· püütakse kolleege leeridesse jagada · pealekaebamine, ässitamine, laim · vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt · jäine viisakus · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas, · boikott Konfliktid jagunevad: · Horisontaalne konflikt (sama juhtimistasandi esindajate vahel) · Vertikaalne konflikt (eri tasandite inimeste vahel, nt ülem-alluv) · Eetiline konflikt (rikutud on kõlblusnorme) · Väärtuskonflikt (erinevate põhiväärtuste baasil) · Huvikonflikt (nt läbirääkimistel erinevad huvid) · Eesmärgikonflikt (saavutatu osutub sobimatuks eesmärgiga võrreldes) · Tunnetuslikud konfliktid (erinevad arvamused, olukordi, mõtteid, ... tunnetatakse erinevalt) · Tunnete konfliktid (emotsionaalne konflikt, nt vihastamine) · Isiksusesisene konflikt ehk sisekonflikt · Isiksustevaheline konflikt · Grupikonflikt · Gruppidevaheline konflikt · Organisatsiooniline konflikt · Organisatsioonidevaheline konflikt · Riiklik konflikt
Suhtlemisprotsessil on 3 alamprotsessi: 1. Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine 2. Suhtlemispartneri ja situatsiooni tajumine 3. Suhtlemispartneri mõjutamine Konflikt on möödapääsmatu, paratamatu, suhete arengu tulemus, informatiivne, annab olukorrast tervipildi, toob esile asjaolud, mis vajavad muutmist. On vertikaalne (eri tasanditel inimeste vahel), horisontaalne (samal tasandil olevate inimeste vahel), eetiline (on rikutud eetilisi norme), huvikonflikt (tekib läbirääkimisel). Konfliktide põhjused Eesti ettevõttes: 1. Suhtlemise ja info puudus 2. Halb töökorraldus 3. Kindlaksmääramata struktuur, reeglid, kohustused 4. Ebakompetentne juht 5. Täitmata lubadused 6. Ebakindlus 7. Halb mikrokliima 8. Motivatsiooni puudus Konflikti lahendamise võtted: Vältimine ei soovi konfliktiga tegeleda Kohaldumine targem annab järele
o Järelvalve. Aruandlus AT hierarhias o Parlamend, avalikkuse, kohtu kontroll · Seadused ka protseduurid- peaksid andma aluse otsuste tegemisel ja määratlema ka vastutuse. Seadused, mis reguleerivad teatud tüüpsitatsioonid ära. o Reeglid, mis peaksid tagama erapooletute ja õiglaste otsuste tegemise · Vastutus · ,,eetikaseadused"-regulatsioonid huvide konfliktide, tegevuspiirangute, korruptsioon jms kohta. Huvikonflikt- peab tegema otsuse mis mõjutab ametnikku oteselt(otsu toob talle kasu vms) ,,PEHMED" MEETMED · Sotsialiseerimine, s. H koolitused · Toetavad tingimused, s.h ühiskonna toetus · Eetikakoolitused, s. H AT põhiväärtused nagu: o Erapooletus, seaduslikkus, ausus, läbipaistvus, tõhusus, võrdsus, vastutus, õiglus, (põhiseaduses sees)konfidentsiaalsus, proffessionaalsus, avalikest huvidest lähtumine, kuulekus, lojaalsus jne.
küsimuses välja minna. Ülesütlemine – tähtaja saabumisel loetakse, et pikendatud, kui ei avalda soovi 3.kuu enne lõppemist lõpetada. 6 kuud ette teada – kui tegemist on tähtajatu kollektiivlepinguga. 34.Kollektiivne töötüli - s.o. lahkarvamus tööandja (või ühingu; liidu ) ja töötajate (ühingu; liidu vahel), mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Tekkimine (õigus- või huvikonflikt): Töötüli seisneb kas õiguskonfliktis või huvikonfliktis. õiguskonflikt tähendab vaidlust kehtivast lepingust või õigusaktist tulenevate õiguste tõlgendamise ja kasutamise üle. Õiguskonflikt on täitmisest tekkinud. Huvide üle tekkinud vaidlus tähendab aga olukorda, kus erimeelsused on tekkinud seoses õiguste ja kohustuste kindlaksmääramise või juba kehtivate õiguste ja kohsutuste muutmisega. Huvikonflikt aga seega sõlmimisest tekkinud vaidlus
Konflikti põhiküsimus on see mille ümber ja mille pärast konflikt toimub. Põhiküsimus moodustab konflikti sisu. Alati ei ole kerge konflikti sisu määrata, eriti juhul kui on tegemist pikaajaliste ja kaugelearenenud konfliktidega. Pikaajaliste konfliktide põhiküsimuseks võib saada konfliktiprotsess, see tähendab, et algküsimusega enam ei tegelda. Müller-Fohrbordti grupeerib põhiküsimusi järgmiselt: · faktikonflikt · huvikonflikt · väärtuskonflikt Kui on võimalik kindlaks teha, mis kategooriasse põhiküsimus kuulub, siis on võimalik leida ka sobiv lahendustee. Faktikonflikti puhul on tegemist kahe vastandliku arvamusega, mis ei saa olla üheaegselt õiged. Faktikonflikt puudutab mõõdetavaid suurusi. Faktikonflikti loob tõsiasja erisugune tõlgendamine see tänuväärne põhiküsimus seetõttu, et faktid on kontrollitavad. Faktikonflikti kriteeriumiks on küsimus õigest ja valest. Soovitakse
Ettevõtte üleminekul lähvad kollektiivlepingu kohustused ja õigused üle. Võib täiendada ja muuta ettenähtud korras. Kui kollektiivlepingu kehtivusaeg on läbi saanud ja uut pole sõlmitud, siis seni kehtivad vana reeglid. Täitmist kontrollitakse ja kui esineb rikkumisi, siis kannab süüdiolev pool vastutust seaduse ja lepingu järgi. 60. Kollektiivse töötüli mõiste, pooled, tekkimine (õigus- ja huvikonflikt) ning lahendamise kord: liitude vahendusel, lepitaja vahendusel, streigi/töösulu korraldamine Kollektiivse töötüli mõiste hõlmab lahkarvamuste esinemist lepingu poolte vahel. Kui esinevad kollektiivlepingu sõlmimise, muutumise või täitmisega nõudmised, tuleb need teisele poolele kirjalikult teatavaks teha ja viimane peab sellele reageerima 7 päeva jooksul. Kui ei saavutata kokkulepet, siis ongi järelikult tüli
kui asukohariigi suhtes. Ukrania ei ole EL liige, aga võib ikkagi TVL minna ja lahendab Eesti õiguse järgi vaidlust - kollektiivne töövaidlus on kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli o kollektiivne töötüli KTT) – tekib kollektiivlepingus (õiguse allikas) kollektiivlepingu sõlmimine (huvikonflikt) – T-jatel on kollektiivlepingute soov, TA ei soovi sõlmida (raha puudus, pole anda nii pikki puhkusi) täitmine (õiguskonflikt) – keevitaja min palk kollektiivlepingu järgi on 1000 € - TA ei täida kollektiivlepingut – selle nõudega TVLsse laiendatud kollektiivlepingut peab ka täitma, aga suvel
· need ettevõtjad ja töötajad, kellele hakkab laiendatud kollektiivleping kehtima, saavad selle kohta esitada eelnevalt arvamusi ja märkusi. III. Kollektiivne töötüli 58 10. Kelle vahel ja mille alusel saab tekkida kollektiivne töötüli? Mis on õiguskonflikt ja mis on huvikonflikt ning milline on nende lahendamise kord KTTLS-i alusel? - Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Õiguskonflikt ehk konflikt õigusnormide pinnalt, huvikonflikt ehk konflikt poolte huvide pinnalt. Kui kokkulepet ei saavutata, võib:
töörahu selektiivne töörahu. Kollektiivlepingut muudetakse poolte kokkuleppel. Ettevõtte üleminekul jääb kollektiivleping kehtima. Kollektiivlepingu kehtivuse lõppemise tagajärjed 32 Täitmisega seotud vaidlused lahendatakse kokkuleppel või töövaidlusorganis (või vastavalt KTLS-le) 45. Kollektiivse töötüli mõiste, pooled, tekkimine (õigus- ja huvikonflikt) ning lahendamise kord: liitude vahendusel, lepitaja vahendusel, streigi/töösulu korraldamine (mõiste/liigid, streigikeeld, streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund) (õpik, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas) Mõiste ja pooled Töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel. Õiguskonflikt tekib lepingu täitmisel ja huvikonflikti tekib uute
KLS § 11 lg 3: Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi – pidama töörahu) – kehtib suhtelise töörahu pidamise kohustus. Kollektiivne töötüli 5. Kelle vahel ja mille alusel saab tekkida kollektiivne töötüli? Mis on õiguskonflikt ja mis on huvikonflikt ning milline on nende lahendamise kord KTTLS-i alusel? Kollektiivne töötuli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Õiguskonflikt ehk konflikt õigusnormide pinnalt, huvikonflikt ehk konflikt poolte huvide pinnalt. Kui kokkulepet ei saavutata, võib: 1. Pöörduda riikliku lepitaja poole; 2
hoidma töörahu – selektiivne töörahu • kollektiivlepingut muudetakse poolte kokkuleppel • ettevõtte üleminekul jääb kollektiivleping kehtima • kollektiivlepingu kehtivuse lõppemise tagajärjed • täitmisega seotud vaidlused lahendatakse kokkuleppel või töövaidlusorganis 46 38. Kollektiivse töötüli mõiste, pooled, tekkimine (õigus- ja huvikonflikt) ning lahendamise kord (lähtuvalt konflikti sisust): liitude vahendusel, lepitaja vahendusel; streigi korraldamine (mõiste/liigid, streigikeeld, streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund). Kollektiivne töötüli. Mõiste ja pooled • töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel- õigus- ja huvikonflikti eristamine
uue sõlmimiseni täitma kollektiivlepingu tingimusi Tähtajatu kollektiivlepingu võivad pooled ules öelda, teatades ette vähemalt 6 kuud Alates kollektiivlepingu ulesutlemisest lõppeb töörahu pidamise kohustus Kollektiivne töötüli. Mõiste ja pooled (KTLS §-d 2 ja 3) Töötuli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel Õigus- ja huvikonflikti eristamine Huvikonflikt tekib lepingu sõlmimisel/uute töötingimuste kehtestamisel Õiguskonflikt tekib lepingu täitmisel Töötuli poolteks on tööandja või tööandjate uhing või liit ning töötajad või töötajate uhing või liit. Töötüli tekkimine (KTLS §-d 4-7) Nõue esitatakse vastaspoolele kirjalikult Teine pool vastab kirjalikult 7 päeva jooksul Kokkuleppe mittesaavutamisel tekib töötuli, mille lahendamiseks võib pöörduda:
Täitmine ja muutmine Kollektiivlepingu kehtivuse ajal peavad pooled kollektiivlepingus kokkulepitud küsimustes hoidma töörahu selektiivne töörahu · kollektiivlepingut muudetakse poolte kokkuleppel · ettevõtte üleminekul jääb kollektiivleping kehtima · kollektiivlepingu kehtivuse lõppemise tagajärjed · täitmisega seotud vaidlused lahendatakse kokkuleppel või töövaidlusorganis 54. Kollektiivse töötüli mõiste, pooled, tekkimine (õigus- ja huvikonflikt) ning lahendamise kord: liitude vahendusel, lepitaja vahendusel, streigi/töösulu korraldamine (mõiste/liigid, streigikeeld, streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund) Kollektiivne töötüli. Mõiste ja pooled · töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel- õigus- ja huvikonflikti eristamine
annaabi.ee 
