koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks ◦ Siinusfunktsiooni argumendiks olevat suurust nimetatakse võnkumise faasiks (rad) ◦ Suurust ω, mis tiirlemise jaoks on nurkkiirus, nimetatakse võnkumise korral ring- ehk nurksageduseks ◦ Ringsageduse mõõtühik on 1 rad/s Võnkumise graafik ◦ võnkumise graafik näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast ◦ Püstteljele kantakse koordinaat ehk võnkumise hälve ja horisontaalteljele aeg ◦ Võnkumise graafik annab liikumise kohta teavet Võnkumise energia ◦ Kuna võnkumine on liikumine, siis omab selline süsteem energiat nii kineetilisel kui ka potentsiaalsel kujul ◦ Võnkumise käigus toimub pidev energia muundumine Kontrollküsimused: ◦ Harmooniline võnkumine ja võnkumise võrrand 1. Keha teeb igas minutis 12 võnget. Arvuta selle võnkumise faas hetkedel 2,5 s ja 10 s. 2. Võnkumise võrrand on x = 0,2 sin 50πt
t 0 15 30 s I µA Tabeli koostamisel arvestage, et kondensaatori tühjenemine võib kesta 5-10 minutit. Töö on soovitatav organiseerida nii, et üks õpilastest jälgib kogu aeg mikroampermeetri näitu, teine aga kella ja registreerib aja ja voolutugevuse väärtused tabelisse. 4. Koostage tabeli andmete põhjal graafik, mis näitab kondensaatori tühjenemisvoolu sõltuvust ajast. Horisontaalteljele kanda aeg sekundites ja vertikaalteljele voolutugevus mikroamprites. 5. Tehke kindlaks, kui suur laeng vastab vihiku ruutu pindalale graafikul. Selleks leidke, mitu sekundit vastab ruudu pikkusele horisontaalteljel ja mitu amprit (mitte mikroamprit!) ruudu kõrgusele vertikaalteljel. Korrutades need arvud, saategi laengu q o kulonites. qo = 6. Määrake ruutude arv n graafiku alla jäävas kujundis. Täisruutude arv n1 loendage
erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Ühiskonnas on sellist seisu raske saavutada, st., et keegi pole töötu, kõik maa on kasutusel ja kõik masinad ja seadmed on tööle rakendatud. Oletame, et me toodame leiba ja raamatuid. Leib on kantud vertikaalsele y-teljele ja raamatud horisontaalteljele ehk x-teljele. Punktis F toodab ühiskond 5 ühikut leiba. Kui soovitakse toota ka raamatuid, tuleb loobuda mingist osast leiva tootmisest, selleks, et toota raamatuid. Punktis E on loobutud ühe ühiku leiva tootmisest ja asendatud see viie ühiku raamatutega. Punktis D toodetakse 3 ühikut leiba 9 ühikut raamatuid, kuni punktis A toodab ühiskond vaid raamatuid. Kui ühiskond toodab punktis U, on tema ressursid suurelt jaolt kasutamata. Näiteks Eestis seisab maa
12. Liikumise pidevus- oma liikumisel ruumis peab keha läbima kõik trajektoori punktid. 13. Ühtlane sirgjooneline liikumine- liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 14. Keskmine kiirus- füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keha hetkkiirus- kiirus, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis. . 15. Liikumisgraafik- saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus mõõtkavas ajaväärtused ja vertikaalteljele sobilikus mõõtkavas keha koordinaadi väärtused. (m) Kiirusgraafik- saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus mõõtkavas ajaväärtused ja vertikaalteljele sobilikus mõõtkavas kiiruse väärtused. (m/s) Mitteühtlane liikumine- liikumine, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused
5kN Mc,p=0 -Hb*3,2+105*8-50*6,4=0 Hb=162,5kN M0 epüür 0 1.6 3.2 4.8 6.4 8 9.6 11.2 12.8 14.4 16 . Q0 epüür 1.6 3.2 4.8 6.4 8 9.6 11.2 12.8 14.4 16 N epüür 0 1.6 3.2 4.8 6.4 8 9.6 11.2 12.8 14.4 16 de joonistel märgi horisontaalteljele kas lõigete x-koordinaadid gete järjekorranumbrid. -Va*16+50*1,6+30*8*12=0 Va=185kN Vb*16-50*14,4-30*8*4=0 Vb=105kN Ha*3,2-185*8+30*8*4=0 Ha=162.5kN -Hb*3,2+105*8-50*6,4=0 Hb=162,5kN
6) Teame, et aja t jooksul sooritatava nihke pikkus sõltub kiirusest. Ühtlase liikumise kiiruse valemist (1.3 ) saame nihke pikkuse avaldada kui s = vt. Paigutades selle nihke avaldise koordinaadi valemisse (1.6 ) tulemuseks seos, mis näitab auto koordinaadi sõltuvust ajast: Liikumisgraafikuks nimetatakse graafikut, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast. Liikumisgraafiku horisontaalteljele kantakse aeg t ja püstteljele ajast sõltuv koordinaat x. Kiiruse graafik Ühtlase liikumise kiiruse graafik on horisontaalne sirgjoon Nihke pikkus on võrdne kiiruse graafiku alla jääva pindalaga Ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse graafikuks on tõusev või langev sirge Ühtlaselt muutuva liikumise nihe ja liikumisvõrrand Vabalt langeva keha kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast (1.12')
18 77,5 18-19 0,5 10 19 80 19-A 3 60 A 92,13 A-B 46 920 Pikiprofiili joonestamiseks tuleb esmalt paika panna telgede mõõtkavad. Horisontaal telje puhul on SAB=920 m, paberi pikilaius 30 cm, seega kasutada saan sellest 20 cm. Teen ristkorrutise: 920:20=46. Seega on mõõtkava horisontaalteljele 1:4600, mida lihtsamaks arvutamiseks ümardasin 1:5000. Sellega aga muutub ka kasutatava paberi laius joone AB kogupikkus ei ole enam 1:5000 mõõtkavas 20 cm, vaid ristkorrutise järgi 920/50=18,4 cm. Seega saab kõrguste graafiku all olev kauguste kasti pikkus olema 18,4 cm. Ristkülikusse, punktidevahelised kaugused, saan väärtused vastavalt antud ülesande tabeli viimasest lahtrist (vt. tabel 2). Kasti märgitud punktidevaheline kaugus sõltub otseselt sellest, kui
reostaadi liugurit selliselt, et pinge generaatori klemmidel väheneb. Seega jab reguleeritava parmeetri suurus muutumatuks. Programmregulaatori ül on reguleeritava arameetri suuruse muutmine vastavalt varem koostatud programmile. Programmreguleerimise süsteemide tööd illustreerib järgmine Joonis8. Antud juhul on tarvis muuta ahju temperatuuri kindlaksmääratud graafiku järgi. Materjali töötlemise tehnoloogilises protsessis nõutavad temperatuurimuutused kantakse graafikule;horisontaalteljele paigutatakse termilise töötlemise aeg ja vertikaalteljele nõutav temperatuur. Edasi lõigatakse tihedast materjalist lint, mis täpselt kordab temperatuurigraafikut, mähitakse see veetavale trumlile ja paigutatakse kahe juhitava plaadi vahele. See profiildiagramm nihkub pidevalt kellamehhanismi mõjul, mis paneb pöörlema vedava trumli. Võrdlevaks elemendiks on siin täisnurkne hoob, mis võib pöörelda umber telje. Seda hooba pöörab kang,
IV 8000° K (Helekollane) F-klass V 10 000° K (valged) VI 20 000° K (sinakasvalged) B-klass VII 30 000° K Heleduse järgi: I-II kõige heledamad tähed e. ÜLIHIIUD III Hiiud IV Allhiiud V Kääbused (Päike) VI Allkääbused VII Valged kääbused väga-väga kuumad ja väikesed 1 Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? - diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid; Vertikaalteljele kantakse tähtede heledused võrreldes Päikesega või absoluudsed tähesuurused (võrreldes päikesega) (alt-ülesse heledus suureneb) Peajada Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. (Päike on seal) On tasakaaluasendis olevad tähed. On sinna oma arengus jõudnud. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks.
I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega.
I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega.
2. Mida näitab Lorenzi kõver, kuidas see on koostatud? Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis a Selgitage, kuidas konstrueeritakse Lorenz’i kõver ja kuidas seda interpreteeritakse? 1 Järjestatakse elanikkond sissetulekute järgi. 2 Leitakse teatud proportsioonile elanikkonnast vastav proportsioon sissetulekutest 3 Konstrueeritakse graafik, kuhu kantakse vertikaalteljele vastav proportsioon elanikkonnast ja horisontaalteljele proportsioon sissetulekutest. Joonisel 45 joon koordinaatide alguspunktist näitab täielikult võrdset sisstulekute jaotust. 4 Mida lähemal on konstrueeritud Lorenzi kõver 45 joonele, seda võrdsem on sissetulekuta jaotus ühiskonnas. b Oletame, et majanduses on viis inimest. Nende sissetulekud on vastavalt 40, 5, 15, 25, ja 15 tuhat krooni. Joonistage selle ühiskonna Lorenz’i kõver. Sissetulekud 5 15 15 25 40
Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. 19.Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja graafik. Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel, st leida keha koordinaatide sõltuvus ajast. Kui paneme selle sõltuvuse kirja matemaatilise avaldise abil, saame liikumisvõrrandi. Liikumisgraafikuks nimetatakse graafikut, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast. Liikumisgraafiku horisontaalteljele kantakse aeg t ja püstteljele ajast sõltuv koordinaat x. 20.Keha keskmine kiirus ja hetkkiirus Keskmine kiirus on võrdne kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulunud koguaja jagatisega. Keskmise kiiruse tähiseks on vk ja mõõtühikuks 1 m/s. Hetkkiiruse nimetus viitab sellele, et mõeldud on kiirust mingil konkreetsel ajahetkel. 21.Ühtlaselt muutuv liikumine. Positiivne ja negatiivne kiirendus.
kindla hinna juures. Toome näiteks jäätise nõudlustabeli keskmisel suvepäeval väikeses kaupluses. Tabel 1 Jäätise nõudlustabel Simulaatori poes Jäätise hind kroonides Jäätise nõudlus tükkides 2.00 60 4.00 40 6.00 30 8.00 25 10.00 20 12.00 15 Kandes selle tabeli andmed graafikule, saame joonistada nõudluskõvera. Graafiku vertikaaltelg tähistab hinda (H) ja horisontaalteljele on märgitud kogus (K). Nagu graafikult näha, liigub nõudluskõver alla paremale. Kõver peegeldab nõudlusseadust: madalate hindadega ostetakse rohkem kaupu, kõrgemate hindadega kaupade ostmine väheneb, kui muud tingimused ei muutu. Näiteks odava hinna juures võib Karl otsustada osta sõbrapäevakaarte kõikidele oma parematele tuttavatele. Kui aga ilusate kaartide hind on kõrge, saadab ta sõbrapäevaõnnitlused vaid paarile parimale sõbrale. Sama kehtib ka printeri
* Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. * Keskmine kiirus arvutatakse keha poolt läbitud kogu tee pikkuse ja selle läbimiseks kulunud kogu aja jagatisena. [vk = s/t] (vk keskmine kiirus [1m/s]; s kogu läbitud teepikkus [1m]; t kogu kulunud aeg [1sek]) 1.4.3. Liikumiste geograafiline kujutamine * Liikumiste iseloomustamiseks kasutatakse liikumisgraafikuid ja kiiruse graafikuid. -) Liikumise graafikud on sellised graafikud, kus horisontaalteljele on kantud aja väärtused, sobilikus mõõtkavas ja vertikaalteljele keha kordinaadi väärtused, sobilikus mõõtkavas. -) Kiiruse graafik on selline graafik, kus horisontaalteljele on kantud aja väärtused, sobilikus mõõtkavas ja vertikaalteljele kiiruse väärtused, sobilikus mõõtkavas. 1.5. Kehade vastastikune mõju * Kehade vastastikmõju tõttu muutub: -) Keha kiiruse arvväärtus ja suund. -) Keha kuju.
sõltuvusega ehk lineaarfunktsiooniga y võrdub ax, kus y on funktsioon ja x on argument. Mudeli loomine praktikas • Mõõtmistulemuste analüüs. Andmeid vaadates on näha, et mida suurema massiga on koormis, seda rohkem kumminöör pikeneb. Milline see sõltuvus aga täpsemalt on, saame öelda alles graafiku põhjal. Koostame katsetulemuste graafiku. Selleks joonestame esmalt sobivas mõõtkavas teljestiku, mille horisontaalteljele märgime katse käigus muudetud raskuste massi ja püstteljele kumminööri pikenemise. Seejärel kanname graafikule katsepunktid. • Me ei tohi nüüd katsepunkte otsekohe joonega ühendada. Selline teguviis väljendaks veendumust, et meie mõõtmised olid absoluutselt täpsed. Me peame märkima iga punkti ümber mõõtemääramatuse piirkonna ehk kasti, mille keskel paikneb katsepunkt ja mille laiuseks ning kõrguseks on vastava mõõtesuuruse kahekordsed
Paisumisel temperatuur vähehaaval langeb ja Maal nähakse supernoova heleust kahanemas. Lõpuks on kesta temperatuur langenud mõne tuhande kraadini ja täht tumeneb kiiresti. Veel sadu või tuhandeid aastaid hiljem on kesta jäänuseid näha taevas õhukeste gaasivinedena, millest nüüdisaja astronoomid võivad teada saada möödunud aegade katastroofidest. Hertzsprungi-Russelli diagramm Ejnar Hertzsprung ja Henry Norris Russel avastasid fundamentaalse fakti- graafikul, mille horisontaalteljele on kantud tähtede temperatuur (ehk spektriklass) ja vertikaalteljele tähtede absoluutne heledus, ei paikne tähtede esinduspunktid juhuslikult, vaid valdavalt kitsas ribas- peajadas, mis kulgeb diagonaalselt üle diagrammi. Väike grupp kollaseid ja punaseid tähti- hiiud, mille heledus on suurem sama temperatuuriga peajada tähtede heledusest, pole aga miskit muud, kui Maury kitsaste spektrijoonte tähed (jooned moodustuvad tähe hõredas atmosfääris ,,häireteta")
Mida enam tera kuumeneb, seda intensiivsem on kleepumine ja riista kulu- mine tema metalliosakeste väljarebimise tõttu. Selline kulumine on soo- juslik e. adhesioonne ning on iseloomulik terase ja teiste sitkete metallide töötlemisele. Treitera ei kulu ühtlaselt. Töötamise esimestel minutitel hõõrutakse kiiresti maha lõikeserva konarused ja karastamisel süsinikuvaeseks jää nud õhuke pinnakiht. Seda nimetatakse sobituskulumiseks. Kui kulumist kujutada graafiliselt (vt.joon.), s. t. horisontaalteljele kanda lõikeriista tööaeg T ja vertikaalteljele tagapinna kulumisjälje kõrgus hα, siis sobitumist näitab kõvera lõik ab (1. osa ). Järgneb normaalkulumise periood, mille jooksul kulumisjälje kõrgus h, ühtlaselt kasvab (kõvera lõik bc, 2. osa). Kui see kõrgus saavutab suurima väärtuse hαmax, kutsub tera edasine kuumenemine esile kulumisjälje kõrguse järsu kasvu ja lõikeserva purunemise. Graafikul kujutab tera järsu kulumise piirkonda kõvera 3. osa.
ökoloogilise amplituudiga ehk eurütoopseid liike. Vastavalt tegurile räägime näiteks eurütermsetest liikidest (saavad elada väga erinevates temperatuuritingimustes, näiteks haug) või stenofaagsetest liikidest (toituvad teatud kindlast toidust, näiteks käbilind kuuse ja männiseemnetest). Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist nimetatakse tolerantsuskõveraks. Graafiku horisontaalteljele märgitakse teguri intensiivsus ning vertikaalteljele organismi (liigi) vastus (reageerimine) sellele tegurile, st mingi eluprotsessi (fotosünteesi aktiivsus, kasvukiirus) muutumine. Tolerantsuskõvera juurde märgitakse järgmised näitajad: · Ülemine taluvuslävi (minimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest väiksema puhul on elutegevus võimatu); · Alumine taluvuslävi (maksimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest
punkte iseloomustab joonisel 2.1 olev tabel. Võimalus a näitab, et Madis kasutab kõik kümme tundi nisu tootmiseks ja toodab 20 kilogrammi nisu kuus. Võimalus b iseloomustab olukorda, kus kaks tundi tööd kulutatakse kanga tootmiseks ja kaheksa tundi tööd nisu tootmiseks. Ühtekokku toodetaks siis 18 kilogrammi nisu ja 1 meeter kangast kuus. Võimalus f tähendab, et kõik kümme tundi kulutatakse kanga tootmisele. Need samad punktid on kantud joonisele 2.1. Horisontaalteljele on kantud kanga kogus ja vertikaalteljele nisu kogus. a b Nisu c Nisu Kangas Võimalused (kg/kuus) (m/kuus) d a 20 ja 0
html (1 of 6)29.05.2006 15:09:10 Andmeanalüüs MS Exceli abil - regressioonanalüüs Antud näite korral on meil tudengi kaal prognoositav tema pikkusest valemiga Kaal = -107,5 + 0,9967*Pikkus, kusjuures selline mudel võimaldab ära kirjeldada 82% tunnuse 'Kaal' hajuvusest. NB! Joonise tegemisel paigutage vertikaalsele teljele (y-teljele) uuritav (prognoositav) tunnus ja horisontaalteljele (x-teljele) argumenttunnus. Protseduur Regression Täieliku lineaarse regressioonanalüüsi tegemiseks on MS Exceli keskkonnas protseduur Regression (Tools -> Data Analysis). Erinevalt Chart Wizard'st või funktsioonidest võimaldab see teostada ka mitmest regressioonanalüüsi, argumenttunnuste blokid peavad siis vaid paiknema üksteise
kohtumispunkti. Seega, kohtumise aja saame võrrandist 6 + 4 t = - 10 + 8 t , millest lihtsa algebralise teisendusega, viies ajaga liikmed ühele ja algkoordinaatide liikmed teisele poole, saame 4 t = 16 ehk t=4 s. Kasutades nüüd ühte liikumisvõrranditest, saame kehade kohtumispunktiks x x1 = ( 6 + 4 4 ) m = 22 m . (Ilmselt annab ka teine võrrand sama tulemuse. Kontrolli!) Esitame veel kehade liikumise graafiliselt, kandes horisontaalteljele aja ja vertikaalteljele x- koordinaadi. Sirge x1 kujutab liikumist kiirusega v1 = 4 m/s, sirge x 2 kujutab liikumist kiirusega v 2 = 8 m/s. Sirgete lõikumispunktis kehad kohtuvad. NB! Joonisel kujutatud sirged annavad kehade liikumise abstraktsel x-t (koordinaat- aeg) tasandil. Kehad ise liiguvad x-telje sihis, antud ülesandes mõlemad alt üles (x-telje positiivses suunas). Selline kujutamine annab liikumisest parema ülevaate, sest siin saab igal ajahetkel näha, milline keha on ees,
tootmisvõimaluste punkte iseloomustab joonisel 2.1 olev tabel. Võimalus a näitab, et Madis kasutab kõik kümme tundi nisu tootmiseks ja toodab 15 kilogrammi nisu kuus. Võimalus b iseloomustab olukorda, kus kaks tundi tööd kulutatakse kanga tootmiseks ja kaheksa tundi tööd nisu tootmiseks. Ühtekokku toodetaks siis 14 kilogrammi nisu ja 1 meeter kangast kuus. Võimalus f tähendab, et kõik kümme tundi kulutatakse kanga tootmisele. Need samad punktid on kantud joonisele 2.1. Horisontaalteljele on kantud kanga kogus ja vertikaalteljele nisu kogus. Joonis 2.1 Madise tootmisvõimaluste rada Mida rohkem Madis toodab, seda rohkem saab ta ka tarbida. Maksimaalset võimalikku tootmise taset iseloomustab tootmisvõimaluste rada. Seega valib Madis tootmiseks punktide b, c, d vahel, aga ei vali punkti z. Asudes punktis z saab Madis oma olukorda parandada, liikudes näiteks punktidesse b või d, või valides mõne punkti punktide b ja d vahel.
Võimalus b iseloomustab olukorda, kus kaks tundi tööd kulutatakse kanga tootmiseks ja kaheksa tundi tööd nisu MIKROÖKONOOMIKA 9 tootmiseks. Ühtekokku toodetaks siis 18 kilogrammi nisu ja 1 meeter kangast kuus. Võimalus f tähendab, et kõik kümme tundi kulutatakse kanga tootmisele. Need samad punktid on kantud joonisele 2.1. Horisontaalteljele on kantud kanga kogus ja vertikaalteljele nisu kogus. a Nisu Kangas Võimalused (kg/kuus) (m/kuus) Nisu b c a 15 ja 0
g = 10 m/s2 t = 50/10 = 5 s h=? h =50 x 2,5 10 x 52/ 2 =250 125 = 125 m 1.1.4. Liikumiste graafiline kujutamine. Suurema näitlikkuse saavutamiseks võib liikumist kirjeldada graafiliselt. Graafik näitab, kuidas ühe suuruse muutumisel muutub mingi teine sellest sõltuv suurus. Graafiku joonestamiseks kantakse mõlemad suurused sobivalt valitud mõõtkavas koordinaattelgedele. Kui horisontaalteljele (abstsissteljele) kanda aeg (harilikult vôetaks see ajateljeks) ja vertikaalteljele (ordinaatteljele) keha asukoha väärtused, siis saadud graafik väljendab keha asukoha sõltuvust ajast. Seda graafikut nimetatakse liikumisgraafikuks. s (m) . v1= 3 m/s 8 - 1 v2 = 1,5 m/s - . 2 . 6 - 3 v (m/s)
stenotoopseid ning laia ökoloogilise amplituudiga ehk eurütoopseid liike. Vastavalt tegurile räägime näiteks eurütermsetest liikidest (saavad elada väga erinevates temperatuuritingimustes, näiteks haug) või stenofaagsetest liikidest (toituvad teatud kindlast toidust, näiteks käbilind kuuse ja männiseemnetest). Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist nimetatakse tolerantsuskõveraks. Graafiku horisontaalteljele märgitakse teguri intensiivsus ning vertikaalteljele organismi (liigi) vastus (reageerimine) sellele tegurile, st mingi eluprotsessi (fotosünteesi aktiivsus, kasvukiirus) muutumine. • Tolerantsuskõvera juurde märgitakse järgmised näitajad: Ülemine taluvuslävi (minimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest väiksema puhul on elutegevus võimatu);
annaabi.ee 
