloosildiga ära kirjeldada. Meelis Friedenthal – üks veenvamaid ajalooainelise proosa näiteid „Mesilased“ Valdur Mikita (s. 1970) ja Anti Saar (s. 1980) 2008 Metsik lingvistika 2013 Lingvistiline mets 2006 Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin Nad tõusevad esile eksperimentaalses kirjanduses.
kirjanik ei vaatle peksuhetke, vaid selle peegeldust, nt mõisatallist kostva appikarje, röökimise kaudu. Hääl levib kaugele, kirjanik paneb inimesed vastavalt sellesse probleemi suhtuma. Nt „Mahtra sõjas” kuuleb karjumist Juliette, kes võtab orjuse osas seisukoha. Ajaloost teame n-ö esimese öö õigust, mis on naise kui orja element. Kui talupojad abielluvad, on mõisnikul õigus veeta naisega esimene öö. Pole teada, kui palju seda tehti. Andrei Hvostov kirjutas sellest novellivisandi. Seda võimendatakse rahvuslik-poliitilisel tasandil. Orjus lõikub mitme teemaga: psühholoogilises plaanis seotud tugeva vihaga, alaväärsusest võrsunud metsiku reaktsiooniga. Orjus toob alati kaasa vastupanu. Alati pole aga mõtet kohe sõtta minna, seega kas vastupanu saab teisiti organiseerida? Selleks on laisklemine, varastamine. Neid aga eriti palju polnud kirjanduses. „Külmale maale” kirjeldab varastamist, aga puuduse tõttu, siiski
tekivad mehhanismid, mis seovad ka meditsiin ja tervishoiu võimumängudega. Kordamisküsimused · Nimetage arenguid teadusloos, mis panustasid meditsiini arengusse uusajal · Vaktsineerimise lugu · Spirituaalsed (mittemateriaalsed) teooriad arstiteaduses (vitalism, animism jne) 30 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine. Erinevad inimrühmad (naised, rassid) kui arstiteaduse objektid. Andrei Hvostov on Eesti Ekspressis kirjutanud, et kaasaegse rassismi on esile kutsunud euroopaliku teaduse tung loodust süstematiseerida, lisaks lähtumine euroopalikest (antiigi) iluideaalidest. Allakirjutanu lisaks veel kolmanda põhjuse rassismi tekkeks nimetagem seda vastumõju printsiibiks. Nimelt kaasnevad paradoksaalselt just Valgustusajastuga kõikvõimalikud tendensid, mis näitavad teaduse ja meditsiini arengu tumedamat poolt. Nn Uusaja käigus, mil