maailmapildi kujunemisel Varauusajal arenes Euroopas rahvusriiklus. Tugev kuningavõim kujunes Inglismaal, Prantsusmaal ja Hispaanias . Saksamaal ning Itaalias säilis riiklik killustatus. Põhja-Euroopas kujunesid välja Taani ja Rootsi rahvusriik. Ida- ja Kagu-euroopas domineerisid Poola-Leedu , Venemaa ja Türgi. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastuleandnud nimeks renessanss ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nimetatakse seda ka humanismiks. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Ka keskajal oli kirik ja skolastika suhtunud antiikkultuuri lugupidavalt, toetades oma õpetust antiikautoritelt pärit seisukohtadega.Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja inimesed olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud , Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga peaagu rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest
Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inimeses nähti looduses osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena. · Inimeses hakati nägema loojat. · Sellega koos tõusis esile ausuts loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. · Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. · Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. · Kritiseeriti nii antiikõpetlaste kui ka keskaegsete kirjameeste töid. · Eeskujuks võeti ka antiikkunstist. · Antiikskulptuure hakati aukohale sedama ja matkima. · Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni. · Itaalia renessansikunstnik Leonardo da Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise nimel. · Leonardo da Vinci visandeid inimkehast
Renessanss ja humanism ideed levisid üle kogu Euroopa 16. sajandil antiikkultuuri taassünd renessanss austus inimlikkuse vastu humanism tähtsaim renessansskultuuri keskus Firenze Medicite pankurisuguvõsa toetas keskmes Jumala asemel inimene humanistlikele veendumistele leiti tuge antiikkultuurist Eeldused: mõtte muutus, jõukuse kasv, pillamine, iseseisvad ja jõukad kaubalinnad, paavsti võim nõrgenes Iseloomulikud jooned: tähtsustati maist elu, inimene kui isiksus, hinnati isikupära, loomingulisust, elu muutub ilmalikumaks, ideaalinimene (haritud, mitmekülgne Leonardo da Vinci) Itaalia kirjandus: (Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia") Petrarca, Boccaccio ,,Dekameron" Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus
Vaimne terror ja püüd kontrollida rahvast Avangardistlik kunst oli totalitaarsetele riikidele kasutu ja ohtlik. Uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ja iga inimese õigust omapärale- avangardistliku kunsti keelamine ja hävitamine. Kunsti kasutamine propagandana, eeskujudeks realism ja academism Sõdade ajal kujutati vaenlasi poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi aga õilsate kaitsjatena Skulptuuris ülistati suuri juhte, revolutsioonisündmused NSV Liidus rõhuti humanistlikele loosungitele, Saksamaal rassitemaatikale NSV Liidu peamine arhidektuuri peamised eeskujud 19. sajandi klassitsism ja eklektika, Saksamaal eeskujudeks Egiptus ja Mesopotaamia Heinrich Knirr Hitleri portree. 1937 Aleksandr Deneika Sevastoopoli 1942 kaitsmine Albert Speer Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt 1941 Kokkuvõte Usa maalikunstis kujutati ilustama linnaelu, pildid olid tumedad, sünge meeleoli 1930 a
See triloogia oli omamoodi üleskutse elada Tõe ja Headuse seaduste kohaselt. Viibides sõjaväeteenistuses Kaukaasias ja elades kasakakülas, veendus Tolstoi, et tõeline õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tal tuli osa võtta ka Krimmi sõjast, valmisid jutustused ,,Sevastoopoli jutustused". Pärast väeteenistusest lahkumist liikus Tolstoi mõnda aega Peterburi kirjandusringkondades, tegi kaks Euroopa reisi ja elas seejärel Jasnaja Polnjas, pühendudes humanistlikele ideedele. Ta oli seisukohal, et Venemaa elu võib muuta vaid inimese kõlbeline ümberkujundamine. Ta avas oma mõisas talulastekooli, asutas vabakasvatuse põhimõtete järgiva pedagoogilise ajakirja ja koostas õpiraamatuid. Teda mõjutasid Rousseau teosed. Ideest kirjutada dekabristide ülestõusu käsitlev jutustus, kasvas välja nelja köiteline ajalooline epopöa ,,Sõda ja rahu". See oli 19. sajandi maailmakirjanduse esimene epopöaromaan.
loovus on libiido sublimatsioon ehk seksuaalenergia juhtimine ühiskonna poolt heakskiidetud asendatud vormidesse. Freud (1925, 1958) uskus, et tsivilisatsiooni suurimad saavutused tulenevad libiido sublimatsioonist või inimese sisemisest seksuaaljõust. Idee, et Leonardo da Vinci lõi oma ülevad maalid, Michelangelo oma surematud skulptuurid, Shakespeare oma näidendid ja sonetid ja Beethoven oma suured sümfooniad vaid sisemise seksuaalse frustatsiooni tõttu, näib humanistlikele psühholoogidele paikapidamatu. Teised teooriad, mis eitavad loovuse esmasust kui inimese sisemist energiat eraldi seksuaalenergiast või libiidost on samuti ebarahuldavad. Need sisaldavad Freudi teooriate modifikatsiooni nagu näiteks Kubie teooria (1985), samuti Kris'i soovitus, et loovus nõuab "ego taandumist" (1952). Adleri arvates peitub loovuses inimese vajadus saavutada ülevõimu ja täiuslikkust, et maandada oma alaväärsust. Rank (1932, 1973) arvas aga, et loovus on tulemus
Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala looming tippsaavutusena. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene. Austus tõusis ka loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. Seda hakati kasutama keskaegsete arusaamade kummutamiseks. Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. Võeti eeskuju ka Kreeka ja Rooma auahnetelt ning võimekatelt riigimeestelt. Eeskuju võeti ka antiikkunstist. Keskaja kunstnikud olid alasti inimkeha kujutamist sajandeid vältinud, Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest
antiiksusega. Vergilius'e Odysseus on tema ettekujutus kreeklastest: ta on kaval, kuid tänamatu, ja ka pahatahtlik ning nautlev. Ovidius on Odysseust kujutanud kui suurt uitavat naistevõlujat. 48. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika. 49. Miks nimetatakse VanaRoomas kõneldud keelt ladina, mitte aga rooma keeleks, samas 5 kui VanaKreekas kõneldu on vanakreeka, Prantsusmaal prantsuse, Inglismaal inglise keel?
„Nestor“ jne. 17.Saksamaa romantisimi autoritest ja nende antiigiteemalisted teosed. Näited. Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennakesed Schlegelid, Goethe „Iphigineia Taurisest“ Heinrich von Kleist „Penthesileia“ 18.Antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel. Keskajal otsiti tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika. Konventsionaalne, konservatiivne eesmärk- traditsioonide toetamiseks, antiigi pärandi kinnitamine positiivses mõttes. Kaasaja raamides oleks kaasaeg kinnituseks, et asjad tõesti peavad niiviisi olema Revolutsiooniline eesmärk- protesti väljendamiseks kaasaja suhtes- näidata, et antiikajal tehti midagi teisiti
teise ,,Nestor" ja nii edasi . 17. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Vastus: Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennaksed Schlegelid. 18. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Vastus: Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika. *traditsioonide toetamiseks (konventsionaalne, konservatiivne eesmärk) antiigi pärandi kinnitamine positiivses mõttes. kaasaja raamides oleks kaasaeg kinnituseks, et asjad tõesti peavad niiviisi olema *protesti väljendamiseks kaasaja suhtes- näidata, et antiikajal tehti midagi teisiti. (revolutsiooniline
17. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Romantiline koolkond Saksamaal, Tieck, Wackenroder, Novalis, Hölderlin, vennaksedSchlegelid. Goethe ,,Iphigeneia Taurisest", Heinrich von Kleist ,,Penthesileia" . 18. Millised olid antiigipärandi kasutamise eesmärgid eri kultuuriperioodidel? Keskajal otsiti neist tekstidest kristlikke allegooriaid, renessanss sattus antiigi taasavastamisest vaimustusse, antiik andis aluseid humanistlikele ideedele karmi kristluse kõrval, klassitsism pidas antiiki elitaarseks, sellest tulenevate zanrite viljelemine oli prestiizne. Romantismile sobis müüditemaatika. *traditsioonide toetamiseks (konventsionaalne, konservatiivne eesmärk) antiigi pärandi kinnitamine positiivses mõttes. kaasaja raamides oleks kaasaeg kinnituseks, et asjad tõesti peavad niiviisi olema *protesti väljendamiseks kaasaja suhtes- näidata, et antiikajal tehti midagi teisiti.
jäigad: tragöödiais oli komöödiaelemente ja vastupidi. Siin esitabki Shakespeare loo antiikversioonis olnud traagilise eksituse hoopis Bottomi vennaskonna poolt ettekantuna koomilisena. Shakespeare pilab siin ka varemkehtinud lavastustraditsiooni, kus vaataja fantaasiale ei jäetud mingit ruumi ning kõik tekstis sisalduv butafooria pidi näitlejate poolt kehastatama - puud, müürid, aiaaugud. Theseus on humanistlikele põhimõtetele kohaselt in-dividuum oma kahtluste, nõrkuste ja pahede, aga ka tugevustega - ta on valgustatud ja õiglane, tugev valitseja, samal ajal vägivaldselt "haavu lüües" vallutanud oma mõrsja Hippolyta käe ja armastuse. Lubades noortel siiski oma südant järgides abielluda ning näidates üles suuremeelsust endast alamasse ühiskonnakihti kuuluvaisse käsitöölistesse kehastab ta renessanslikke humanistlikke väärtuseid.
Humaniste vastandati vaimulikele. Humanistid võitlesid isiksuse vabastamise eest ja inimese orjastamise vastu. Humanistidele ei meeldinud ahistavad kirikudogmad ja seisuslikud normid või maise võimu normid. Humanistlikud ideed kajastusid ka selle aja kirjanduses. Reformatsioon Reformatsioonile järgnenud ususõjad 16. sajandil ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantlike usupuhastuslik ind tõi kaasa uusi dogmasid ehk jumalikke ettemääratuse ideid, mis inimvabaduse ideaalile ja humanistlikele vaadetele vastandusid. Reformatsiooni tulemusena tõlkis Piibli saksa keelde, mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule ning lõi talupoegade võitluslaule. Lisaks lõi ta veel lauakõnesid. 15. Thomas More ja “Utoopia” Thomas More Thomas More sündis Londonis. Ta polnud vaimulik. Juba noores eas oli seotud poliitikaga, mis sai talle ka saatuslikuks. More'ile ei meeldinud, et Henry VIII ei allu Rooma paavstile, mistõttu vastuolud viisidki ta tapalavale. Thomas More on 15-16.
Humanistliku psühholoogia teooriad. Heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi (põhjuslikkuse). o Inimene spontaane, iseennast määratlev ja loov isiksus. Abraham Maslow- eneseaktualisatsioon- o seesmiste, väljenduslike vajaduste areng, mille abil inimene püüdleb iseenese ja maaailma paremale mõistmisele. Carl Rogers- inimloomus positiivne, terve ja konstruktiivne. Hinnang humanistlikele teooriatele- puuduvad vastavad teaduslikud tõendid, kuid sellele vaatamata arengupsühholoogias aktiivseks ja tugevnevaks jõuks. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine. Näiteid ajaloost: Watering jagas analoogselt kreeka vana heptomaatide süsteemiga elu 10-ks 7aastaseks faasiks. 0-7 fantaasiaelu aeg 7-14 imaginatsiooni aeg 14-21 puberteet ja noorukiiga 21-28 elu aluste omandamine 28-35 väärtuste verifitserimine ja kinnistumine
Mu palet moonutavad ... ja kaela kuritõve tätoveering Üle haudade, Oli sügis, Pohmeluslikke mõlgutusi, Vabanemine 1937 "Kohtupäev" luule suunatud väljapoole. Põhitähelepanu on inimese ja ühiskonna vahelisel vastuolul. Püüab näidata, kui raske on isiksusel süsteemiraamides olla. Irooniat ja huumorit on vähem. Toonitab korduvalt, et inimesed peavad rohkem mõtlema humanistlikele väärtustele. On näha, et ligimesearmastus on suuresti kasvanud tunneb kaasa elule jalgu jäänud inimestele. Selgelt tajutav, et autor igatseb absoluutse täiuse poole; püüab väita, et sotsiaalsetest hädadest saab pääseda vaid läbi enesemuutmise, mitte läbi revolutsiooni ja ühiskondliku võitluse. 12 luuletusest koosnev sari Dies irae on Talviku kõige vahetumalt
Näitab selgelt inimese sisemisi vastuolusid ja nõrkusi. Toob välja looja siseheitlused, -vastuolud. Kogu sisaldab palju irooniat ja ekspressionistlikku luulet. Mina- vorm läbi enese rääkimine. ,,Kohtupäev" 1937. Kõrvalseisja poos, varem rääkis läbi enda. Põhitähelepanu on inimese ja ühiskonna vahelisel vastuolul. Püüab näidata, kui raske on isiksusel süsteemiraamides olla. Irooniat ja huumorit on vähem. Toonitab korduvalt, et inimesed peavad rohkem mõtlema humanistlikele väärtustele. On näha, et ligimesearmastus on suuresti kasvanud tunneb kaasa elule jalgu jäänud inimestele. Selgelt tajutav, et autor igatseb absoluutse täiuse poole; püüab väita, et sotsiaalsetest hädadest saab pääseda vaid läbi enesemuutmise, mitte läbi revolutsiooni ja ühiskondliku võitluse. 26 Hinnang Talviku kogudele oli väga vastuoluline.
annaabi.ee 
