ja ulatuses vastavalt kaardi mõõtkava täpsusele, siis on tegemist mõõtkavalise kujutusviisiga ja vastavalt mõõtkavaliste leppemärkidega. Selliste objektide või nähtuste kujutamiseks kaardil, mida oma õigetes mõõtmetes näidata pole võimalik, kuid ära jätta ka ei tohi, tuleb kasutada mittemõõtkavalisi leppemärke. Mis on horisontaalnurk ; vertikaalnurk? Horisontaalnurk on maastikunurga horisotaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Mis on teodoliit; teodoliidi ehitus? Teodoliit on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Mis on limb?
cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f = 6,8 GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on 8 kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km, leida asukoha joone 5 punkti ja konstrueerida nende järgi kaks asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub asukoha joone asend, kui kauguste vahe määramisel ajalist intervalli mõõdetakse täpsusega = ±1 sec? Ülesanne nr.3. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1
F2RES := F2 + f2 explicit , ALL 6.2 kN + 3.1 kN = 9.3 kN 3) Võlli painutavad jõud horisontaal ja vertikaaltasandil FV := F1RES = 15.3 kN FH := F2RES = 9.3 kN 4) Paindemomentide epüürid Toereaktsioonid ja paindemomendid vertikaaltasandil 0.9 VA := FV = 11.47 kN 1.2 0.3 VB := FV = 3.83 kN 1.2 M Av = M Bv = 0kN m M CAv := VA a = 3.44 kN m M DBv := VB 2a = 2.3 kN m Toereaktsioonid ja paindemomendid horisontaaltasandil 0.6 HA := FH = 4.65 kN 1.2 0.6 HB := FH = 4.65 kN 1.2 M Ah = M Bh = 0kN m M DBh := -HB 2 a = -2.79 kN m M CAh := -HA a = -1.40 kN m 5) Resultantpaindemomentide epüür M Ares = M Bres = 0kN m 2 2 M Cres := M CAv + M CAh = 3.71 kN m 2 2 M Dres := M DBv + M DBh = 3.61 kN m 5) Ohtliku lõike asukoht punktis C, M max := 3.71 kN m
kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala σ, kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on φ kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on α kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus τ μsec 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil α kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6. Radari objekti hajumispindala on σ ruutmeetrit
Mõõtmist teostatakse samaaegselt kahe mõõtjaga. Selleks,et jäägi mõõtmine toimub vigadega peab lindi null olema tagumise mõõtja poolel. Mõõdetud joone pikkus d saadakse valmiga d=20(30,50,100)n+jääk, kus n on tagumise mõõtja käes olev mõõtevarraste arv ja 20(30,50,100) on lindi pikkus meetrites. Joone mõõtmisi teostatakse vähemalt kaks korda, edasi ja tagasi suunas, et vältida vigu. 4. Horisontaalnurk, vertikaalnurk Horisontaalnurk on maastikunurga horisotaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. 5. Teodoliit Mõõdetakse horisontaal- ja vertikaalnurki ning niitkaugusmõõturiga kaugusi. Teodoliidid jaotatakse täpsuse järgi. Eristatakse klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Lihtteodoliidil on võimalik limbi pöörata limbi asendi muutmisel spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne
kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast, mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D= 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus sec 2 4. Antenni suunadiagrammi laius horisontaaltasandil kraadi nivool 3dB. 5. Antenni võimendus G dB 6
Eesti baaskaart (52:292). Joonte orienteerimiseks nim. maastikul või plaanil olevate joonte asendi määramist ilma kaarte suhtes. Jooned orienteeritakse: *geograafilise e. tõelise asimuudi järgi.*magnetilise põhja-lõunasuuna järgi. *tsooni kesk- e. telgmeridiaani või x-telje suhtes. 1.)Astronoomiliste vaatluste või güroskoopiliste mõõtmiste põhjal määratakse meridiaani tasand loodjoone suhtes ja astronoomilise meridiaani suund saadakse geoidi pinna horisontaaltasandil 2.)Geodeetiliste mõõtmiste põhjal määratakse meridiaanitasand maaellipsoidi normaaliga antud punktis ning geodeetilise meridiaani suund saadakse ellipsoidi horisontaaltasandil. 3.)Magnetiline põhja-lõunasuund määratakse maastikul kompassi või bussooli magnetnõela abil. Kaardilehtede orienteerimiseks nim sellest tegevust, kus selle kaardi pööramise tulemusel langevad kaardil olevate joonte suunad kokku või on parall vastavate
1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava (joonis 3.1.). Selle konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Arvmõõtkava suhtest lähtudes valitakse sobiv mõõtkava alus Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Plaan, so. maapinna väiksemate osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutis horisontaaltasandil. Kaart, so. maapinna suuremate osade (riigid, mandrid) vastava kartograafilise projektsiooni kohaselt vähendatud moonutatud kujutis. Topograaflised kaardid jaotatakse: 1. suuremõõtkavalised: 1:10 000, 1: 25 000, 1:50 000 2. keskmisemõõtkavalised: 1:100 000, 1:200 000 3. väikesemõõtkavalised: 1:500 000, 1:1 000 000 Plaanid jaotatakse: 1. väikesemõõtkavalised: 1:10 000, 1:5000 2. keskmisemõõtkavalised: 1:2000 3. suuremõõtkavalised: 1:1000, 1:500 Topograafilise kaardi elemendid on:
Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem) 17) ) Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja pooltvaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Lindi tegelik pikkus selgitatakse komparaatoril. Mõõtmisi teostatakse mitu korda, et täpne. 18) Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Mõõtmiseks kasutatakse: orienteeritud limbi, kordusvõtet ja täisvõtet. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem – 0, 90, 180 või 270. 19) Teodoliidi osad: Limb (horisontaalnurkade mõõtmiseks), Alidaad (vertikaalnurkade mõõtmiseks), Pikksilm. Kinnitus-,
Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem) 17) ) Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja pooltvaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Lindi tegelik pikkus selgitatakse komparaatoril. Mõõtmisi teostatakse mitu korda, et täpne. 18) Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Mõõtmiseks kasutatakse: orienteeritud limbi, kordusvõtet ja täisvõtet. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem – 0, 90, 180 või 270. 19) Teodoliidi osad: Limb (horisontaalnurkade mõõtmiseks), Alidaad (vertikaalnurkade mõõtmiseks), Pikksilm. Kinnitus-,
sihile. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja poolt vaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Mõõdetud joone pikkus D= 20 (30, 40, 50)*n+ jääk 20 (30, 40, 50)- lindi pikkus meetrites n- tagumise mõõtja käes oleva mõõtevarraste arv 7 17. Mis on horisontaal- ja vertikaalnurk. Horisontaalnurk on maastikunurga ortogonaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on viseerimiskiire ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Vertikaalnurka mõõdetakse horisontaaltasandi suhtes. Kui punkt millele vertikaalnurka määratakse, asub horisontaalsuunast kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne. Kui aga punkt asub horisontaalsuunast madalamal, on vertikaalnurk negatiivne. 18. Kirjelda horisontaalnurkade mõõtmise tööprotsessi ning milliseid meetodeid mõõdistamiseks kasutatakse. 19. Kuidas jagunevad vead sõltuvalt mõõtmistulemusest?
4 Geodeetilistel töödel kasutatavad instrumendid 4.1 Teodoliit Teodoliit (vtJoonis 8 ) on läbi aegade olnud põhiliseks geodeetiliseks nurgamõõduinstrumendiks, millega saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. Joonis 8. Teodoliit FET500 Allikas: www.asterek.ee 11 Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi "+" või "-". Konstruktsioonilt eristatakse: klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite.
=X- + 2 + 2 + 2 , dt x x y z dv 1 p 2 v 2 v 2v =Y - + 2 + 2 + 2 , dt y x y z (7.1) dw 1 p 2 w 2 w 2 w =Z - + 2 + 2 + 2 . dt z x y z Massijõudude kiirendustest ( X , Y , Z ) võetakse liikumiste kirjeldamisel ookeanis tavaliselt arvesse raskuskiirendus ja Coriolise kiirendus. Kui x - ja y - telg suunata horisontaaltasandil vastavalt itta ja põhja ning z - telg vertikaalselt alla, siis avaldub raskuskiirendus kui ( 0,0, g ) . Coriolise kiirendus arvestab valitud taustsüsteemi mitteinertsiaalsust, s.t. seda, et koordinaatteljestik on seotud pöörleva Maaga. Coriolise kiirendus avaldub vektorkorrutisena 2 × v , kus on Maa pöörlemise nurkkiiruse vektor ja v on hoovuskiirus. Kirjutame toodud
(hammasvõõ joonkiirus < 2...3m/sek) 2. kaldhambumine – kasutatakse suurtel kiirustel, kaldhambumine tagab vaikse ja sujuvama töö. 3. noolhambed – kasutatakse vägasuurte koormuste ülekannete puhul Sisehammasratas ülekandeid valmistatakse kas sirg – kaldhammas ülekannetena. Laeva mitmemasinaliste diiseljõuseadmete reduktorites on vedavate ja veetava hammasrataste võllid samal horisontaaltasandil ja reduktori kere koosneb seetõtttu kahest osast (kerest ja kaanest). Selline paigutus tagab hammasrataste antud mõõtmete korral maksimaalse vahe peamasinate vahel, kui aga peamasinate laiusgabariidid nõuavad suuremat vahet, kasutatakse vahehammasrattaid. Väikelaevadel (peamasinate võimsustel mõne tuhande kilovatini) leiavad piiratud kasutamist ka mitme kiirusega ja reversreduktorid, mis on keerukamad, kuid annavad teatud lisavõimalusi laeva käigu- ja manööverdamisomaduste
pluralism, õiguse autonoomsus, professionaalne juristkond, õigusharidus, õigusteadus) Mõjutegurid: geopoliitiline asend, kultuuripiirid, vallutajad ja vallutatud Muinas-Eesti - Eesti arhailine õigus, asukoht kaubateel, avatus võõrmõjudele, ristiusu vastuvõtmisega seotud tavaõiguse üleskirjutust ei toimunud Vana – Liivimaa (13.saj algus – 1558) – allus paavstile, Saksa-Rooma keisrile, keeruline vertikaaltelg, kultuuride dialoog ka horisontaaltasandil, ilmalik võim, vaimulik võim, linnade raed, Hansa, põlisrahvas oma tavaõigusega Kolme isanda valitsusaeg (1558-1629) – religioonide dialoog, erinevad ilmalikud valitsejad Rootsi kuningriigi provints (1629-1710) – balti erikord, maariik, Tartu Ülikool 1632, vahetu kontakt Euroopaga, õuekohus, kohalikud juristid, õigusteadus, talupojaühiskonna traditsiooniline katkemine, kirjalik õiguskaitse (vakuraamat)
"passiivse" tooni liikumisel (ei ole energiline ega jõuline, puudub aktiivsus) 6. PERCUSSIVE. See koputuse ja löögi dünaamika omab ballistilist kvaliteeti. Võib liikumist lõpetada, aga ka segadusse viia, takistada (Interrupt). Mitmed "percussive" lisandused fragmenteerivad liikumist. Selles on tugevust, agressiooni. 7. SWAYING. See on aeglane, õõtsuv, kõigutav, kallutav dünaamiline kvaliteet, mis toimub valdavalt horisontaaltasandil. Kontrastne pulsi vestikaalse iseloomuga ja ka kokku kukkumise (collapse) allapoole suunatusega. Luues fraase ja erinevaid tantsu osi nendest liikumisdünaamilistest kvaliteetidest tekib justkui maal "puhaste värvidega". Üks selge värv järgneb teisele, asetub kõrvuti ja järjestikku teisega. Need kvaliteedid võibvad olla kasutusel esinevate karakterite väljatoomisel, loo jutustamisel ja erinevate kujundite väljatoomisel koreograafilises tegevuses.
asukoha. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal Maakera kumera pinna horisontaalse tasandiga kujutamiseks projekteeritakse tasandile ortogonaalselt kõik vaadeldaval alal olevad geodeetilised punktid ja nende suhtest määratud muud maapinna punktid nagu situatsioonikontuurid ja reljeefi elemendid. Maastiku punktide vastastikude asendi õigeks kujutamiseks projektsioonis on vajalik kõigi mõõdetud kaldjoonte pikkused arvutada ümber pikkusteks horisontaaltasandil - horisontaalprojektsioon. 8. Kaardiprojektsioonid ja -moonutused Täiendus punasest juhendist lk 7-8 (seal on joonis ka): *Konformsed ehk õigenurksed on sellised projektsioonid, mille nurgad ei moondu ja mõõtkava ei olene joone suunast. Topograafilised kaardid moodustatakse tänapäeval üldjuhul just konformses projektsioonis. *Ekvivalentsete projektsioonide puhul on pindalade suhe ellipsoidil ja projektsioonis jääv suurus ja see kehtib ka lõpliku suurusega pinnaosadel
algavad liigutused proksimaalselt ning liiguvad distaalsele, toeperioodis (suletud kineetiline ahel) vastupidi- liigutus algab labajalast ning suundub üles proksimaalsele. Käte ning kere liigutused peavad toimuma jalgade liigutuste suhtes vastasuunas. Kõnni hindamine eestvaates Eestvaates patsienti hinnates peab jälgima, kas kõnni ajal esineb mingil määral vaagna lateraalset kallet, liigset kere lateraalsuunalist liikumist, vaagna rotatsiooni horisontaaltasandil või kere ja ülajäsemete roteerumist vaagna suhtes vastassuunas. Tavaliselt roteeruvad vaagen ja alajäsemed ühes suunas ning kere ja ülajäsemed vastasuunas- selline keha üla- ja alapoole roteerumine toimub 180º ulatuses ning see tagab keha tasakaalumehhanismid ja sujuva edasiliikumise kõnni ajal. Eestvaates tuleb hinnata veel puusa liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), põlve liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon),
- töötaja teab oma töö tulemust. Eeltoodud kolme teguriga seostub töö viis omadust: - vilumuste ja oskuste mitmekesisus, mida tööks tarvis; - ülesande identiteet ((töö lõpetatuse määra teadmine); - ülesande tähtsuse teadmine (millisel tasandil on seotud teiste töötajatega); - autonoomsus (kui iseseisvalt on võimalik plaanida töö ajakava ja ülesandeid); - tagasiside (info töötaja sooritusedukuse kohta).180 Meeskonnatöö on üks vahendeid, et alustada tagada horisontaaltasandil suhtlemine ja muuta kogu organisatsioon paindlikumaks. Meeskonna olemasolu suurendab väljapakutavate ideede hulka ja ergutab uutmoodi mõtlemist. Sageli võib värske idee olla kombinatsioon kahest või enamast juba varem teada olevast mõttest. 180 Alas, R. Juhtimise alused. Tallinn: Külim, 1997, lk. 66-68 Tulemuseni jõudmiseks peab meeskonnatööd juhtima õigesti, see töö peab tuginema vastutusel põhineval organisatsioonil, lihtsatel juhtimisreeglitel ja meeskonnatöö kogemustel
annaabi.ee 
