Perekond sirbik kuulub lehtsammalde hulka ja tömpkaanikute sugukonda.Ta on kuni 10cm kõrgune tiheda vaibana kasvav sammal.Värvuselt võib ta olla kollakasroheline, heleroheline ja läikiv.Lehed on sirbikul sügavate pikikurdudega ja tipp on pikalt teritunud.Leheserv on peensaagjas.Varred on suhteliselt nõrgad ja lamavad või tõusvad.Nii varre kui ka okste tipud on kõverdunud.Sirbik paljuneb eostega.Eosed valmivad kevadest suve lõpuni.Ta kasvab kividel,puutüvedel ja ka huumusrikkal pinnal.Mõningatele putukatele on sirbik varjumispaigaks.Eestis on teda vähe ja ta ei ole kaitsvate taimede nimekirjas.
Hernes Iseloomustus Vähenõudlik Kasvab huumusrikkal liivsavi- ja saviliivmuldadel Seemned hakkavad idanema 1...2 kraadi juures Kasvuks optimaalne 16...20 kraadi Puhaskultuur kui ka segavili (nt odraga) Kasvunõuded Sobivad enamus mineraalmuldi (hea veerežiimiga), mille pH on 6-7 Sobivamaks eelviljaks teravili Rikastab mulda lämmastikuga Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi,
Nende kaudu väljutatakse kehapinnale kahjulikud elutegevuse jäägid, mis on kogunenud kehaõõnde. Sigimine. Vihmaussid on liitsugulised loomad. Suguelundid paiknevad keha eesotsas. Munemisel on oluline roll vöökohal. Sellises mullas, kus pole vihmausse, kasvavad taimed halvasti ning annavad vähe saaki. Vihmaussid soodustavad taimedele vajaliku vee ja õhu tungimist mulda. Ühes ööpäevas suudab üks vihmauss ümber töötada ligikaudu pool grammi mulda. Huumusrikkal põllul võib ühel hektaril elada üle nelja miljoni vihmaussi, kes ühe ööpäevaga kobestavad 2 tonni pinnast.
pinnakattetaimedel ohtlikuks naabriks. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, kuid kasvab kõige paremini viljakas ja kobedas pinnases, mis on piisavalt niiske. Pinnakattetaim. Joonis 20. Kassiratas (http://www.wildstauden.ch/pflanzen/bilder_db/GlechomaHederacea2008.jpg) Metsvits (Lysimachia) - roomav metsvits (L.nummularia) Kasvab poolvarjulises ja varjulises kasvukohas, huumusrikkal parasniiskel mullal aga ka tavalisel aiamullal. Sobib kiviktaimlasse, kuivmüüride varjukülgedele, terassidele, astangutele, aiavaasidesse ja veekogu kaldale. Võsunditega katab kiiresti suuri alasid. Eriti dekoratiivne õitsemise ajal. Pinnakattetaim, sobib ka pottidesse-amplitesse. 13
nuusktubakat ja aevastuspulbrit. Saksa keeles ongi üks lumeroosi rahvapärastest nimedest ,,Schwarze Nieswurz" ehk must aevastusjuur. Kuna lumeroosid õitsevad lund ja jääd trotsides keset talve, on neid peetud lootuse sümboliks. http://www.gardena.com 1.3 KASVUTINGIMUSED Lumeroos tahab viljakat huumusrikast mulda (ka liiv- või savimulda). Muld ei tohi olla liigniiske. Lumeroos kasvab väga hästi suuremate põõsaste varjus või varjulises metsaaias, kuid ka huumusrikkal püsilillepeenral. http://www.bakker.ee Lumeroos vajab kasvuks kohta, kus ta on suurema osa päevast varjus, kuid paar tundi päevas peab ta saama ka päikese valgust. http://www.multiflora.ee 5 1.4 HOOLDAMINE Lumeroos on väga lihtsalt hooldatav: et ta korralikult kasvaks, on vaja leida aias sobiv koht ja hoolitseda selle eest, et juurtel oleks piisavalt kasvuruumi. Kasta tuleks teda mõõdukalt kuid regulaarselt- pinnas peab olema piisaval
huumusrikkad aiamullad. Hanerohi on kaunis kiviktaimlas, kuivmüüridel, püsilillepeenras, vabakujuliste rühmadena, ääristaimena, pinnakattena väiksematel aladel, aiavaasides. Hanerohud on head meetaimed. 7. Helmikpööris Helmikpöörised on madalad kuni poolkõrged mitmeaastased, igihaljaste lehtedega rohttaimed. Õied rohekad, valged, roosad või punased, kellukjad, asetsevad rohkearvulistes õrnades õisikutes. Helmikpöörised kasvavad hästi nii päikesepaistel kui poolvarjus kergel huumusrikkal parasniiskel aiamullal, mis on neutraalne või kergelt aluseline. Kasutatakse Helmikpöörised on ilusad kiviktaimlas ja püsilillepeenras, rühmadena, pinnakattena ja äärisena. Sobib kokku karpaadi kelluka, kassisaba ja kadakkaertega. Sobivad lillekimpudesse, kuna püsivad vaasis kaua. 8. Hosta Hostad kuuluvad stiilseimate ja dekoratiivsemate leht- ja varjulembeliste püsilillede hulka. Kuigi nende populaarsus seisneb kaunis lehestikus, ei jää märkamatuks ka sihvakad õisikud
Mari august-sept Päikseline ja varjuline Suurelehine tobiväät ARISTOLOCHIA macrophylla Click to edit Master text styles8m Second level Õitseb juuni Third level Päikselisel Fourth level Fifth level poolvarjuas Parasniiskel huumusrikkal pinnal Ümaralehine tselaster CELASTRUS orbiculia Va. kuivadele muldadele , muud kuni 12m pinnad sobivad, marjad mürgised Kahekojaline Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
· Näiteks lamedalehine ogaputk. 2. Välistunnused, mis viitavad niiskuslembusele ja vahel ka varjutaluvusele · LEHED on suhteliselt õhukesed ja suured. · JUURED on maapinnalähedased, pigem narmasjuurestik. Sageli on taolised taimed looduses metsataimed· Näiteks priimulad, suur tähtputk, kevad - nabaseemik, suurelehine brunnera, siberi valdsteinia, mitmed sõnajalad. Metsataimed · on kohanenud kasvamiseks varjulistes metsades ja põõsastikes huumusrikkal ning niiskel mullal. · Lehed on suhteliselt õhukesed ja suured. Tüüpilised metsataimed on ka paljud kõrgekasvulised sõnajalad (50 cm ja enam) Üldreegleid taimede valgusnõudlikkuse kohta: · Enamik värviliste (valge- ja kollasekirjud, kollased, punased) lehtedega sordid vajavad rohkem valgust kui roheliste lehtedega taimed V rühm 1) lõikelille tootjad maailmas (eksport, import, suurimad tootjad). · Suurimad lilleturud maailmas :
Metsad hõlmavad Eesti maismaast ~50%. Jaotatakse jämedalt kahte klassi: arumetsad (mullas turbahorisont puudub või selle paksus ei ületa looduslikus olekus 30 cm ning kuivendatult 25 cm) ning soometsad (turbakihi paksus üle 30 cm, kuivendatult üle 25 cm). 5 Arumetsade hulgas eristatakse soostunud metsi, kus turvast leidub laiguti või kuni 30 cm paksuse kihina. Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus
vaoline, valge või võidunud valge kuni lihapruun. Kasvab mullas v õi kõdul okaspuude ( mänd), m õnikord lehtpuude all, m ärtsist maini. Eestis liivastes m ännikutes väga sageli. Mürgine. LISA 3 Kollapii mliudik Viljakeha karikakujuline, läbi m õõt 25 c m. Sisepind hele, beezikas kuni kollakaspruunini. Välispind veidi viltjas v õi sile, helekollakashall kuni hele kollakaspruun. Se eneliha valge, värvub väävelkollaseks. Huumusrikkal mullal lehtmetsades. Eestis kaunis sage. LISA 4 Harilik sõr mkübarseen. Ümarmürkel BAKTERID Bakterid Viimastel aastatel on m e edias üha sageda mini kajastatud leidnud bakterite hir muteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uue maid ja kange maid puhastusvahendeid.
b) Atlantikumi alguses (8000 BP) seoses kliima soojenemise ja merelisemaks muutumisega. Samasse aega jääb Litoriinamere kujunemine, mil soolase merevee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus, c) Subboreaali keskosas (ca 4000 BP) seoses ulatuslikuma karjakasvatuse ja põllunduse algusega, mil suurenes inimkaaslejate liikide osatähtsus. Viimase liigirikkuse tõusuga käib kaasas mõningate inimpelglike pärismaiste liikide kadumine. Metsatüübid Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus
- Biostratigraafiameetodeist tuntuimon palünoloogia, mis põhinebõietolmuanalüüsil, kasutabmuidtaimseid mikrojäänuseid(õhulõhesid, karvu) või setetessäilinud organismirühmi (rohe-jaränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilisemeetodigaon saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustus euurijad. Metsatüüpide iseloomustus Loometsad kasvavad õhukesel huumusrikkal karbonaatsel mullal, mis on kujunenud paealadel või paemurenemisel tekkinud rähal. Põuaajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinneon hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest jakaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed(kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp,
Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. ÕIS väikesed lillakad õied on liitõisikutena varte tippudes. Õitseb juunist augustini. SEEMNED - Seemneid piparmünt ei moodusta. Ajalugu Piparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid. Seda tugeva lõhna pärast armastatud ristandit tuntakse juba 17. sajandi lõpust. Kasvatamine Kõige paremini edenevad mündid kerges varjus niiskel huumusrikkal umbrohupuhtal mullal. Kui koht pole liiga kuiv, kasvavad nad ka päikesepaistelisel kohal üsna hästi. Erinevalt teistest mündiliikidest ei anna piparmünt seemneid ja teda saab paljundada ainult juurevõsundite või pistikutega. Mündid on ideaalsed pinnakattetaimed, sest võsuvad tugevasti. Taime saab edukalt kasvatada pottides. Kui taimed nakatuvad roosteseenega, lõigata pealsed maani maha, nad võrsuvad kiiresti uuesti. Külmades piirkondades on soovitatav taimi talveks katta.
· Kaalium aktiveerib mitmeid ensüüme ja mõjutab ainevahetuse ja kasvuprotsesse. Parandab külma-, põua- ja seisukindlust, vastupidavust haigustele · Väävel on vajalik S sisaldavate aminohapete ja ensüümide koostises. Tagab normaalse N ainevahetuse · Mikroväetised. B, Mn, Mo väetatakse pritsimislahustega juureväliselt · Optimaalseks lämmastikuannuseks on suvirüpsil 80...100 kg/ha ja rapsil 100...120(140) kg/ha · Neid koguseid võib huumusrikkal mullal või mulda suurema lämmastikujäägi jätva eelkultuuri (liblikõielised heintaimed, hernerikkad segaviljad) järel vähendada 20...30 kg/ha võrra · Vähema viljakuse korral ja kooskõlas teiste kasvuteguritega võib N kogust suurendada10... 30 kg · Lämmastikväetise liig võib põhjustada lamandumise juba õitsemise perioodil, mis vähendab saaki Rapsi koristamine ja säilitamine Kvaliteetse õli saamiseks peavad seemned olema täiesti valminud
Lämmastikuvaesel mullal: karvane kadakkaer, harilik varakevadik, harilik tõnnike, Lubjarikkal mullal: Põld-varsapõlv, kurekellukas, põldsinep, harilik kassitapp, kõrvenõges, põld- kukekannus (põld-varesjalg), harilik piimohakas, kassiristik, jooksjarohi, paiseleht, kukemagun, h. piimalill, harilik sinilill, harilik käokannus, pehme kurereha, tui tähtpea, verev iminõges, harilik piimalill Lubjavaesel mullal: Kilpjalg, valge karikakar, väike oblikas, põldosi, aaskannike Huumusrikkal mullal: Kõrvenõges, võilill, vesihein Aluselisel mullal: ahtalehine kõrvik, põldsinep, põld-kannike, seljarohi, roomav maran, lutsern, pehme kurereha, salvei. Happelised mullad: h. nälghein, h. tõnnike, mailane, harilik kirikakar, kassiristik, põldrõigas, valge karikakar, väike oblikas, vill-mesihein. Toitainetevaestel muldadel: harilik kirikakar, kanarbik, hiirekõrv, harilik varakevadik, valgeristik
Viljaks 2 mm pikkune teris. Kasutamine: loomad söövad meelsasti, kuid ta kasvab väheste hõredate kogumik- kudena ja on vaid lisaks muule rohule. Teriseid söövad linnud kuid kõlbavad jah- vatatult ka inimtoiduks. KOPSUROHI Pulmonaria officinalis. Nimi tuleneb ladinakeelsetest sõnadest pulmo kops; taime on varem kasutatud kopsuhaiguste raviks ja officinalis apteegis ravimtaimena kasutatav. Sugukond karelehelised. Kasvukoht: viljakal huumusrikkal mullal salumetsades ja puisniitudel. Kopsurohi on väikese risoomiga kodarikpüsik. Varred on 20-30 cm kõrged, kaetud nii harjaskarvade kui näärmekarvadega. Kodarikulehed pikarootsulised munajas- südajad kuni 12 cm pikad, karekarvased; kuivavad õitsemise ajaks ja kasvavad uuesti peale õitsemist. Varrelehed piklikud, rootsuta, väiksemad. Õied tipmises ebasarikas. Kellukjas õis on algul punane, hiljem lillakassinine vastavalt õiepig-mendi
annaabi.ee 
