pargid vms. just sellistele aladele. Siinkohal toome väljavõtte "Teemaplaneeringu ülesannetest" (PLS §8 LG3): · Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; · Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasmaade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimusteseadmine; · Rohelist võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; · Puhke- ja virgestusalade määratlemine; · Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine LK seaduses sätestatud korras;
7. Kohaliku omavalitsuste roll ehitustegevuse korraldamisel (ehitusseadus) § 19 (4) Kohalik omavalitsus määrab valla või linna ehitusmääruses: 1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra; 3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad; 4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine;
suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine väljaspool asulaid jne. - Üldplaneering Koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osa kohta. Koostamise kord on sama mis maakonnaplaneeringul. Üldplaneering on sätestatud Planeerimisseaduse §8. Ülesanded: 1) valla või linna ruumilise arengu kujundamine; 2) tiheasustusega alade määramine; 3) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike jm määramine ja kaitse; 4) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine jne. - Detailplaneering Koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks (Planeerimisseadus §9). Ülesanded: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse
planeering peab olema: demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritud pikaajalisusele MAAKONNAPLANEERINGU ÜLESANDED – maakonna ruumilise arengu põhimõtete määratlemine; asustuse arengu suunamine; detailplaneeringu koostamise kohustusega alad; loodusväärtuste säilimine ÜLDPLANEERINGU EESMÄRGID – valla/linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; tiheasustusega alade määramine; miljööväärtusega hoonestusalade määramine DETAILPLANEERINGU EESMÄRGID – planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; krundi ehitusõiguse määramine; tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine detailplaneering – ühiskondlik kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus hoonete ehitamiseks keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja
Looduslik parkmets, liigirikas park, metsapark, vaikne ilupark, rahvapark, mängupark, haljastusega plats või väljak, spordipark või plats. Mets parkmets metsapark park. Haljak haljastusega plats. Võidakse ka kasutada liiklushaljasala tähenduses murusiil või plats autotee ääres. 13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula hoonestusalade vahele kiiluvad suuremad looduslikumad massiivid. 14. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn suuremaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates? Nn suuremad üldkasutatavad rekreatsioonialad on mõeldud lähimatka-, tervisejooksu, -suusatamise ja mäng ala ning looduselamuste võimaldamisele. 15. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn väiksemaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates?
korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine 9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks 11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine 12) hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning vajaduse korral rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine 13) servituutide vajaduse määramine 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine 15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine 16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse
Allikas: Tartu Postimees...........................................................10 Joonisel 2. on näidatud see osa pargist, mida Tartu linn on alustanud korrastama. Töödega alustati juba 2014 ning need jätkuvad. Lisaks on näha terve piirkonna paigutust ehk kus asub uus Eesti Rahvamuuseum ning Raadi mõis.................................................................10 Tartu linna arengukava ütleb, et: „Linnale oluliste valdkondade ja alade planeeringute, sh miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimuste teemaplaneeringute koostamine (kesklinna üldplaneering, vabaplaneeringuga alade parkimise strateegia, dendropargi detailplaneering, Annelinna ja Ihaste elamupiirkondade vahelise ala rohelise vööndi kujundamise põhimõtted, Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu ülevaatamine jt)“ (Tartu linna arengukava 2013-2030). Selle punkti alusel võib öelda, et linnale on dendropargid tähtsad ja sammuti kõik rohelised alad Tartu linnas..................
· Maakonna loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine. Puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine. · Üldplaneering maa- ja veealadele üldiste kastutamis- ja ehitustingimuste määramine; miljööväärtuslikele hoonestusalade, väärtuslikele põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; puhke- ja virgutuslade määramine. · Detailplaneering haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine. 60
ehitusaegsed detailid. 30.novembril 2006.a. on Tallinna Linnplaneerimise Amet algatanud Narva mnt. 80 kinnistu detailplaneeringu koostamise, milles nähti projekteerimistingimuste taotlemiseks ette eskiislahenduse koostamine kooskõlas muinsuskaitseliste eritingimustega ning ehitusõiguse ulatuse määramine kooskõlas Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramise ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmise teemaplaneeringuga (Tallinna LVK otsus nr. 72, 09.03.06.). Käesolevaks hetkeks on muinsuskaitse tingimustele vastav arhitekt Martin Aunini eskiislahendus saanud heakskiidu ning sama arhitekt tegeleb hetkel detailplaneeringu koostamisega. Konservatiivse prognoosi kohaselt valmib töö 2007.a. aasta lõpuks.
6. Dieleman, F.M., Dijst, M. J., Spit, T. (1999) Planning the compact city: The randstad Holland experience. European Planning Studies, 7:5, 605-621. 7. Elkin, T., McLaren, D. and Hillmann, M. (1991) Reviving the City: Towards Sustainable Urban Development. London: Friends of the Earth. 8. Hall, P. (1996) 1946-1996--From new town to sustainable city, Town and Country Planning, November, pp. 295-297. 9. Ideon, A. (2006). Eeslinnastumisest Tallinna linnastus Hoonestusalade laienemine aastatel 1995-2005. Magistritöö inimgeograafias. 10. Metspalu, P. (2005) Uuselamuehitus ja planeerimispraktika areng Harjumaa näitel. Magistritöö inimgeograafias. Tartu Ülikool, geograafia instituut. 11. Neuman, M. The Compact City Fallacy. (2005) Journal of Planning Education and Research, 25:11-26. 12. Newman, P. and Kenworthy, J. (1989a) Cities and Automobile Dependence. Aldershot: Gower. 13. Newman, P. and Kenworthy, J
kehtestada nõuded ehitisele või selle osale 7. Kohaliku omavalitsuste roll ehitustegevuse korraldamisel (ehitusseadus) § 19 (4) Kohalik omavalitsus määrab valla või linna ehitusmääruses: 1) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2) projekteerimistingimuste avalikustamise korra; 3) ajutise ehitise ehitamise korra ja alad; 4) linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotuse ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. 8. Detailplaneering ehitustegevuse alusena (planeerimisseadus) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine;
sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine o maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine o detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid o tiheasustusega alade määramine o miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine o rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine o teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine o vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras
3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine; [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras;
kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 6) miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; jne. Detailplaneering Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneering on kohustuslik vahend, mida vald või linn kasutab omavalitsuse teostamiseks. Detailplaneeringute koostamise protsess võimaldab omavalitsusel kaasata elanikke
kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid; 5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 6) miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; jne. Detailplaneering Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneering on kohustuslik vahend, mida vald või linn kasutab omavalitsuse teostamiseks. Detailplaneeringute koostamise protsess võimaldab omavalitsusel kaasata elanikke
annaabi.ee 
