katuseredeliga. Redel peab olema maast kättesaadav ja peab ulatuma korstnani selle puhastamiseks. Krundil on tagatud tuleohutuskujad, pääsud krundile ja ümber hoone. Auto seisuplats on hoonest vähemalt 4 m. 1.5.6 Keskkonnakaitse Projekteeritav ehitis ei ole keskkonda reostav. Olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse konteiner ja prügivedu toimub prügiveo firma poolt. 1.6 Tehnilis-majanduslikud näitajad Korruselisus 1 Krundi pindala: Täisehitusprotsent: % Hoonealune pind: 64,5 Kasulik pind: Netopind: Hoone maht: Abiruumide pind:
SISUKORD Tallinna Tehnukaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS õppeaines Arhitektuur projekt I VARIANT 2 Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel). Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2 Katus kaldkatus (ühe või kahepoolne) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul. Elamu projekteerida keldrita
Hüdroisolatsiooni alla käivad kõik abinõud, mis aitavad vee sattumist ehituskonstruktsiooni takistada. Hüfroisolatsioon koosneb ühest või mitmest kihist, mis moodustavad uue konstruktsioonielemendi - vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsioonile võib mõjuda kolm veekoormust: pinnaseniiskus, mittesurveline vesi ja surveline vesi. [5] Pinnaseniiskus on pinnases esniev kapillaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoonealune ning ümberringi on vett mittesiduva materjaliga (liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett hästi kiiresti läbi kuni põhjaveeni välja. Tähtis on, et sellises pinnases ei jääks vesi suuremate sademete puhul seisma. [5] Mittesurveline vesi on tilk- või vedelala kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee
Igasugune radioaktiivne kiirgus on tervistkahjustav, esmajärjekorras pahaloomuliste kasvajate põhjustaja. Radoon kui gaas jõuab inimese hingamisorganeisse ja laguneb liikumatuteks metallideks ehk tütarelemendiks, sellega kaasnev -, - või -kiirgus kahjustab kudesid. Täiendavalt kanduvad radooni tütarelemendid hingamisorganitesse suitsu- ja tolmuosakestele langenuna. Õhu radoonisisaldust ruumis mõjutavad Euroopa ja USA teadlaste poolt on hoonealune ja seda ümbritsev pinnas, täitepinnas, aluspõhi, vesi, ehitusmaterjalid ja õhuvahetus selgitatud, et kopsuvähki (tuulutamine). haigestumistest on 1030% põhjustatud eluruumide siseõhu kõrgest, üle 150200 Bq/m3 radoonisisaldusest. See protsent on maksimaalne radooni ja suitsu koosmõjul ning minimaalne suitsuvabas ruumis. 3
2. HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 2.1. Hoone parameetrid · Hoone pikkus 31,02 m · Hoone laius 13,02 m · Korruse kõrgus 3,3 m · Korruse puhaskõrgus 3,04 m · Hoonealune pind 404 m 2 · Brutopind 914,3 m2 · Netopind 800,7 m2 · Kasulik pind 656,3 m2 · Hoone korruselisus 2 Keldrikorruseid 1 · Hoone kõrgus Maa peal 7,75 m
KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD lk 6 ETTEPANEKUD KAHJUSTUSTE LIKVIDEERIMISEKS lk 7 EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED MUUDATUSED ALGSE ARHITEKTUURSE LAHENDUSE JUURES lk 8 KOKKUVÕTE lk 9 ALLIKAD lk 10 LISAD ASENDISKEEM PLAANID-LÕIKED ALGPROJEKT MUUD ASUTAMISDOKUMENDID 3 MAAKRI 28A ELUMAJA TEHNILISED NÄITAJAD Hoonealune pind 233m² Hoone maht 2032m³ Kasulik pind (eluruumide pind) 375,5m² (hiljem suletud netopind parandatud 442,2m²) Elamispind 243,5m² Abiruumide pind 132m² Üldkasutatav pind 66,7m² Eluruumide arv 6 Tubade arv 13 KINNISTU AJALOOST
tugevdamine) 35 h 115 Puude likvideerimne Väikeste puude mahavõtmine 9 tk 118 Raadamis- ja lammutusjäätmete vedu ja utiliseerimine Pinnase ja ehitusproahi transport kalluriga 15 km kaugusele (koos ladimisega) 6 m3 12 Hoonealune süvend 121 Pinnase koorimine 13 Tabeli 4 järg. Kood Nimetus Maht Ühik Pinnase ja ehitusprahi kaevamine koos laadimisega kalluriteleekskavaatoriga 0,2m 188,8 m3 122 Kaeved Pinnase ja ehitusprahi kaevamine koos laadimisega
Radooni keldrist eluruumidesse sattumise vältimiseks on vajalik välja ehitada tõhus loomulik rõhkude vahel või mehaanilisel tõmbel töötav keldri ventilatsioonisüsteem. Keldrikorrusel tuleb tagada suurem alarõhk ülalpool asuvate korrustega võrreldes. Et tagada keldrikorrusel suuremat alarõhku, tuleb eelistada mehaanilise väljatõmbega ventilatsioonisüsteemi (vt joonis 7). Kasutatud allikas "Radooniohutu elamu", Ph.D. Endel Jõgioja, Tallinn 2004 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk. Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada.
Kui hoonel on erineva funkt. otstarbega on või need on erinevad kvaliteediga, tuleks nende m2 pind diferentseerida nt koolimaja juurde ujula üritamine. Kuluelemente, mida ei saa seostada, pindalaga tuleb lisada eraldi juurde. Selle meetodi puhul on olulised erinevale pindala definitsioonid. Eestis kasutati pikka aega Soome infomaterjale. RT-d. Praegu kehtib ET-1 0105-0009 alates 1993 a-st. Alapaelinnaga ,,Juhend". Seal on def. hoonealune pind, bruto-, netopind. 23. Nimeta ühetegurilisi detaileelarvestamise meetodeid variant1.:Ligilähedased ühetegurilised: funktsionaalse ühiku meetod, pinnaruutmeetri meetod variant2: Ligilähedase ja detaileelarvestamise meetodid kui eelarvemudelid Ligilähedase eelarvestamise meetodid Eesmärk prognoosida ehitusmaksumust ehitusprojekti varases staadiumis. 1. (Funktsionaalse) ühiku meetod 2. Pinnameetod 3
1 VÄLISRAJATISED 111 Ettevalmistus ja raadamine Kändude juurimine ja 1 4,0 52,0 1111 teisaldamine kuni 50 m kaugusele tk 1112 Kännuaukude täisajamine 1 tk 0,1 16,0 1,2 1,3 18,5 114 Tarbepuidu kogumine 1141 Puude mahavõtmine 1 tk 5,0 65,0 65,0 12 Hoonealune süvend 0,5 m paksuse pinnase 343,7 0,1 4,08 1,33 1859,68 121 koorimine hoone alt 5 m3 8 122 Kaeved 2,8 m mineraalpinnase 1925, 0,1 3,9 1,3 10010,0 1221 eemaldus 0 m3 123Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Täited
täidetakse vundamenditagused pinnasega, mis tihendatakse mehhanismidega. [4] 2.2.6. Vundamendi seinaplokkide paigaldamine Vundamendi seinaplokid paigaldatakse taldmikule ning seotakse omavahel 20 mm paksuse mördikihiga. Esimene ning viimane mördikiht armeeritakse. [4] 2.2.7. Süvendi tagasitäide Süvendi tagasitäidet hakatakse teostama, kui vundament on valmis. Süvendid jagunevad kaheks, üks on hoonealune ning teine on perimeetri ümbrus. Oluline on tähelepanu pöörata suurtele kividele, mis ei lõhuks süvendisse tehtud kommunikatsioone. Tagasitäite pinnas tihendatakse, et jääks ühtlane kiht. [4] 2.2.8. Haljastuskihi rajamine Kooritud kasvupinnasest rajatakse hoone vundamendi perimeetrile haljastuskiht, kuhu vajadusel külvatakse uus muruseeme. [4] 5 3
1 VÄLISRAJATISED 116346 11 Ettevalmistus ja lammutus 1025 111 Ette valmistus ja raadamine 1111 Olemasolevate puude eemaldamine ja teisaldamine 7 tk 4,2 91,72 54,6 1025 12 Hoonealune süvend 26984 121 Pinnase koorimine 1211 Pinnase koorimine hoone alt 0,2m ja mulla eemaldamine ehitusplatsilt 94 m3 0,1 3,6 1,95 522 Pinnase koorimine teede ja parklate alt 0,2m ja mulla
Projekt vastab Eesti Vabariigis kehtivatele ehitus- ja projekteerimisstandarditele, normidele ja määrustele ning tellija poolt seatud lähtetingimustele. Projekti tellijaks on eraisik Tauri Must. 1. ARHITEKTUUR 1.1. Ehitise üldandmed Hoone funktsioon: eramu Hoone pikkus: 16,01 m Hoone laius: 11,5 m Hoone kõrgus: 9,18 m 1.2. Ehitise tehnilised näitajad Krundi sihtotstarve: elamumaa 100% Hoonealune pind: 157,9 m2 Krundi täisehitusprotsent: 10,2 % Korruselisus: 2 korrus Hoone suletud netopind: 210,4 m2 Hoone kasulik pind: 210,4 m2 Hoone suletud brutopind: 276,5 m2 Hoone eluiga: 50 aastat 3 1.3. Arhitektuuriline üldlahendus Projekteeritud ehitus on keldrita, kahekorruseline individuaalelamu. Ruumide planeerimisel on arvestatud nende omavahelist funktsionaalsust
t. Vähemalt 100 aastat). Hoone klass on II, tööstushoone. 4 Krundi suuruseks on 11840 m² Hoone sidumiskõrgus ± 0,000 = 111,000 meetrit Hoone põhiparameetrid on: Pikkus 48,8 m Laius 15,3 m Korruse kõrgus 3,3 m Hoone kõrgus 7,385 m Sokli kõrgus -0,15m Tehnoökonoomilised näitajad: Hoone kogumaksumus 18 091 059 EEK Hoone 1 m² maksumus 12 952 EEK Kubatuur 3590 m3 Hoonealune pind 640,64 m² Kasulik pind 1022 m² Täisehitusprotsent 23,65% Ruumide suurused: NIMETUS PINDALA (m2) KUBATUUR (m3) 24. kohaga puhvet 71,13 213,39 Trepikojad 18,14x2=36,28 228,5 Soojussõlm 36 108 Sansõlmed 36 108 Garderoob 36 108
servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18. sajandi teisest poolest, ümbehitatuna 19. sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Hoone siseruumid on täielikult ümberehitatud ja kõik ajastupärased sisearhitektuuri elemendid hävinud. Algse ruumilahenduse välja selgitamine eeldab vastava ahitektuuriajaloolise uuringu teostamist koos selleks vajalike seina- ja vundamendisondaaidega. Hoone põhjapoolse osa all on soklikorrus ning hoone keskosa ja põhjatiiva all keldriruumid.
saada täielikult vajalik pind. Kui hoonel on erineva funkt. otstarbega on või need on erinevad kvaliteediga, tuleks nende m2 pind diferentseerida nt koolimaja juurde ujula üritamine. Kuluelemente, mida ei saa seostada, pindalaga tuleb lisada eraldi juurde. Selle meetodi puhul on olulised erinevale pindala definitsioonid. Eestis kasutati pikka aega Soome infomaterjale. RT-d. Praegu kehtib ET-1 0105-0009 alates 1993 a-st. Alapaelinnaga ,,Juhend". Seal on def. hoonealune pind, bruto-, netopind. Lk 15. esimene pool Seal on toodud ka soovitavad funktsionaalsed ühikud 3) Pinna peerimeetri meetod kasut. teat. valimist, mis lisaks hoone pindalale arvest ka hoone peerimeetri pikkust, kuna pinna-permieetri suhe on majand. mõttes heaks väitajaks. 4) Ruumala meetod kasutatakse Eestis nõukogude ajal, viimasel ajal vähe (Põhineb Saksa väljaannete meetodil). Ruumala saamisele konut. pindala kõrgusega, mida mõõdet vundamenti
Keldirga elamu ventileerimine Radooni keldrist eluruumidesse sattumise vältimiseks on vajalik välja ehitada tõhus loomulik rõhkude vahel või mehaanilisel tõmbel töötav keldri ventilatsioonisüsteem. Keldrikorrusel tuleb tagada suurem alarõhk ülalpool asuvate korrustega võrreldes. Et tagada keldrikorrusel suuremat alarõhku, tuleb eelistada mehaanilise väljatõmbega ventilatsioonisüsteemi (vt joonis 7). 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk. Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada.
annaabi.ee 
