Akrobaatikat kasutatakse ka kehalise kasvatuse ainekavas: 1-3 klass: Akrobaatilised harjutused. Veeremine ja veered. Tirel ette. Poolspagaat. Turiseis. Kaarsild selililamangust (abistamisega). Tasakaaluharjutused. 4-6 klass: Kaarsild selili lamangust. Hüppetirel ette. Tirel taha. Kätelseis (abistamisega). Tiritamm. Tasakaal. Kõnni- ja hüplemisharjutused, tantsusammud ja takistuste ületamine poomil. Toenghüpped. Hoojooksult hüpe toengkägarasse vahendile. Sirutusmahahüpe. Harkhüpe. 7-9 klass: Ratas kõrvale. Kolmiktirel. Kätelseis. P: kätelseisust tirel ette. Hoojooksult hüppetirel. T: tasakaal. Tasakaaluharjutustest kombinatsioonide koostamine. Toenghüpped. Kägarhüpe, nurkhüpe külghoojooksult. T: harjutused vahenditega. Iluvõimlemise harjutused palli ja rõngaga. Gümnaasiumis on pearõhk iseseisva harjutamise oskuse kujundamisel ja meelisspordiala väljakujundamisel. Ajalugu
maandumine õlgadele. kordamööda. Oluline üleshüpe, mitte lihtsalt kukkuda matile; maandudes keha lõdvaks lasta. Tõukejala välja 4. Hoojooksult hüppe 3 hüpet Äratõuge on latist kaugema selgitamine sooritamine vasakult ja jalaga. paremalt poolt Kere kallutuse 5. „Karjapoisi“ harjutamine 7 hüpet Hoojooks kiirenev ja kurvis tunnetamine, pingevaba, kaarel keha hoojooksuga kallutatud lati poole, kahe
Kõik samad harjutused, mis kätelseisu õppimiseks. Eelkõige tuleb ära õppida 11 kätelseis. Ratas kõrvale õpetamise järjekord: 1. Kätelseis abistamisega jalgadest ja toetades vastu seina 2. Ratas kõrvale paigalt 3. Hüppesammu-tempohüppe õppimine.See on hüpe üles ühe jala hooga (tõukejalg) ette, keha kallutatud ette koos käte hooga ette-üles.Maandutakse esmalt tõukejalale. 4. Ratas kõrvale hoojooksult kriidiga põrandale märgitud joont mööda abistamisega 5. Ratas kõrvale hoojooksult iseseisvalt PANE TÄHELE! * Jalad on kogu sooritamise vältel maksimaalselt hargitatud * Keharaskus kantakse vaheldumisi ühelt käelt teisele ja ratas lõpetatakse ühe käe äratõukega põrandalt. * Ratas kõrvale lõpetatakse harkseisus, käed kõrval * Teine käsi asetada maha esimesest võimalikult kaugemale! Kätelseis:
Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähteasendist jalad harkis Ratas kõrvale õpetamise järjekord 1. Kätelseis abistamisega jalgadest ja toetades vastu seina 2. Ratas kõrvale paigalt 3. Hüppesammu-tempohüppe õppimine. See on hüpe üles ühe jala hooga (tõukejalg) ette, keha kallutatud ette koos käte hooga ette-üles. Maandutakse esmalt tõukejalale 4. Ratas kõrvale hoojooksult kriidiga põrandale märgitud joont mööda abistamisega 5. Ratas kõrvale hoojooksult iseseisvalt Kätelseis Kätelseis õlgadelaiuselt asetatud kätega tiriseis, nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele Ettevalmistavad harjutused · Toengistest sirutada tagatoeng lamangusse · Toenglamangus jalad tõukega harki ja kokku · Toenglamangust pööre tagatoenglamangusse ja tagasi
LISAD KÕRGUS-JA KAUGUSHÜPE: MIDA TULEB VÄLTIDA! * Kiiruse langust hoojooksu lõpus. * Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). * Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool) * Õpetamise algetapil liialt pikaajalist paigalthüpete kasutamist. * Enneaegset aktiivse lennufaasi õpetamisele keskendumist. Grupi harjutused: * Paigalthüpped * Hüpe lühikeselt hoojooksult * Hüpe kiirelt hoojooksult * Üleshüpe * Kordushüpped (näiteks 5×10 hüpet võimalikult kaugele) * Kordushüpped kiiruse peale (näiteks 5×10 hüpet aja peale) KETTAVISE JA KUULITÕUGE: PÕHILISED VEAD, MIDA TULEKS VÄLTIDA!! *noorsportlaste võistlemine nende kehalisele arengule mittevastavate heitevahenditega; * mõõtmetelt, kaalult ja aerodünaamilistelt omadustelt kõlbmatute vahendite kasutamine; * uute tehniliste elementide tutvustamine enne eelmiste elementide kinnistumist;
Hoojooksu pikkus on individuaalne, kuid hoojooks peab olema võimalikult optimaalne. Meetrites võiks see olla 16-25 sammu ja ka hoojooksu pikkus peab olema ühtlane. Hoojooksu maa välja mõõtmiseks on otstarbekas mõõta kinniste sammudega. Tuleb meeles pidada ka, et selleks on vaja teada, millise jalaga alustatakse hoojooksu. Hoojooks peab toimuma päkkadel ja veidi kõrgema põlvetõstega kui tavaline jooks. Joonis 1 Hoojooksu sammud 1.2 Jalgade tõuge Üleminek hoojooksult jalgade tõukele toimub eelhüppe ehk üleminekuhüppe teel, mille pikuseks tavaliselt 3 kõnnisammu. Jooksu pealt minnakse ühe jala tõukega kahele jalale maandudes hoolaua kõrgemas osas. Hüppe hoolauale toimub pinge all olevatele ja peaaegu sirgetele jalgadele aga maandudes päkkadele. Ei tohi olla tervet üleminekut tallale. Maandudes hoolauale pinge all olevatele jalgadele, jalad vähemärgatavalt kõverduvad puusa- ja põlveliigestest, millele järgneb kiire ja energiline tõuge
· kirjutab loetavalt oma nime; · värvib piirjoonte seest; · hoiab pliiatsit õigesti käes; · suudab harali asetsevaid sõrmi puudutada pöidlaga; · oskab kasutada pliiatsiteritajat; · rebib paberist välja lihtsamaid kujundeid; · murrab paberi kokku diagonaali mööda; · kõnnib ja jookseb erineva tempoga; · ronib varbseinal vahelduva sammuga üleminekuga teisele redelile; · püüab, viskab ja põrgatab palli; · hüppab kaugust hoojooksult ja paigalt; · oskab tantsusamme ja kasutab neid erineva iseloomuga tantsudes: rõhksamm, hüpaksamm, galopp, keerutus · oskab välja mõelda uusi liigutusi laulumängude juurde Seitsmeaastased lapsed · oskab joonistada inimest, nii et on kujutatud kõik olulisemad kehaosad; · oskab käsitleda erinevaid töövahendeid (käärid, pintslid jmt) · on kehaliselt aktiivne, · suudab valitseda oma liigutusi ja liikumist erinevates mängudes ja tegevustes nii
kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema sellesse tegevusse põimitud võimalikult pidevalt ja palju mitmesuguseid kiirelt hoojooksult tehtavaid hüppeid. Kaugushüppe algõpetuse parimaks köhaks on maastik, eriti aga sellel leiduvad liivaaugud, jäärakud ja mäeküljed. Mitte ainult see, et harjutused maastikul on
hoiab pliiatsit õigesti käes; suudab harali asetsevaid sõrmi puudutada pöidlaga; oskab kasutada pliiatsiteritajat; rebib paberist välja lihtsamaid kujundeid; murrab paberi kokku diagonaali mööda; kõnnib ja jookseb erineva tempoga; ronib varbseinal vahelduva sammuga üleminekuga teisele redelile; püüab, viskab ja põrgatab palli; hüppab kaugust hoojooksult ja paigalt; oskab tantsusamme ja kasutab neid erineva iseloomuga tantsudes: rõhksamm, hüpaksamm, galopp, keerutus oskab välja mõelda uusi liigutusi laulumängude juurde Õhtused ja öised jalavalud. Tekib see tavaliselt siis, kui laps õhtul rahulikumaks jääb ja hakkab voodisse minema või on just uinunud. Tüüpiliselt kaebab laps valu sääre või ka põlveliigese ja hüppeliigese
elemendirühmast. Iga rühma element annab 0,2 punkti. Toenghüpetes on erinõue, et finaalis tuleb sooritada kahe erineva ele-mendirühma hüppeid. Kui sooritatakse kaks sama rühma hüpet, on hinne A- ja B- kohtunikelt 0,00.(eok.ee, 2013) Elemendid Kõigil aladel on 5 elemendirühma. Toenghüpe - Vault Iga hüppe väärtus oleneb tema raskusest. Kõik hüpped peavad olema sooritatud käte üheaegse äratõukega hüppelaualt. Maandumine hoolauale koheseks äratõukeks võib olla sooritatud hoojooksult või ettevalmistavalt elemendilt, äratõuge peab olema sooritatud kahelt jalalt. Kohtunikekogu hindab hüppeid nelja faasi põhjal: · esimene lennufaas, · äratõukefaas, · teine lennufaas, · maandumine. Hinde määramisel võtab kohtunikekogu arvesse tehnika (näiteks pöörete täpsus), täitmise (näiteks kõverdatud käed, hargitatud jalad), teise lennu-faasi kõrguse ja kauguse, maandumise ning dünaamika. Võistluste nõuded
kükkkõnd. Harjutused matil veeretamine, kiikumine. 5 – 6 aastased Kõnd/jooks kolonnis, ühekaupa, peatustega, takistustega, erinevas tempos, kitsal rajal, rütmi järgi, kandadel, päkkadel, edasi-tagasi, pöia sise- ja välisserval, kükk-kõnd. Hüppamine sulghüplemine paigal, pööretega, harkihüplemine paigal, liikudes, põlvetõstehüplemine paigal, edasiliikumisel, galopp vasakule, paremale, hüplemine ühel jalal, sügavushüpped, kaugushüpe paigalt, hoojooksult hüpe üle takistuse ja takistusele, kõrgushüpe otsehoolt, hüpitsaga hüplemine. Pall viskamine üles, maha, vastu seina ja püüdmine, vise vert. märklauda, paarilisele parema ja vasaku käega, läbi rippuva rõnga. Palli põrgatamine kahe käega, vasaku ja parema käega. Rõnga veeretamine. Roomamine kõhuli ja selili põrandal, võimlemispingil. Pugemine tunnelis lisaülesannetega, takistuste all.
kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 5. Heited, tõuked, visked 5.1 Pallivise Pallviset on lubatud sooritada hoojooksult või paigalt, kusjuures visata tuleb n.-ö. üle õla viskeliigutusega. Teistsuguseid viske- või heiteviise ei ole lubatud kasutada. Viskepall kaalub 150 g. Visked toimuvad 10 m laiusesse koridori. Visketulemust mõõdetakse koridori piiridesse jäetud maandumisjälje lähimast punktist risti äraviskejoonega või selle pikendusega. Mõõdulindi nullpunkt asetseb väljakul ning tulemus fikseeritakse 2 cm täpsuse ümardamisega vähenemise suunas
kääritamist ristsammul parema jala mahaasetamist otse kere alla ja vasaku jala võimalikult suurt möödumist paremast viske-eelsesse asendisse. 5) Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. Soovitus: sooritada palju õiges järjekorras viskeid paigalt, siis kolmandalt ehk ristsammult ja lõpuks juba hästi kergelt kiiruselt sooritatud hoojooksult. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest (?), nurgast(38-41o), kiirusest(?) ning kuulile antud kiirendusest. Äratõukedistantsist ja tõukekaugusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi harali ja paralleelsed. Ranne taha painutatud. Kuul on ees kaelal. Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all). 3
Neist olulisim on äratõukel teibasse üle kantav energia ning seejärel pärast äratõuget selle energia tagasisaamine teibalt sportlasele. Biomehaanika seisukohalt on kõigis hüpetes kõige otsustavamaks just äratõuge. Äratõuge määrab lennutrajektoori, kuid viimasele võib mõju avaldada ka lati ebaefektiivne ületamine kõrgus- ja teivashüppes ning halb maandumistehnika kaugus- ja kolmikhüppes. 9. Hüpetes on õpetamise järjekord järgmine: 1. hoojooksult äratõuge; 2. õhulennuliigutused; 3. maandumine. 10. Olulised momendid hüpetes: 1. Sammusageduse suurenemine hoojooksu lõpus. 2. Pöia aktiivne mahapanek äratõukel. 3. Hoojala võimas tegevus äratõukel. 4. Puusa-, põlve- ja pöialiigese täielik sirutus äratõukel. 11. Vead, mida vältida hüpetes: 1. Kiiruse langust hoojooksu lõpus. 2. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). 3. Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 4
annaabi.ee 
