Tuleb mõõta kaugus mööda abijoont punkti piiravast väiksema kõrgusarvuga horisontaalist kuni määratava punktini (0,1cm) ning kaugus mööda abijoont punkti piirava kahe horisontaali vahel (0,4cm). Kaardi alumisel serval on kirjas, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5m. Seega 0,4cm vastab 2,5m ning 0,1cm vastab X m. HA leidmiseks teen ristkorrutise, mille tulemuseks saan 0,625cm, selle liidan väiksema kõrgarvuga horisontaalile ja saan tulemuseks 45,625m. Punkt B asub 47,5 kõrgusarvuga horisontaalil. Ülesanne 2. Määrata joone AB kalle. 4 7 , 5-4 5 , 6 25 1,875 i= = = 0,002 4 , 1 x 20 0 820 1,875 Kaldenurk kraadides v°AB= arc tan = 0° 7' 51" 820 1,875 Kalle protsentides i%AB= x 100 = 0,22% 820 1,875
21. Missugust sirget nimetatakse a) frontaaliks esiekraaniga paralleelne sirge b) horisontaaliks põhiekraaniga paralleelne sirge ning mis on nende tunnused kaksvaate alusel? Frontaal Kujutis põhiekraanil on x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt Lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tegelikkuses pikkuses Põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses Horisontaal Kujutis esiekraanil on üldjuhul paralleelne x-teljega sirge, erijuhul punkt Lõigud horisontaalil projekteeruvad põhiekraanile tegelikkuses pikkuses Esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses 22. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. Sirge on tasandil, kui a) tema kaks punkti asetsevad sellel tasandil b) kui ta läbib tasandil asetsevat punkti ning paralleelne tasandil asetseva sirgega 23. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid?
Esijälg sirge ja esiekraani lõikepunkt Külgjälg - sirge ja külgekraani lõikepunkt. 30. Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks Üldasendiliseks sirgeks nim. Sellist sirget, mis ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse ühelgi ekraanil. 31. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Horisontaal - sirge, mis on paralleelne põhiekraaniga. Tunnus : lõigud horisontaalil projekteeruvad põhiekraanile tõelises pikkuses. Frontaal sirge, mis on paralleelne esiekraaniga. Tunnus: Lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses. 32. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. 1)Sirge on tasandil kui tema kaks punkti on sellel tasandil 2)sirge on tasandil, kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asuva sirgega. 33. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse
ja viseerimiskõrgust v. Vertikaalnurk mõõdetakse teodoliidiga, kauguse saamiseks võib kasutada niitkaugusmõõturit ning viseerimiskõrguse fikseerimiseks peab kõrgust määratavas punktis olema vertikaalne latt. 20. Punkti kõrguse määramine horisontaalide abil. Maastikupunkti kõrgus kaardil määratakse horisontaalide kõrgusarvude ja lõikevahe järgi. Vaatame, kuidas seda tehakse. 1. Maastikupunkt või objekt asub horisontaalil, millel on kõrgusarv. Sellisel juhul näitab kõrgusarv punkti kõrgust maastikul. 2. Maastikupunkt või objekt asub kõrgusarvuta horisontaalil. Sellisel juhul tuleb leida punktile lähim kõrgusarvuga horisontaal. Teades kaardi lõikevahet, saamegi vastavalt punkti asendile kas lõikevahet liites või lahutades punkti kõrguse maastikul. 3. Maastikupunkt või objekt asub horisontaalide vahel. Sellisel juhul on tarvis tõmmata nõlva
Orvand ehk avanõgu on nõgusus, mis jääb kahe kõrvuti oleva seljandiku vahele. Uurdeks nimetatakse väikest orgu, mida kaardil kujutab väike sälk. Sadulaks nimetatakse madalaimat kohta kahe künka vahel. Sadula mustriks on kaks komplekti ringhorisontaale, mille vahel pisut madalam maapind. MAASTIKUPUNKTI KÕRGUS Maastikupunkti kõrgus kaardil määratakse horisontaalide kõrgusarvude ja lõikevahe järgi. Vaatame, kuidas seda tehakse. 1. Maastikupunkt või objekt asub horisontaalil, millel on kõrgusarv. Sellisel juhul näitab kõrgusarv punkti kõrgust maastikul. 2. Maastikupunkt või objekt asub kõrgusarvuta horisontaalil. Sellisel juhul tuleb leida punktile lähim kõrgusarvuga horisontaal. Teades kaardi lõikevahet, saamegi vastavalt punkti asendile kas lõikevahet liites või lahutades punkti kõrguse maastikul. 3. Maastikupunkt või objekt asub horisontaalide vahel. Sellisel juhul on tarvis tõmmata nõlva langejoon läbi
- Nt kui kahe kauguse vahe kaardil on 5,1cm ja kaardi mõõtkava on 1:20000, siis 5,1cm kaardil = 102 000 cm =1 020 000mm= 1020m = 1,02km looduses. 3. Horisontaalide järgi punktide kõrguste määramine. Joone kalde arvutamine (kraadides kuuekümnendsüsteemis, protsentides ja promillides). Joone pikiprofiili koostamine kui ette on antud kõrguste ja kauguste mõõtkava. (Laboratoorne töö nr 3) Igal horisontaalil on oma kõrgus ja see asetseb tema joone peal, kui meie punkt asub kahe horisontaali vahel, siis me tõmbame horisontaaliga ristsirge punktist ja arvutame tema kauguse horisontaalist. Joone kalde arvutamiseks läheb meil vaja punktide kõrguste vahet ehk teltaH ja siis nende vahelist kaugust S ∆H - tan Vab= S
Lisaks tuleb kaitsta külmumise eest. Lõppviimistlusega kaetud pind peab olema ühtlane ja ei tohi olla katmata kohti. Kuivatustunneli temperatuur max 35°C. Kvaliteedilt lisaks tuleb jälgida värvitooni mis peab jääma ühtlane ja paksuselt korrektne. Kuivad tooted ei tohi omavahel nakkuda ja vahele tuleb asetada pehmenduspadjad. Raami tihendi paigaldus: see käib käsitsi. Tihendi liitekoht on alati raami ülemisel horisontaalil ja 90° nurga all. Jälgida ka tihendi tooni vastavalt tööjoonisele. Lisaks kontrollida, et tihendi nurk ei tohi olla venitatud, peale paigaldust peab jääma liitekoht korrektne ega ei tohi tekkida kortse. Raami ja lengi furnituuri paigaldus: teostatakse vastavalt tootja poolsele juhendile. Selleks on antud vastavad skeemid ja tööjuhendid. Paigaldamisel tuleb kasutada ainult korrosioonivastase pinnagakattega kruvisid. Elektri kruvikeerajate
ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1- d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja
x0 = f*x / (f-x*sin) kus x ja y on koordinaadid kaldaerofotol y0 = f*y / (f-x*sin) 21. Horisontaalse aerofoto mõõtkava tasasel ja reljeefsel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava ehk peamõõtkava 1/m = f/H - tasasel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava reljeefse maastiku puhul ei ole konstantne 1/mh' = f/(H-h) - reljeefsel maastikul m/m = h/H (suhteline) 22. Kaldaerofoto mõõtkavad Horisontaali mõõtkava (vabalt valitud horisontaalil) 1/mhh = (f-x*sin)/H 6 Vertikaali mõõtkava 1/mv = f/H * (1-x/f*sin)2 23. Moonutused ja nihked aerofotol (mis on mis) · Kaldenurgast tingitud punktinihked kaldaerofotol ja horisontaalsel aerofotol kujutatud ühe ja sama maastiku punkti erinevus · Kaldenurgast tingitud suunamoonutused aerofotol - = -x* / 2f * sin2
(membrane switch), mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannet. *Klaviatuur moodustab maatriksi, kus horisontaalid on ühendatud väljund-pordi külge. Vertikaalid on aga kõik ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ning maatriksi allosas on nad seotud sisend-pordiga. Kõigis horisontaalide ning vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). *Scan koodi saamiseks saadetakse horisontaalliinidele kood, kus on väärtus '0' vaid kõige ülemisel horisontaalil. (Ülejäänud horisontaalide väärtusteks on 1'd). Kui nüüd on mõni ülemise horisontaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Teades horisontaalile väljastatud koodi ning vertikaalidelt loetud koodi, saabki kindlaks teha, milline klahv on alla vajutatud. See ongi Scan-kood. *Samuti, kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljundpordi kaudu antud väärtus üks, siis see ei mõjuta vertikaali väärtust kuidagi
ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades
ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisontaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt
Tema eestvedamisel töötati välja tükitööl töötasustamise süsteemid. Henry Ford - arendas tootmisprotsessi ja tulemuseks sai konveiermeetodi e masstootmissüsteemi Henry Gantt - rõhutas omanike ja tööliste huvide ühildamist, uuris tööliste tööefektiivsust ja töötas välja töötulemustel põhinevad palga ja preemiasüsteemid. Gantti graafik - graafiline plaanide koostamine ja täitmise kontrollimine, vertikaalil ülesanded ja horisontaalil aeg. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Administratiivne keskendub organisatsioonisisestele seostele ja ülesehitusele. Kõige suurem rõhk oli Henri Fayol pannud juhtimisele ja juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhk on pigem sellel kuidas juhtida. Teadusliku juhtimise oma pani enamiku rõhku töötajate rollile ja keskendus pigem sellele kuidas tööd tehakse ja kuidas seda efektiivsemalt, kiiremini teha.
Minu näites on 16 täte klaviatuuril. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund 54 pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile
Minu näites on 16 täte klaviatuuril. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on 54 väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile
Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Minu näites on 16 täte klaviatuuril. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus üks. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljund pordi kaudu väärtus üks, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood kus on järgmisel liinil null ja kõik ülejäänud ühed. Sellega kontrollitakse kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisomtaale. Kui on jõutud viimasele, siis algab protsess otsast peale. Teades horisontaalile väljastatud koodi ja vertikaalidelt loetud koodi
Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv on alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Kõigil neil vertikaalidel, kus klahv ei ole alla vajutatud on väärtus 1. Kui alla on vajutatud klahv mõnel teisel horisontaalil, kus on väljundpordi kaudu väärtus 1, siis ei mõjuta nad vertikaali väärtust. Järgmiseks saadetakse horisontaalidele kood, kus on järgmisel liinil 0 ja kõik ülejäänud 1-d. Sellega kontrollitakse, kas järgmisel horisontaalil on mõni klahv vajutatud. Sellisel moel kontrollitakse järjest kõiki horisontaale. Kui
ainult krokiil tähistatud ühesuguse kaldega suundadel. Horisontaalide konstrueerimisel peab olema ette antud nõutav horisontaalide lõikevahe. Horisontaalide absoluutsed kõrgused peavad olema lõikevahe täisarvkordsed. Interpoleerimisega saadud punktid tuleb omavahel ühendada sujuva kõverjoonega, kui punkte on plaju, siis on soovitav interpoleerimise käigus neile juurde kirjutada kõrgused. Horisontaalide joonestamisel tuleb silmas pidada: - kõik samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega - naaberhorisontaalidel on sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt - horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti - horisontaalid ei lõiku üksteisega - mõnedele horisontaalidele kirjutatakse juurde kõrgused (katkestuskohta, number tõusu suunas) Plaanil peavad olema andmed kasutatud tugipunktide ja koordinaatsüsteemide kohta.
Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjut. juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimet. aluseks. Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti Horisontaalid ei lõiku üksteisega Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut
Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjut. juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimet. aluseks. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega · Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. · Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. · Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti · Horisontaalid ei lõiku üksteisega · Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut
Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjutatakse juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe naaberpunkti vahel on ühtlane ja seega võib horisontaalide asukohad leida interpoleerimisega. Interpoleerimist võib teha kas analüütiliselt või graafiliselt. Vormistatakse plaan. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega · Horisontaalide vahekaugus plaanil iseloomustab nõlva kallet. · Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. · Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti · Horisontaalid ei lõiku üksteisega · Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 70
Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjutatakse juurde kõrgused cm täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimetatakse aluseks. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega · Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. · Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. · Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti · Horisontaalid ei lõiku üksteisega · Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse
maastiku piiripunktid. Abrissi andmete põhjal kantakse plaanile situatsioon ja ruudustik koos skeletijoonte ja kõikide mõõdistatud punktidega. Punktidele kirjutatakse juurde kõrgused cm – täpsusega. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimetatakse aluseks. Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti Horisontaalid ei lõiku üksteisega Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse
Vajutusel tekib alati mitmekordne ühendamisefekt. Selle vältimiseks kasutatakse klahvi vajutuse fikseerimisel viidet, mis on pikem värelemise ajast. Klaviatuur moodustab maatriksi, kus read on ühendatud väljundpordi külge. Veergude väärtusi saab lugeda läbi sisendporfi. Kõigis ridade ja veergude ristumiskohtades on lülitid. Klaviatuuri skaneeritakse pidevalt. Skaneerimise koodi saamiseks saadetakse vertikaalliinidele kood, kus on väärtus 0 ainult ülemisel horisontaalil. Kui mõni ülemise horisontaali klahv on alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Seejärel on järgmisel liinil väärtus 0 jne. Teades horisontaalliinil väljastatud koode ja vertikaalidel sisse tulnud koode saab kindlaks määrata klahvi asukoha. Kui on mitu klahvi alla vajutatud valitakse neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui oli vale klahv on juba kasutaja asi parandada. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC).
kirjutatakse juurde kõrgusarvud 0,01 m täpsusega. Seejärel tuleb kõrguspunktid intepoleerida. Kusjuures eeldatakse, et kahe kõrvuti paikneva horisontaali kuju on sarnane. Horisontide interpoleerimine toimub sõltuvalt olukorrast: kergematel juhtudel tuleb interpoleerida piki struktuurijooni ja sellega samasuunalisi ruudu külgi, keerukamatel juhtudel tuleb interpoleerida ka piki maksimaalse kalde suunda. Plaani koostamisel tuleb silmas pidada järgmisi reegleid: 1. Kõik ühel ja samal horisontaalil asuvad punktid on ühesuguse kõrgusega. 2. Horisontaalid ei lõiku üksteisega ega moodusta silmuseid. 3. Naaberhorisontaalidel on sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. 4. Horisontaalid lõikuvad reljeefi struktuurijoontega risti. 5. Horisontaalide vahekaugus plaanil iseloomustab nõlva kallet. Järsematel nõlvadel on horisontaalide vahekaugus vaiksem kui laugetel. Kahe kõrguspunkti vahelisel sirgel, millel
annaabi.ee 
