meelte) ning oleks rohkem praktikapõhised. Et inimesed saaksid koolitustest rohkem osa võtta, siis peaks koolitusi tooma inimestele lähemale. Kavalalt saab inimestele tekitada ka huvi kui mõni koolitus toimuks näiteks kohalikus lillepoes. Kokkuvõtteks leian, et on palju põhjuseid ja tegureid, mis takistavad osalemast elukestvas õppes. Näiteks erivajadustega inimestel on vähem pakutavaid õpivõimalusi. Mõndadel inimestel on ka negatiivsed koolikogemused, mis tekitanud suurt huvipuudust jne. Kõikidele probleemidele pole aga ühest lahendust. Abiks aga on õppimisvõimaluste ja nende tingimuste muutmine. KASUTATUD ALLIKAD: http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22008/2-6.pdf [08.03.2014] http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&ved=0CDcQFjAC&url=http%3A%2F %2Fvana.innove.ee%2Forb.aw%2Fclass%3Dfile%2Faction%3Dpreview%2Fid %3D37518%2FOpime %2Boppima.docx&ei=8IEYU7KjGcb_ygPMo4GADQ&usg=AFQjCNEYd6W3obY0xwhurPgU1 XVuWPfNRw&sig2=gPANrQGiQXBCRLRmee5wcQ&bvm=bv
Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada: KORDUSED Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus, millele järgneb negatiivne tendents – meeldivustunne võib asenduda nt tüdimusega.
Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus ,,väsitab" rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada: KORDUSED Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus, millele järgneb negatiivne tendents meeldivustunne võib asenduda nt tüdimusega.
See pole lihtsalt peegeldamine, vaid väljendab seda äkilist soojuse ja heaolu sööstu, mis inimestes tänu meie naeratusele tekib. Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest või soovist märkamatuks jääda. Mõned tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et endast lühemaid hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, suurema enesekindluse olekuga kui kühmus kehahoiakut. Ettepoole kummardumine tähendab huvi, tahapoole nõjatumine huvipuudust või kaitsepoistsiooni (McKay 1998:61). 1.3. LIIGUTUSED (žestid) Liigutuste eesmärk suhtluses on tunnete ja hoiakute väljendamine ning sõnumi illustreerimine. Keegi küünik ütles kord, et kui kõneleja ei oska kätega midagi peale hakata, siis peaks ta katma nendega oma suu. See mõte on pisu õel, toob välja tavalise probleemi kõnelejate jaoks – mida kätega peale hakata. Ei saa kuidagi eitada, et midagi kätega tegema peab. Ja meie valikul on suur mõju (Kushner 2000: 239).
suurenenud õhuniiskus, mis toob kaasa erinevate haiguste sagenemist. 3.3 Uuringu järeldused Tukdin Nullah järve tammi purunemisel tulvaveega liikus ökoloogiline praht mööda Ghizeri jõge Khalti orgu ning plokeeris väljapääsu. Uus Khalti järv tekkis mussoonvihmade tippajal juulikuus. See sündmus muutis kohalike elanike elu kardinaalselt. Kuna üleujutuse ajal jäi kohalike hinnangul valitsuse abi minimaalseks, siis kardavad nad ka tulevikus samalaadse õnnetuse puhul riigi huvipuudust. Traditsiooniline maaharimine ja karjakasvatus on seoses järve alla jäänud maadega ja hirmuga veelkord kõik kaotada asendunud kalapüügi ja turismiga. Naiste töö on füüsiliselt kergemaks muutunud ja sissetulekud kasvanud, kuid kultuurilisi käitumismalle arvestades, tunnetavad naised piirangut oma liikumisvabadusele. Uurimist vajab veel üleujutuste esinemise sagedus. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata inimestele turvatunde pakkumisele just valitsuse poolt
Kui lodevas poosis inimene ajab end järsku trammi, tasuks mõelda, mis siin taga on. Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest, alaväärsustundest või soovist märkamatuks jääda. Mõned tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et mitte teiste kohal kõrguda ja endast lühemaid inimesi hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, enesekindluse ja avala olekuga. Ettepoole kummardumine tähendab avatust ja huvi, tahapoole nõjatumine huvipuudust ja kaitseasendit. Pinges ja jäik kehahoid reedab samuti kaitseasendis oleku, vaba hoiak aga näitab avalust. 9 Teine oluline faktor, mis kajastab vestluspartneri tundeid ja hoiakuid, on hingamine. Hingamine on harilikult tahtest sõltumatu ning peegeldab vahetut meeleolu. Kiiret hingamist seostatakse erutuse, hirmu, ärrituse, suure rõõmu või ärevusega. Hinge kinni hoides ja aeg-ajalt õhku ahmides annate
Väike Vanker, Tallinn, lk. 60) Kehahoiak ja hingamine Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest, alaväärsustundest või soovist märkamatuks jääda. Mõne tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et mitte teiste kohal kõrguda ja endast lühemaid hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, suurema enesekindluse ja avalama olekuga kui kühmus kehahoiakut. Ettepoole kummardumine tähendab avalust ja huvi, tahapoole nõjatumine huvipuudust või kaitsepositsiooni. Pinges ja jäik kehahoiak annab samuti märku kaitsepositsioonist, vaba olek aga avalusest. Teine oluline faktor, mis kajastab vestluspartneri tundeid ja hoiakuid, on hingamine. Kiiret hingamist seostatakse erutuse, hirmu, ärrituse, suure rõõmu või ärevusega. Hinge kinni hoides ja aeg-ajalt õhku ahmides annate märku ärevusest või pinge kuhjumisest. Pinnapealne hingamine näitab sageli, et mõtlemine on tunnetest ära lõigatud. Sügavaid hingetõmbeid
noortel oleks ka tegelik võimalus mõjutada kohalikul tasandil tehtavat. Eakate elukvaliteet Ühiskonlik aktiivsus. Eesti vanuriuuringu andmetel on üle 65-aastased inimesed suhteliselt vähe ühiskondlikult aktiivsed. Vaid 15% eakatest vastas, et nad võtavad osa ümbruskonnas korraldatavatest üritustest, umbes poole vastanute jaoks saab määravaks halb tervis, viiendik 10 aga väitis huvipuudust. Eakate päevakeskustes käib regulaarselt umbes 15% eakatest. Kirikueluga on seotud ligikaudu veerand eakatest. Eakate madala ühiskondliku aktiivsuse põhjuseks on muuhulgas eakatele suunatud võimaluste vähesus. Ligi viiendik sooviksid osaleda ühisüritustel või kirikuelus, kuid mingil põhjusel ei saa seda teha. Eriti paistavad madala aktiivsusega silma mehed. Mehe elukvaliteet eakana sõltub enam leibkonnasisestest
esteetilise väärtuse muutumist. Samuti võivad muutuda looduskaitse probleemis sellise kontserteeritud põllu-pidamise juures hoopis teiseks. Põllumeeste mure on, et neid probleeme võidakse avastada Eesti jaoks liiga hilja. Tööpuudus maal ja inimeste pärsitud algatusvõime ettevõtluse alustamisel on praegu moodustanud nõiaringi, millest on väiketalunikel raske välja pääseda. Nagu eespool mainitud, süvendab tööpuudust ja huvipuudust teadmine, et väiketalupidamine ei ole perspektiivne. Toimub ainult nii öelda äraelamine valla toetuste jm. abirahadest. Nii ei ole ka ühistegevusel maal pinnast, millele tekkida. Taluliitude esindajad on need probleemid teadvustanud väga teravalt. Passiivsus ja kohatine abitus maal võivad aga veelgi süveneda. Üks põhilisi probleeme on ka maareformi aeglane kulgemine ja tema pidev ümbertegemine. Maainimene ei ole ikka veel saanud kinnisvaraturule. Ka
vahele püsiv seos, on hea Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värv, vorm, heli) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (keeruline ette näha) 1+2= reklaamteate afektiivne kvaliteet Emotsionaalsetes seisundites eristatakse • Intensiivsuskomponenti • Kestvust • Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist Madal erutus põhjustab huvipuudust Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumistel („ ma ei taha seda enam tunda“ Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada Kordused Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus, millele järgneb negatiivne tendents – meeldivustunne võib asenduda nt tüdimusega. See, kui ruttu positiivne tendents negatiivsega asendub, sõltub järgmistest teguristest:
Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti (T.Bachmann, 2005): 1. Reklaamteate hedooniline toon. 2. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund. 3. Reklaami otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse • Intensiivsuskomponenti • Kestvust • Valentsi Näiteks: • Tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. • Tugev erutus “väsitab” rohkem reklaami kordumistel. • Madal erutus põhjustab huvipuudust. • Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. • Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida, nt annetab raha või müüdab käitumist). Emotsioonide liigid Afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg – sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks.
· Viha · Rõõm (õnnelikkus) · Vastikus · Üllatus · Kurbus · Hirm Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: 1. Reklaamteate hedooniline toon 2. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund 3. Reklaami otsene emotsionaalne sisu T.Bachmann, 2005 Emotsionaalsetes seisundites eristatakse 1. Intensiivsuskomponenti 2. Kestvust 3. Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist Madal erutus põhjustab huvipuudust Tugev erutus "väsitab" rohkem reklaami kordumistel Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha v muudab käitumist). Emotsioonide liigid 1. afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; 2
välja kannatada. Ei tule. Diagramm 8c Düstüümia - kergekujuline depressioon, mis saab sageli alguse lapsepõlves või teismeeas ning võib kesta elu lõpuni. Seda kujutab diagramm 8d. Vahel nimetatakse düstüümiat "kergeks depressiooniks", sest ta on kergekujuline ega muutu tavaliselt eluohtlikuks. Kuid see nimetus on väär. Düstüümia all kannatab keskmiselt 3% inimestest, kes tunnevad iga päev madalat enesehinnangut, jõuetust, huvipuudust, keda valdavad negatiivsed mõtted. Korrutage need päevad inimese eluaastatega, ning see pole enam tähtsusetu probleem. Düstüümia röövib inimestelt elurõõmu ning mõjub ka nende lähedastele. Õnneks on düstüümia antidepressantidega edukalt ravitav. Patsiendid, kellele minu määratud ravim on kergendust toonud, nendivad alati: "Ma pole end elu sees nii hästi tundnud!" Sellistel juhtudel muudab ravi tõepoolest kogu elu. Diagramm 8d
ajakajalisus. (Kallas mäletab Kaugverit kahetsenuvat, et puudub normaalne ajakirjandus muidu oleks ta meeleldi vinge ajakirjanik.) "Tõe ja õiguse" kirjutamiseks tarvilikku sügavust ja keskendumisvõimet tema elujanusest isiksusest ei paista. Aga kui ta poleks vangi kukkunud, nii et pärast poleks olnud vaja elamata aastaid nii kirglikult järele elada? Jaan Kross on oma huvipuudust alkoholi suhtes põhjendanud just vajadusega kaotatud aastaid enam rohkem mitte raisata. Aga kas ülikooli pääsenud Kaugverist oleks saanud erudiit nagu Kaalepist? Ma usun, et pealesunnitud saatusele vaatamata teostas Kaugver end just oma andelaadile sobivalt. Kaugveri võrratu rahvakirjaniku populaarsuse ja meeletud trükiarvud tingis raamatukeskse Nõukogude ajastu ja Kaugveri kirjutamislaadi õnnelik kokkulangemine. Aga ta oli fenomen, kes oleks ka meie aega
annaabi.ee 
