Psüühilised probleemid inimeste elus Igat inimest on kujundanud tema lapsepõlv. See, kuidas ta täna mõtleb ja käitub on tulemus sellest, kuidas teda kasvatatud on. Ükskõik, kas ta kasvas emaga, kes ei hoolinud nii palju kui oleks pidanud või kui tal oli isa, kes uskus, et lapsed kasvavad iseenesest, pole kahtlust, et tema lapsepõlve kogemused avaldasid ta elule suurt mõju. Laps, kes veedab aega oma vanematega ja tunneb nende tähelepanu, on elus tõenäoliselt edukam ja õnnelikum kui need, kelle vanemad lapse jaoks olemas ei ole. Kui last on juba varasest east peale tunnustatud ja märgatud, siis ei tunne ta end üksikuna. Paljud noored, kelle
Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi Selma Lagerlöf Teos on välja antud aastal 1926 Stockholmis, eesti keelde on tõlkinud Vladimir Beekman. Algselt pidi sellest saama Rootsi koolide geograafia õpik. Raamatus on kirjeldatud Rootsi loodust ning kirja on pandud palju legende. Peategelane, Nils Holgersson, on jutu alguses sõnakuulmatu laps, kes soovib palju halba. Tundub, et ta ei hoolinud kellestki. Sellest, et Nils kohtleb teisi elusolendeid negatiivselt, saabki raamatu alguse. Poiss kiusab härjapõlvlast, kes karistab poissi. Nils läheb koos koduhane ja metshanedega rändama, tänu millele ta lõpuks mõistab, et kui kohelda enda ümber olevaid elusolendeid hästi ning austusega, vastatakse sulle samaga. Ta tunneb ennast süüdi, et valmistas vanematele palju peavalu. Autor on väga hästi kirjeldanud ümbrust ning on osavalt põiminud jutu sekka huvitavaid legende
Raha, inimene ja inimsuhted ,,Kauka Jumal". Mogri Märt oli hästi ahne inimene, ning ta ei hoolinud mitte millestki muust kui rahast. Tema arvates oli võim nende inimeste käes kellel on palju raha, vara. Ta pidas ennast justkui jumalaks. Ta kohtles oma alamaid väga halvasti, ning kui keegi temalt raha laenas, küsis ta ilmatu suurt intressi. Talle ei meeldinud idee, et tema poeg abielluks tööka kuid vaese Leenaga, seega tõukas ta nad talust eemale. Samuti ei lubanud ta olla oma tütrel armastatud mehega, ning ajas ka nemad perekonnast välja.
oli ise vastutav enda tegude eest ja pidi endaga ise hakkama saama. Lilya probleemid said alguse tema emast, sõpradest, tuttavatest, tädist, üldiselt kõigist kellega ta ringi käis tõid talle pahandusi. Lilya elas koos enda emaga, tal isa ei olnud. Tema emal puudus täielik vastustunne ja ei tahtnud Lilyat kasvatada. Kuigi ta lubas võtta Lilya Ameerikasse kaasa, ta siiski valetas, et olla koos oma uus kallimaga ja sel hetkel jäigi Lilya üksinda elama. See näitab seda, et tema ema ei hoolinud ja mõtles enda peale, mitte enda lapse. Ema oleks võinud teha kõike vastupidi, äkki oleks Lilya ka pahandustest eemale hoidnud. Lilyal olid ka muud mured. Tal polnud raha ja võeti elekter ära. Lilya pidi minema enda tädi Anna juurde, lootes et saab abi, aga tulutult. Tädi saatis õetütre pikalt ja ei hoolinud karvavõrdki. Tädi ütles, et ta on väga vana ja ei soovi mingeid kohustusi võtta väikese plika pärast. Ma ei saa üldse aru, kuidas on võimalik olla nii südametu
kujunes miljonite noorte iidoliks. Ka Eestis, mis oli muust maailmast eraldatud raudse eesriidega, leidsid noored võimalusi, kuidas ülejäänud maailmaga kontakti saada ning nii tekkisid ka siin ansamblid, noorteorganisatsioonid ja muu sarnane. Tänapäeval on ühendus maailmaga väga kiire ning võib-olla sellepärast, et enam pole midagi kättesaamatut, nagu oli siis muusika ja uudised maailmast, ei väärtustatagi seda enam nii palju. Kuuekümendatel eksisteeris rühm inimesi, kes ei hoolinud rahast või materialismist, vaid nende jaoks olid esikohal vaimsed väärtused - hipid. Protestiks elasid nad vaid hetkes ning väitsid, et nende eluviisid ja mõndade puhul ka narkootikumide tarbimine ei ole võrreldav ühiskonna kasumijahiga. Kuigi ühiskonnas võeti nende vastu halvustav hoiak, ei hoolinud nad sellest. Nad elasid selle nimel, mida nende süda tõeliselt ihkas, milleks oli tavaliselt vabadus, rahu ja armastus
andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Kui Timo abiellus Eevaga, siis paljud inimesed lahkusid , sest seda ei peetud heaks, kui rikas mees võtab endale talutüdrukust vaese naise naiseks. Kuid Timo sellest ei hoolinud. Ta suhtus oma naisesse lugupidavalt ning toetas teda alati. Kuigi minu meelest oli Timo natukene egoist, sest samal ajal kui ta naine ootas last, läks tema vangi, kuigi oleks võinud vangast pääseda lihtsalt vabandades. Kuid tema jäi on põhimõtetele kindlaks ning istus 9 aastat vangas. Samal ajal ootas Eeva Timot ning kasvatas nende poega Jürit. Timo sai vanglast välja alles siis, kui tuli uus keiser, kes kulutas ta hullumeelseks ning Timo pidi olema mõisas koduarestis
jutuajamisel oli, läksid neiud vaidlema ja riidlema, mis muutis Goriot' seisundi veel hullemaks ning ta sai südamerabanduse. Kaks tema ainsat last olid omaavahel vihavaenlased ning Goriot' lihtsalt ei talunud seda. Kui ta oli oma surivoodil, siis palus ta veel viimast korda oma tütreid näha. Rastinaq käis isiklikult tütarde juures ja kutsus nemad, kuid nad leidsid päris tobedad põhjendused, miks mitte minna. See oli ilmselge fakt, et tütred ei hoolinud oma isast ja kui hoolisidki, siis mitte piisavalt ja kaugeltki mitte nii palju, kui Goriot' neist. Lõpetuseks võiks öelda, et Isa Goriot' armastas oma tütreid meeletult, isegi surmatunnil, kus ta taipas, et tütred temast ei hoolinud. Kuid tütred ei armastanud teda nii. Nad pidasid Goriot'd tähtsusetuks rahamasinaks, keda vajadusel nii-öelda ,,pumbata" sai. Raha muudab inimesed naiivseteks ja ensesekeskseteks orjadeks.
Siiski, kui ta oleks nõustunud ainult enda heaolule mõeldes, oleks ta seda teinud ju kohe kui ettepanek tuli, kuid ta seisis sellele vastu. Mari nõustus alles pärast Tõnu haigust, olnud kuulnud meest sonimas sellest, kuidas nad kõik peavad varsti minema uut kohta otsima, sest Tõnu praegust kardab kaotada. See jutt mõjus Marile, sest oleks see ju tema südame- tunnistusel, kui nad peaksid ära minema. Mari ei mõelnud minu arvates eriti Tõnu peale. Ta ei hoolinud sellest kas Tõnu saab rikkaks ja õnnelikuks. Maril olid rohkem enda ja laste huvid mängus, oli ta ka ise natuke lapselik. Kindlasti ei nõustunud Mari lepinguga Tõnu pärast, kuna ta oli tulnud laste eest hoolitsema, oli abielu Tõnuga ainult formaalne, mingit mehe- naise vahelist armastust ta Tõnu vastu ei tundnud. Mari oli tulnud Tõnu juurde elama, et hoolitseda oma kadunud õe laste eest. Kuidas ta nende laste eest hoolitseb, kui perel pole kohta kus elada või midagi hamba alla pista
Kleopatra oli ju väga vastuoluline isiksus ühelt poolt tark, haritud, ilus, hellenistlikku kultuuri kandev, teiselt poolt aga Egiptuse tavasid järgiv. Ja need tavad kirjutasid ette, et õde peab olema abielus vennaga, sest nii on parem riigile ja selle valitsemisele. Kleopatra oli aga ka oma aja tavasid rikkuv naine, sest ta sünnitas lapse mehele, kellega ei olnud üldse abielus, pealegi oli see mees parajasti teise naisega abielus. Tundub, et Kleopatra sellest ei hoolinud ning talitas nii, nagu paremaks pidas. Kas Kleopatra oli Caesarile armastav kaasa? Võib-olla oli, aga võib-olla ka mitte, sest ajal, kui Caesar Egiptusesse tuli, vajas Kleopatra teda oma võimu maksma panemiseks. Armumine tuli hiljem. Kunagi ei saa me vist teada, kas Kleopatra üldse armastas Caesarit. Võib-olla kasutas ta teda lihtsalt ära. Samas räägib sellisele järeldusele vastu tõdemus, et Kleopatra ei hoolinud moraalinõuetest ja sünnitas lapse, kelle isaga abielus ei olnud
Stendhal Raamat ,,Punane ja must" on kirjutatud kirjaniku Stendhali poolt. Stendhali kirjutatud romaan räägib noorest puusepapojast nimega Julien Soreli, kes oli 19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks. Linnapea naine proua Renal arvas, et Julien võidab tema laste usalduse ning et lapsed on rohkem Julieniga koos kui nende emaga. Julienile meeldis lugeda ilmalikke raamatuid. Proua Renal oli 30-aastane koduperenaine, kes hoolitses ainult laste ja mehe eest.
armastusega. Näiteks see kuidas ta lapsed talle südamesse läksid , kuidas ta püüdis kõigest väest õndsaks saada. Tal oli silme ees eesmärk, riht, kuhu jõuda elus midagi saavutada, mis on iseloomulik inimestele ja mida Vanapagan põrgukatelt küttes üldse tundma ei peaks. Jürka puutub kokku ka vihaga (ta tappis vihahoos sulase, kes oli ta naise armuke). 3. Ants oli tark ja rikas. Ta oli ahne, ega hoolinud inimestest enda ümber. Ta kasutas inimesi ära ja pettis neid. Ta ei teeninud oma raha ise, vaid pettusega. Ta oli alati valmis kõike tegema, kui see vaid talle raha sisse tõi. Ta ei olnud eriti aus mees ning hoolis vaid iseendast. Arvan, et tegemist ei ole poeetilise liialdusega ja inimesed tõepoolest ongi sellised. Mitte küll kõik ei pruugi olla sellised, kuid maailm on täis inimesi, kes kõik on
asju riigiasutustes või kohalikes omavalitsustes,siis peavad nad saama vastuseid oma küsimustelee vene keeles.Samas peab aga riigiametnik kindlasti valdama riigikeelt-seega eesti keelt,muidu ta võib kaotada töökoha. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.Tooksin näiteks prügiladustamise.Eesti Vabariigi algusaastatel oli tihti näha,et inimesed ei hoolinud oma ümbruskonnast.Prügi veeti metsa alla ja loobiti teeäärsetesse kraavidesse.Vabatahtlikud loodusesõbrad pidid appi tulema omast vabast ajast seda kõike koristama.Tänasel päeval saab iga inimene anda oma panuse elu-ja looduskeskkonna säästmisse-tuleb lihtsalt sorteerida prügi ja hoida looduskeskkond puhtana.Kes aga aru ei taha saada,neid tuleb selle paragrahvi alusel trahvida või tuleb neil hüvitada tekitatud kahjud.Üks näide on ,,Kalevi" kommivabriku
kantsleriks (peaministriks) Otto von Bismarck. Otto von Bismarcki elukirjeldus. Sündnud Pommeris, 1815.aastal 1.aprillil. On pärit Brandenburgi aadlisuguvõsast. Ema haris lapsi, ta pärines Preisi kõrgametnikkonnast. Oli juuraõpilane. Töökogemused: Diplomaat, amentikedutult.Mõisa majandamine, Preisi maapäeva saadik. Suri 1898.aastal 30. juulil. Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. Minu arvamus Otto von Bismarckist: Ta oli julm ega hoolinud teistest. Temaga oli raske koos olla ja tööd teha. Ta oli oma põhimõtetele kindel ja ei kohkunud millegi ees. Ei kuulanud teiste sõna. Samas ta ei kohkunud millegi ees, et oma eesmärke täita. Poliitikas on see veidi äärmuslik, aga elus väga vajalik oskus. Tal olid tugevad ja head poliitilised mõtted, aga inimesena ei tundunud ta eriti toredana, niisiis ei tahaks ma teda päris elus kohata.
Tal on hea veenmisoskus. 3. Selline käitumine näitab, et ta ei hooli oma kaasinimestest. Nad olid Basiliga head sõbrad ja Basil palus ilusasti, et : ,, Dorian Gray on minu kõige kallim sõber. Ärge rikkuge teda. Ärge püüdke teda mõjutada. Teie mõju oleks halb. Ärge võtke minult seda ainukest inimest, kes annab minu kunstile kogu võlu, mis tal iganes on : minu kui kunstniku elu oleneb temast. Pidage seda meeles, Harry, usaldan teid!" Kuid Harry ei hoolinud sellest ja tegi mida paremaks pidas pani Doriani pähe kurje mõtteid. 4. Henry rõhutab, et noorus on ainus asi mida on mõtet omada. Nooruselt tuleb võtta kõik, mis võtta annab. ,, Ent meie ei saa oma noorust kunagi tagasi. Rõõmutuige, mis lööb meis kahekümneselt, loidub. Meie liikmed muutuvad jõuetuks, meie meeled nürinevad. Me mandume võikaiks nukkudeks, keda kummitavad mälestused kirgedest, mille
Süvenemata ei suutnud ta märgata Jaani elu ebameeldivaid tahke. Oleks Tõnu aru saanud, kui tobedad on ta isekad vajadused ning kui kaunis on tema elu tegelikult, siis poleks ta tõenäoliselt sellist väära otsust teinud. Raamatut lugedes pettusin ma eesti rahvas. Loodan tõsiselt, et eestlased ei ole sellised nagu teosest välja lugeda võis. Tõnu ei mõelnud kordagi sellele, et Jaan kaotab tema pärast oma töö. Tõnu huvitas ainult enda heaolu, ta ei hoolinud ei Jaanist ega Marist. Samuti pidas ta oluliseks teistest üle olemist ja ka teised piirkonna elanikud hoolisid väga oma positsioonist. Tõnu ju teadis, mida mõteldi, kui ta piimatalu ära võttis: ,,Va Prillupi-näss võtt Kuru ja piimad ää!" Kas eestlased ei hoolinud üksteisest, isegi nendest, kellega pidevalt läbi käidi? Enne raamatu lugemist oli mul ettekujutus, et pärast aastatepikkust rõhumist olid eestlased õppinud kokku hoidma ning põlgasid ühtselt sakslasi
palju ta oleks sellest kasu saanud, kui ta selle teada sai, arvutas ta ka selle % mis ta panka pandud raha eest oleks saanud. Tema jaoks oli kõik kahju, nii see kui teda pulmadesse ei kutsutud mängima kui ka see, et ta ei saanud piisavalt kirste teha. Ta ei pööranud oma naisele erilist tähelepanu. Ta vaidles ning pahandas temaga kahjude pärast, kuigi ta naine lõhkus puid, tegi talle süüa jne. Ta sai alles peale oma naise haigestumist aru, et ta polnud tegelikult oma naisest hoolinud, vaid kohtlenud teda nagu mingit lemmiklooma. Peale oma naise surma avas ta lõplikult oma silmad ning pööras tähelepanu ka ümbritseva elu vastu, mitte ei olnud enam nii enesekeskne, nagu ta varem oli olnud.
Sümboliseerib ka räpasust, tema kuub oli narmastes ning korraldas enda ümber vaid segadust ning mustust. Huhuu oli väga enesekeskne. 2) Nõustun väitega. Jutus ühtib see Popiga, ta oli hirmunud pärast Isanda kadumist. Kui Huhuu puurist pääses ning nn nende elu korraldama hakkas, kuuletus Popi temale. Ta hakkas isegi Huhuu pärast muretsema ning järjest rohkem tundus talle, et Huhuu on uus Isand. Kuigi see oli rumal, et Popi lasi temal endale haiget teha, ei hoolinud ta sellest. Huhuu oli tema tugev juht pärast seda kui Isand lahkus. Kuigi Huhuu oli väga rumal, käitus halvasti ning viis nad mõlemad väga halba seisundisse, oli Popi temale kuulekas. Hirmunud, rumalad ja kuulekad vajavad tugevaid juhte, aga ainult siis kui need juhid on heatahtlikud ning hoolivad teistest. Vastasel juhul juhtub nii, nagu novelli lõpus. Minu arvates ei olnud Huhuu Popile õige juht, viis ta vaid halvale teele. 3) Nõustun
üle ja nukrutseda ning olla vihane. Kas on tähtis hoida kinni sõpradest ja lähedastest? Jah on väga tähtis hoida kinni inimestest kes on sulle lähedased ning mitte olla koguaeg nii egoistlik vaid kuulata ka neid ning aru saada nendest ja olla nendele hea sõber. 3. Teose peategelase iseloomustus Ta on iseloomu poolest hooliv, armas ning tore kuid peale ema surma muutus ta rohkem ükskõiksemaks teiste suhtes, ta ei hoolinud enam lähedastest niipalju kui ennem ning oli pindevalt enda peas, mõttetes kinni. Välimuselt on ta ilus, sinisilmne (pole kindel), talle meeldis riietuda tavalistesse riietesse, nagu näiteks pusad ja teksad. Ta ei hoolinud eriti rahast, ta tahtis saada oma peret tagasi kuigi raha eest said nad ka uuesti järjepeale kuna isa sai osta endale korteri kuhu Maria raamatu lõpus kolis, enne sinna kolimist ostis talle isa ajutise korteri kus ta sai olla rahulikult üksi niikaua kuni ta soovis
Punasärkide vägi oli koondatud kaheks, ühed tulid Maria tänava sisskäigust sisse ja teised ootasid millal nad Pal tänava poisid tänavale lõõvad. Kuid läks hoopis vastupidi tänu kavalale sõjaplaanile pandi punasärkide rühm kinni slovaki osmikusse. Teine rühm tuli peale tormi jooksuga, peaaegu oleks nad suutnud teise rühma vabastada, aga siis ilmus välja Nemecsek, kes oli tulnud haigena võitlema ja nurjas rünnaku. Pal- tänava poisid oli võitnud küll lahingu, kuid keegi ei hoolinud sellest, sest Nemecsek labas väga haigena maas. Nemecsek suri oma Isamaa eest võideldes, kõik poisid oli väga kurvad. Kui selgus, et krundile ehitatakse kolmekordne elumaja hakkas Boka nutma, sest see mille eest Nemecsek suri oli neilt ära võetud. Peategelaste iseloomustused Boka iseloomustus Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Kui Boka avas suu, et rääkida siis teenis ta tublisti paar aastat juurde. Tema
Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati väljas. Nemecsek Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Ats Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Ta oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta nõudis teistelt korda ja reeglite täitmist ja tegi ise sama. POISID Pal- tänava poisid Punasärgid Janos Boka Feri Ats Csónakos Pásztorid Csele Richter Nemecsek Barabás
Ta oli Prantsusmaa kuningas alates aastast 1643 kuni oma surmani. Ta sai troonile juba viie aastaselt. Tema valitusaeg 72 aastat ja 110 päeva on pikim põhiliste Euroopa riikide ajaloos. Ta kindlustas Prantsusmaal absoluutse monarhia, mis kestis kuni Prantsuse revolutsioonile. Absolutism Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul. Täielikult tekkis Prantsusmaal absolutism Louis XIII ajal. Louis XIII ise valitsemisest ei hoolinud, seda tegi I minister. Louis alustas oma tegelikku valitsemist aastal 1661. Louis XIV hakkas erinevalt Louis XIIIst ise valitsema. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas. ,,Riiksee olen mina'' Kuningas võis sõltumata kellestki teisest igal ajal seadusi kehtestada, muuta ja tühistada. Arvukas salapolitsei jälgis rahvast ja karistas kuninga tahte vastu eksijaid. Kuningas võis lasta ükskõik kelle vahistada ainult oma tahte põhjal.
· PAOLO UCCELLO oluline erinevates poosides inimeste kujutamine, mitte pildi teema. DOMENICO VENEZIANO pilt justkui teatrilava. · PIERO della FRANCESCA tähtsustas geomeetrilisi kujundeid. Saavutas vormikindluse ja selguse, ei kasutanud tumedaid varje. Näod on rahulikud ja miimikata, kuid pilgud tähendusrikkad. FRESKOD RIMINI JA AREZZO KIRIKUTES. · SANDRO BOTTICELLI palju tellimusi Medicitelt. Antiiktemaatika. "VENUSE SÜND". Ei hoolinud ruumilisusest, tugevad piirjooned, kehad tunduvad hõljuvat õhus. "KEVAD". · ANDREA MANTEGNA töötas Mantovas. Eeskujuks antiikskulptuurid. Kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemalt kui teised. Ehitised varemetes, mis justkui rõhutaks, et antiik on kaunis, aga kadunud. · GIOVANNI BELLINI õlimaalid. Lüürilise meeleoluga usulised pildid, näiteks madonnad looduses. Värvid tähtsamad kui joonistus ja mahud. Pehmed
tihedalt läbi Kuningate isadeks olid tihti jumalad Tekkisid suured linnad (Mükeene kultuuri ajajärk) Raudne sugupõlv Meie aeg Elu oli raske Ränk töö, katsumused ja raskused Jumalad ei hoolinud inimestest palju ja vahel harva saatsid häid asju Luuletajad, jutuvestjad, näitekirjanikud -Homeros -Sophokles -Euripides -Aischylos
Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta oli maetud Kopli kalmistule. kuid kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati! Ta maeti ümber Metsakalmistule. Türnpu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Erinevalt oma põlvkonnakaaslastest ta suurvorme luua ei üritanud. Tema loometöö jaguneb kaheks perioodiks. Varasem looming kuulub tema noorpõlva. Neist lauludest ta ise hiljem ei hoolinud. Need lood olid lüürilised, ka vaimulikud, mis olid algselt naiskoorile kirjutatud. Teine periood, küps periood sisaldab isamaalisi laule, loodustemaatilisi laulud.
Viimsi Keskkool Maria-Eliise Muinaste VENE TSAARIRIIG LÕPP TSAAR NIKOLAI II Referaat Juhendaja: Jana Tiits Viimsi, 2015 SISSEJUHATUS Venemaal olid rasked ajad, sest tsaar niiöelda ei hoolinud oma inimestest. Kuid ka tsaaril endal oli raske aeg, sest tema tegi enda meelest õigeid otsuseid. Tsaari eluajal mõeldi välja plaane tsaari kukutamiseks ning lõpuks see plaan ka töötas. VENEMAA VALITSEMINE Venemaad valitsesid tsaarid. Nendel oli piiramatu jõud, sest rahvas uskus, et tsaarid saavad oma jõu otse jumalalt. Vaid kõrgest soost inimestele olid riigiasjad teada, nende hulgas samuti ka tsaar
läheb üheksaks aastaks vangi, olles ise kolmandat kuud lapseootel. Kuid armastus oli nende kahevahel suur ning Timo vabanedes läks nende elu edasi ning naine sai ka suurepäraselt hakkama oma poja kasvatamisel. 3.5 Erinevad klassikihid- Timotheus von Bock, hea positsiooniga ühiskonnast pärit, kes kuulus Aleksander esimese lähikonda. Võttis naiseks vaese talutüdruku Eeva, kes oli mõisas teenija ning kellel puudus vajalik haridus. Timo sellest ei hoolinud ning saatis Eeva 5 aastaks õppima pastor Masingu juurde. Üksteisest eemal olles räägitakse neile kahele palju erinevaid jutte ,et mõlemad petavad üksteist, kuid see oli väljamõeldis, kuna inimesed ei olnud rahul , et nii kõrgest seisusest abiellub nõnda vaesest perekonnast tüdrukuga. 3.6 Uhkus-Minu arust oli Timo natukene isekas ja uhke, sest samal ajal kui ta naine ootas last, läks tema vangi, kuigi oleks võinud vangast pääseda lihtsalt vabandades. Kuid tema jäi oma
Need riigid hoolisid inimestest ja tegid nii, et inimestel oleks riigis tagatud turvatunne ning normaalne elatustasu. Heaolumaailmas tekkisid 1970. aastatel suured kriisid, need sundisid arenenud tööstusriike otsima uusi energiasäästlikke tootmisvõimalusi. Inimesed hakkasid rohkem uusi assju leiutama, ning tekkisid infoühiskonnad. Tähtsaks muutus ka majanduslik lõimumine. Minu meelest oli kommunistliku maailma ja heaolumaailma suurimaks erinevuseks see, et esimene ei hoolinud nii väga oma rahvast. Heaolumaailm aga just hoolis oma oma rahvast ja tegi kõik mis võimalik et inimestel oleks hea elu. Kommunistlik maailm tegi teisi riike maha, et sinna ei läheks inimesi elama teistest riikidest. Laura Raid 9.kl
Tol ajal seda ei mõistetud, sest loomi kasutati ainult töö jaoks. 3. Esmeralda on iseloomult naiivne, vabameelne, tujukas, ebausklik, tähelepanunautija ja tulise temperamendiga. 4. Esmeralda armastab Phoebust, sest Phoebus päästis ta, kui Quasimodo ja Frollo teda röövida üritasid. Tema jaoks oli Phoebus meesideaal. 5. Quasimodo vastu oli Esmeralda ükskõikne. Quasimodo armastas teda, kuid nende tunded ei olnud vastastikused. Esmeralda ei hoolinud temast väga vaid mõtles Phoebusele, isegi, kui Quasimodo oli ta surmast päästnud. Claude Frollot ta põlastab ja vihkab, sest ta üritas tappa Phoebust ja sunnib kogu aeg ennast talle peale. Gringoire-ist ei olnud ta eriti huvitatud ja nad käisid eri teid mööda. 6. Esmeralda saatus oli loogiline, sest tol ajal ei huvitanud kedagi õiglus ja asju ei vaevanud keegi põhjalikult uurima. Teistsugune lõpp oleks olnud võimalik, kui
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7
nud enam võimalik Uranosel lapsi saada, kukkus Kythera saare juures merre. Sinna, kuhu see kukkus, tekkis vahulaik, mis kasvas ja kasvas, kuni äkki hüppas vahu seest välja tütarlaps. Botticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kehad näivad hõljuvana õhus. On tähelepandav, et renessansiaja kunstnikud otsisid harmooniat vastandite vahel, seepärast sulatasid nad ühte näosse lapselohuga lõua, tütarlapse süütud huuled, naise silmad ja vanainimese lauba. Sellist kooskõla, nähtamatut ajalist kulgemist, võib aimata Botticelli Venusegi näojoontes. Kasutatud kirjandus : · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/botticelli/index.html
nendega koos olla, sest nad abiellusid teiste meestega. · Mõlemad, nii Onegin kui ka Puskin armastasid seltskonnaelu ja naisi. Kuigi Onegin tüdines sellisest elust ära. · Mõlemad elasid mõni aeg Peterburis. Puskin elas Peterbutris vaid mõned aastad aga Onegin elas seal terve oma elu enne maale minekut. · Mõlemad huvitusid väga kirjandusest. · Puskini vanemad ei hoolinud temast eriti, ning mingeid erilisi tundeid Puskin nendelt ei saanud. Puskini eest hoolitses tema hoidja, kes teda armastas. Raamatus on kirjutatud Tatjana hoidjast kes teda igatpidi toetas ja jutukaaslaseks oli. · Puskin ja Onegin elasid samal ajastul ja ajal. Puskin sündis kolm aastat hiljem kui Onegin. · Mõlemaid kasvatasid põhiliselt ammed ja guvernandid. Tänu guvernantidele
Kõigil on omad huvid, hobid, meelehead, prioriteedid. Igaüks omab isesugust isikupära. Meid ümbritseb mitmekesisus, mis muudab maailma mitmeid kordi värvikamaks, kuid samas algatab ka paljusid lahendamatutena näivaid konflikte. Konfliktide allikaid on palju. Suurimaks tülide tekitajaks läbi aegade võib siiski lugeda inimest ennast. Näiteks, juba vanasti koheldi mustanahalisi kohatult nende rassi pärast. Rikkamad nautisid odavat tööjõudu ega hoolinud nende alluvatest. Kõik toimis meelepäraselt kuni päevani, mil olukord muutus. Tulid seadused, mis kehtestasid inimõigused. Pika aja vältel on rahvas muutunud sallivamaks üksteise suhtes. Rassiline diskrimineerimine pole enam nii sagedane kui vanasti. Nüüdseks aga vaadatakse halva pilguga kodanikke, kes teenivad miinimumpalka. Üldjuhul ei saagi kedagi säärases situatsioonis süüdlaseks pidada, kuigi iga inimene, kel vähegi väärikust, peaks teadma, kuidas
Mees ei suutnud sellest loobuda, sest kurat lubas kõik tema soovid täita ja uskus kõike, mida vanapagan rääkis. Kuna Faust polnud eluga rahul, siis ta nõustus sellega, kuid ei arvestanud tagajärgedega ning loobus on senisest elust ja jumalast. Peale seda Fausti elu muutus totaalselt. Fausti nõrkuseks oli ka noor ja ilus Margareta, kellesse ta kohe armus. Ta tahtis, et kurat teeks kõik, et tüdruk tema omaks saaks. Kahjuks Faust ei hoolinud sellest, et tüdruk oli puhas ja range eluviisiga. Aga ka tüdruk armus temasse ning tappis seetõttu oma ema andes talle palju unerohtu. Peale seda jäi Margareta rasedaks ning hiljem tappis nende lapse. Vahepeal naases koju Margareta vend Valetin, kelle tappis Faust. Kurat mõjutas teda ning ka seda võib lugeda mehe nõrkuseks. Kokkuvõttes oli Faust nõrk inimene, kuigi ta oli haritud ja tark. Mees ei saanud oma eluga hakkama ning andis ruttu alla ja tegi lepingu kuradiga. Juba see tegi ta
Lugulaulus kõneldakse tõmmu ja ägeda loomuga Toomasest ja tema katsetest tuua tallu sobiv perenaine. Kõik naised kartsid juba ette halba kohtlemist ja rasket tööd. Tema esimene naine Anne oli kaunis, kuid kaasavaratu neiu, kelle vanemad vastu tema oma tahtmist Toomasele naiseks andsid. Varsti sai mees aru, et Anne on teisest mehest rase. Toomas tappis Anne mõõgaga ning muutus veelgi kurjemaks kui varem. Järgmine neiu, kellele Toomas silma heitis, oli Hedu. Hedu vanemad ei hoolinud tütre palvetest, kes ei tahtnud Toomasele minna. Kui Hedu pärast pulmi koju sõitis, eksitasid kalmulised hobuseid ja Toomas lubas Hedu neile. Järgmine naine Mareta oli orb, kelle soovi keegi ei küsinudki. Tema elu mehekodus kujunes talumatuks. Seda saatsid mehe peks ja sõim, ämma–äia kurjustamine tema päritolu ja vaesuse pärast, raske töö ja kolme lapse eest hoolitsemine. Toomas tüdines varsti naisest ja ihkas nooremat. Mareta tapeti metsas mingite mustade
teda hoolimatuks ning külmavereliseks mõrvariks. Tihti tuleb tõde viimasena päevavalgele. Alles teose lõpus sai Meursault aru, kes ta on. Peale araablase tapmist, mõistab ta, kes ta on ja milline on ta elu olnud. Ta mõistab, et on elanud õnnelikult aga läbi mõrva on see kõik purustatud. Teda ootab ees surmanuhtlus,mille ta ka vastu võtab. Inimese ükskõiksus mõjutab nii teda kui ka teda ümbritsevaid inimesi. Meursault ei hoolinud millestki. Teda ei huvitanud teiste arvamus, teiste jutud. Kõik see hakkas ka teda ümbritsevatele inimestele mõjuma, ta mõjutas oma ükskõiksusega kohut. Samuti oli tal ükskõik Mariast, kes teda jällegi metsikult armastas. Ometigi ei mõistnud naine, miks Meursaul oma arvamust nende suhtest pole, kui Marie küsis, kas Meursault armastab teda, vastas mees: " Mul on ükskõik." 5. Peategelenae Meursault oli üsna üksildane, tal oli vaid paar sõpra, armastatu Maria ning ema, kes suri
Kuid hiljem selgus, et tema nimi on Iaques Collin, keda kutsuti ,,surmanarritajaks". Eelnevalt oli ta istunud kakskümmend aastat vanglas. Preili Michonneau- vanapiiga,kes nägi välja väga vana ja kulunud. Tema mürgitas Vautrini. Isa Goriot- endine nuudli-,makarooni- ja tärklisevabrikant, kes peatus Vauqueri pansionis. Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam. Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Gorioti vanem tütar, kes tahtis alati välja näha kõige parem ja edevam. Ta hoolis vaid rikkusest ja käis väljas tihti raha peale mängimas.
on ilusaim ,,Manificat". 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV ta Rooma, kus ta koos teiste silmapaistvate meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, ehk Sixtuse kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpu poole sattus ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Seda tunnistavad Kristuse ristilt võtmise maalid. Ta on püüdnud kujutada meeleheidet ja ahastust, kuid vähe hoolinud joonte ja värvide ilust. 1490 aastal valmistas Botticelli mitmeid illustratsioone Dante ,, Jumaliku komöödia" tarvis. Botticelli kuulsamad maalid on ,,Kevad" ja ,,Veenuse sünd". Esimene valmis 1478 aastal ja kujutab Veenust parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Jumalanna kuju loomisel on osaliselt eeskuju võetud antiikskulptuuri teoselt nn Medici Veenus. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510
Kui Haru seal kassimaal oli siis seal oli tema jaoks kõik teistmoodi ja kassid käitusid, ning tegutsesid ka erinevalt kui inimestemaal. Haru aktsepteeris seda ja üritas sobituda sinna, ning käituda nagu kassid. Ta ei tahtnud kedagi solvata. Harut võib nimetada egoistiks, kuna ta päästis kassi, et tema südametunnistus piinama ei jääks, aga kõige rohkem altruistiks, kuna ta päästis kassi möödakihutava veoauto rataste alt, oma elu ohtu seades. Ta ei hoolinud sellest, et võib ise viga saada. Seda filmi saab vaadelda kindlasti ka läbi teiste teooriate, aga ma valisin just need kolm, kuna minu jaoks olid need ühed põhilisemad. See film ei ole lihtsalt tavaline multifilm, tuleb osata vaadata sügavamale.
Haldjatants Kristiina on pärit perekonnast, kus isa on oma pere juurest lahkunud ning ema on joodik. Isa läks teise naise juurde ja lapsed ega ema ei taha temaga suhelda. Ema hakkas jooma ajast, kui isa nende juurest lahkus, ta käib teistega väljas joomas. Vahest on ta paar päeva pohmellis. Sel ajal peab Kristiina hoolitsema nii oma väikse õe Jannu eest kui ka ema eest. Oma perekonna seisust ei taha ta väga mitte kellelegi rääkida. Sellest teavad ainult Triinu ja tema perekond, kes on ka väga palju neile toeks. Samuti ka Sven ja Argo. Kui ema sattub haiglasse läbi pekstuna ja külmununa siis peavad tüdrukud ilma rahata elama, sest emalt varastati kõik raha ära ja isale Kristiina ei taha helistada. Koolis teda mõnitatakse sellepärast, et ta on vaeset perekonnast ja ema on joodik. Ta õde Jannu tahab jõuluks saada nii väga ühte nukku. Tüdrukutel, aga raha ei ole ja ema on haiglas. (Emal ka raha po...
puudusid sõbrad ainukesed kellega ta suhtles oligi Popi ja Huhuu. Isand on inimene kes kardab üksindust, Isandate peale tihtipeale loodetakse ja on teistele tugi. Siin raamatus Popi ja Huhuu sõltusid isandast. Pop on, arglik, tagasihoidlik ning kartlik. Raamatus oli ka arusaada õpitud abitusest mis oli loodud Isanda poolt. Isand hoolites Popist palju ning Popi oli Isanda tugi mingilmääral. Isand andis Popile tähelepanu, paremat toitu, viis jalutama ning paitas. Huhuust, aga Isand ei hoolinud. Isand angis talle kehvemat toitu ning hoidis teada väikses puuris kus ei olnud liikumis võimalust. Kuna Isand koitus Huhuuga nii halvasti tekkis Huhuul tema vasto viha, ning see solvumine muutus kaoseks. Ning peale Isanda kaudumist muutsus Huhuu Isandaks, ningi siis hakkas Popi temast sõltuma, ninge see muutis Popi Huhuuks. Sellest raamatus ma õppisin tegelikult palju, just see et meist keegi ei tohiks 100% Isand,
Tahaks sulle alati öelda, kui palju sinust hoolin Usun sinusse, minusse, meisse Sest ma armastan sind. Peidetud kamber Koidu ajal üksinda majas Vaikselt, mõtlikult põrandal istun Tunnen tühjust, sest sünges paigas Ümbritseb mure ja hirm suur Miks ei ole saabumas minul Imelist hommikust tundi Mil päike särab ja sätendab Ja hing ei tunne mingit sundi. Sügaval sisimas, peidetud kambris, Lööb süda vaikselt ja tasakesi Sest mõistan, et minu armastust kandis Minust hoolinud arm salamisi. Siit tõusebki hinge soojuse allikas, Koos endaga nali, rõõm ja kallis laps.
Nemecseki iseloomustus Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli alguses arg poiss kuid järjest rohkem leidis ta endas julgust. Nemecsek oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta kippus vahel liialdama, aga sai kohe aru, et oli valetanud. Ta kannatas kõik piinad ära, et teenida kaaslaste austust tema vastu. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Atsi iseloomustus Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Punane särk sobis talle väga hästi. Feri Ats oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta tahtis, et kõik käiks reeglite järgi. Feri Ats hoolis teistest ega mõelnud ainult enda peale. Tal oli väga tugev hääl ja tänu sellele said kõik aru mis nende ülesanne on. Ta nõudis teistelt korda ja reeglite täitmist ja tegi ise sama.
Michelangelo sünni ajal oli isa Caprese magistraat ja ühtlasi Chiusi podestà. Tal oli ka ema... Seal veetis Michelangelo oma esimesed eluaastad. 1481 suri tema ema pärast pikka haigust. Seejärel saatis isa ta elama Settignanosse, kus isale kuulus marmorimurd, elama ühe kiviraiduri ja tema pere juurde. Seal õppis Michelangelo kasutama ka meislit ja haamrit. Isa saatis Michelangelo õppima Firenzesse Francesco di Urbino juurde, aga poiss ei hoolinud koolist, selle asemel eelistas ta kirikutes maale maha joonistada ja liikuda kunstnike seltskonnas. 13-aastaselt sai temast Domenico Ghirlandaio õpipoiss. Juba aasta hiljem keelitas isa maksma Ghirlandaiot maksma Michelangelole sama palju palka kui kunstnikule – see oli tollal väga ebaharilik. 1489 palus Firenze valitseja Lorenzo de' Medici Ghirlandaiot kaks oma parimat õpilast tema juurde saata ning Ghirlandaio valis Michelangelo ja Francesco Granacci.
" . Ta muutub oma kõige tähtsama inimese suhtes täiesti ükskõikseks ja külmaks. Ta nähvab koguaeg Mayle, sest alles hiljem sai aru, et ta tõesti oleks pidanud abielluma Elleniga. Tema areng oli ainult see, et ta muutus tugevaks suhtlus tasandil. Algul ei julenud ta pooli asju öelda mida mõtles, sest kartis, et need on liiga sündsusetud küsimused. Teose lõpuks julges ta küsida nii ebasobivaid küsimusi, millele ta algul poleks julenud mõeldagi. Archer ei hoolinud tolle aja tabudest. Sel ajal ei sobinud pidutseda ning kui tehti vastupidist siis nimetati seda kas prantsuse pühapäevaks või inglise pühapäevaks. Teda ei huvitanud kui viltu ta peale vaadati samuti ei hoolinud ta kuulujuttudest, millest kogu ülejäänud kõrgklassi seltskond lausa peitu puges. Kui keskid kedagi labaseks pidaid, kas siis oli lausa sündsusetu selle inimesega läbida. Kuid ka sellest ei hoolinud Archer, vaid lausus selle peale:
minna. 7. Mari ei teinud õigesti, et ta hakkas mõisas käima. Mari jaoks oli see ehk omamoodi võit, et ta sai kuskile uhkemasse kohta ning Tõnust eemale. Tegelikult oli see aga põgenemine ning ühegi põgenemisega ei saavuta midagi. Mari tundus hiljem küll üsna uhke ja iroonilise sõnakasutusega ning just siis olekski ta pidanud tagasi minema ja Tõnu paika panema, andestama ja eluga edasi minema. 8. Mitte kumbki neist ei hoolinud Marist. Tõnu müüs Mari maha , et saada piimamehe kohta. Kremer müüs piimamehe koha Mari eest. Mis hoolimisest saab siin üldse juttu olla? Lõpuks, kui Tõnu oli Marist ilma jäänud ja ta hakkas Mari igatsema, siis ta tegelikult samamoodi ei hoolinud temast, sellepärast et tal lihtsalt ei olnud enam midagi. Piimamehe koht ei olnud nii tulus ning Mari ka enam polnud. Tal oli lihtsalt kahju, et ta omadega miinustesse jäi. 9
medalid ja karikad. Selleks, et seda saavutada on ta pidanud tegema väga palju tööd. Ta on väga tugev, samas aga väga kinnine ja sissepoole elav inimene. Ta ei ava end naljalt kellelegi ja oma muredest räägib vähe. See raamat on aus ülestunnistus kõiges, ta julgeb rääkida oma elust väga avameeleselt nii nagu ta on olnud. Erika Salumäel oli ja on tahet ning usku endasse. Mind üllatas, kui raske oli tema lapsepõlv, et tal ei olnud kedagi, kes oleks temast tõeliselt hoolinud. Ja kui koledad olid selleaegsed lastekodude tingimused, kuidas kasvatajad neid lausa kiusasid, neid lapsi, kelledel ei olnud niigi peret ega toetajaid. See raamat näitab, et ka kõige lootusetumana tunduvast olukorrast on võimalik välja tulla. Vaatamata sellele, et ta elas lastekodus ja kasuperes, ei ole ta kibestunud. Ta on maksimalist, ta ei tee asju poolikult. Kui talle see asi ei sobi, siis ta seda ei tee. Näide poliitikasse astumisest
tagajärgede eest, mis võivad osutuda negatiivseteks. Jah, tõsi, ei saa ette näha tulevikku, kuid see pole piisav põhjus jätta tegutsemata, kuna sellisel juhul jääks nägemata positiivsed tagajärjed. Atticus Finch, kes on raamatu ,,Tappa laulurästast’’ üks peategelane, ei teadnud, mis teda ees ootab, kui tegi otsuse kaitsta Tom Robinsoni, neegri, huve kohtus. Raamat on kirjutatud 60-ndatel, kus mustanahalistel ei olnud just eriti palju õigusi, kuid Atticus ei hoolinud sellest, mis talle kõik teised rääkisid, ning ta järgis oma sisetunnet. Tema sisetunne osutus õigeks ning läbi kohtuprotsessi suutis ta mõjutada paljude inimeste arvamust Tom Robinsonist. Inimeste igapäevaelu otsused ei peaks olema rajatud utilitarismil. Jeremy Benthami sõnul peaks iga valik sõltuma variandist, mille kohaselt oleks maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang. Mina vaidleksin sellele vastu, kuna igapäevaste valikute ampluaa on individuaalne, seega
loost välja. Vahepeal oli juhtunud traagiline juhtum. Marcus oli koos oma sõpradega Roometi läbi peksnud ning hiljem visanud ta järve. Kus Roomet kukkus peaga vastu kivi. Sõbrad olid pärit Tallinnast ning, et ise süüst pääseda viisid nad Roometi haiglasse. Öeldes, et leidsid ta järvest. Raili hakkas tihedamalt Roometiga suhtlema ning peatselt armus tasse. Nad hakkasid Roometiga peatselt käima. Roomet ei olnud rikkast perest, aga Raili sellest ei hoolinud. Märkamatult jõudsid kätte eksamite ajad ja nendest viimane ajaloo eksam. Keset ajaloo eksamit kukkus äkitselt Roomet kokku, kiiresti tuli kohali kiirabi, kuid hiljem teel haiglasse Roomet siiski suri. Pärast Roometi surma sai Raili teada, et ta on rase ninlg ootab Roometi last. Kooli lõpetasid nad mõlemad väga heade hinnetega.
koguaeg koos ja vahetanud oma mõtteid ja muresid. Nad hoolisid üksteisest väga. Lilja ja Volodja olid üksteisele toeks rasketel aegadel ja nad mõistsid üksteist. See oli tõeline sõprus. Lilja suhtles väga vähe omaealistega. Peaaegu, et üldse ei suhelnud. Ainult siis kui ema hülgas lapse pidutses ta omaealistega. Hiljem sõbrustas ainult vanemate meestega. Tüdrukul oli ka tädi-Anna. Anna pidi tüdrukut aitama ja valvama, sest ema ole seda soovinud. Tegelikult tädi Liljast ei hoolinud ja pidas Liljat omale tüliks. Ta karjus Lilja peale ja suunas teda valele teele. Soovitas hakata tüdrukul prostituudiks, et ta teniks omale raha. Annal oli tüdrukust ükskõik. Kui mina oleksin olnud Lilja asemel, siis ma poleks teinud selliseid tegusid. Peale ema hülgamist oleksin mina hakanud abi otsima. Kindlasti oleksin leidnud parema variandi eluga edasiminemiseks. Veel ei oleka ma läinud kindlasti välismaale tööle. Oleksin võtnud Volodjat kuulda ja hakanud seda asja arutama.
annaabi.ee 
