kuuli lennutrajektoori) libisemis- ja äratõukefaasides, kuuli liiga varajane tõukamine (enne jalgade sirutust) äratõukefaasis. 4. Erinevad tõuketehnikad ja nende osad 1. Klassikaline kuulitõuge (Glide): 1) Ettevalmistav faas: - Algasend: Asutakse ringi tagaservas, seljaga tõuke suunas. Keharaskus on tugijalal, varvastega tõukele vastassuunas. Hoojalg on pool pöida taga pool toetudes päkale. Tõukekäsi kõverdatud nii, et kuul toetuks rangluul vastu kaela ja lõuga. Küünarnukk suunatud kõrvale, õlgajoonest veidi ette. Teine käsi ees-ülal. - Kägardumine e. grupeering: Hoojalg tõstetakse taha-üles. Kere kallutatakse ette. Hoojalg tuuakse alla peaaegu tugijala juurde nii, et põlved jääksid kohakuti. Tugijalga kõverdatakse ja kere kallutatakse tugijala reie peale
Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire. Hopifaas on kiire ja madala lennutrajektooriga ning hüppaja liigub ligi 35% hüppe kogupikkusest. Äratõuke suund on ette ja tõukejalg liigub ette-ülesse ja sirutub maandumiseks ette. Keha on sirge. Sammufaas on sarnane hopifaasiga. Tõukejalg sirutub äratõukel peaaegu täielikult ja hoojala reis tõuseb kõrgemale horisontaalist. Hoo lisamiseks kasutatakse ka käsi. Maandumisel hoojalg sirutub ette-alla. Hüppefaasis on pöia mahalöömine suunaga alla- taha, kiire ja aktiivne. Tõukejalg äratõukel sirutub peaaegu täielikult. Hoogu lisavad ka käed ning keha on sirutunud. Maandumisel sirutuvad jalad peaaegu täielikult Hoota kaugushüpe – tehnika on samasugune kaugushüppega, aga hoojooksu ei ole ja hoogu lisatakse kätega äratõuke hetkel. Hoota kolmikhüpe – tehnika on samasugune kolmikhüppega, aga ei toimu hoojooksu.
1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub
Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha- sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15-30 cm ees),veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ratas kõrvale- algseisust käed ees-ülal tõstetakse vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-35 cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähtasendist jalad harkis. Akrobaat- kunstvõimleja, keerukate õhu-ja jõuharjutuste esitaja. Akrobaat esineb kogu oma kehaga ja teeb füüsilist pingutust nõudvaid trikke. Köiel kõndimine on tasakaalu ja vastupidavuse võrdsus. Kätelseis- õlgadelaiuselt asetatud kätega tiriseis, nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühe sirge,
● jooksuasend kõrge, nurgad tugijala põlves ja puusas suured (140-145), ● tugijala säär vertikaalne (90 kraadi raja suhtes), ● kere minimaalne ettekalle (alla 10 kraadi vertikaalist), ● hoojala kand kõrgel tuhara all, hoojala pöid on enda poole võetud. 2. Äratõuke tipphetk- ● tõukejalg põlvest optimaalselt sirutatud (165 kraadi), ● hoojala reietõste on alla horisontaali (10-20 kraadi), ● hoojalg põlvest kõverdunud nii, et säär on veel reie all, kere ettekalle minimaalne (keskmiselt alla 10 kraadi), ● hoojala vastaskäe etteliikumine lõua-silmade kõrgusele, tõukejala vastaskäe tahaliikumine puusast mööda. 3. Lennufaas- ● nurk reite vahel annab meile pildi jooksu lennukusest, avarusest, ● ühel jooksjal- mida suurem kiirus, seda suurem on nurk 1. ● Mida suurem kiirus, seda väiksem KRK kõikumine,
8. Jalanõu olgu pigem veidi suurem kui väiksem, sest koormusel jalad veidi paisuvad 9. Hiljemalt 2000 km läbimise järel tuleks uued jalatsid muretseda. Väga oluline on õige jooksutehnika Joosta on küll lihtne, kuid jooksma peab siiski tehniliselt õigesti. Tuleb jälgida õiget kehaasendit, jalgade ja käte tööd. Jalgade töö vahetub jooksul pidevalt, kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks ja vastupidi mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti nö. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga
- ühekäevise liikumiselt-ülalt - ühekäevise liikumiselt-alt - ühekäevise liikumiselt-alt pöördelt - ühekäe-jõuvise liikumiselt või paigalt - haakvise Ühekäe-ülaltvise liikumiselt korvi alt: - Korvile lähenetakse 45 kraadi nurga alt - Vise korvi alt sooritatakse põhimõttel vastasjalg-vastaskäsi ehk vasaku jala tõukelt parema käega ja vastupidi - Vertikaalne, mitte horisontaalne üleshüpe - Üleshüppel kõverdatakse hoojalg põlvest ja rebitakse üles ning just enne hüppe kõrgpunkti saavutamist sirutatakse välja - Viskele minekul hoitakse palli kogu aeg keha lähedal ja paigal, pall on sõrmeotste vahel - Pall tuuakse viskeks peast kõrgemale just enne käest lahtipäästmist - Pall suunatakse pehmelt tagalaua kaudu korvi - Pall saadetakse korvi käe väljasirutamisega ja randme ning sõrmedega üle sõrmeotste tagurpidi vindiga Visked perimeetrilt:
kiiruse. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse, püüdes seejuures minimeerida horisontaalkiiruse kadu. Õhulennufaasis valmistub hüppaja maandumiseks. Kasutatakse kolme hüppetehnikat: samm-, siru- ja käärtehnikat. Kahe viimase tehnika kombineeritud variandi kasutamine leiab ka kasutamist. Maandumisfaasis püüab hüppaja maksimeerida hüppe potentsiaalset pikkust ja minimeerida hüppe pikkuse kadu. 3. Sammtehnika - Hoojalg säilitab äratõukeasendi. Ülakeha jääb vertikaalsesse asendisse. Tõukejalg jääb taha suurema osa õhulennu ajast. Õhulennu lõpus liigub kõverdunud tõukejalg ette-üles. Maandumiseks sirutuvad mõlemad jalad ette. 4. Käärtehnika - Õhulennul jätkatakse jooksuliigutusi käte hooliigutuste toetusel. Hoojooksu sammude rütm peaks säilima. Jooksuliigutused lõpevad maandumisel kaugele ette väljasirutunud jalgadele. 5
poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Väga oluline on õige jooksutehnika Joosta on küll lihtne, kuid jooksma peab siiski tehniliselt õigesti. Tuleb jälgida õiget kehaasendit, jalgade ja käte tööd. Jalgade töö vahetub jooksul pidevalt, kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks ja vastupidi - mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti nö. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud
*Pikk- ja lendtirel Tirel taha õpetamise järjekord *Tirel taha toengkägarast *Tirel taha algseisust *Tirel taha toenguppharkseisu *Mitu tirelit järjest *Tirel taha istest harkseisu *Tirel taha poolspagaati Ratas kõrvale: Ratas kõrvale - algseisust käed ees-ülal tõsta vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-50cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähteasendist jalad harkis Juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused Kõik samad harjutused, mis kätelseisu õppimiseks. Eelkõige tuleb ära õppida 11 kätelseis. Ratas kõrvale õpetamise järjekord: 1. Kätelseis abistamisega jalgadest ja toetades vastu seina 2. Ratas kõrvale paigalt 3. Hüppesammu-tempohüppe õppimine
· Pikk- ja lendtirel Tirel taha õpetamise järjekord · Tirel taha toengkägarast · Tirel taha algseisust · Tirel taha toenguppharkseisu · Mitu tirelit järjest · Tirel taha istest harkseisu · Tirel taha poolspagaati Hundiratas Ratas kõrvale algseisust käed ees-ülal tõsta vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-50cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähteasendist jalad harkis Ratas kõrvale õpetamise järjekord 1. Kätelseis abistamisega jalgadest ja toetades vastu seina 2. Ratas kõrvale paigalt 3. Hüppesammu-tempohüppe õppimine. See on hüpe üles ühe jala hooga (tõukejalg) ette, keha kallutatud ette koos käte hooga ette-üles. Maandutakse esmalt tõukejalale 4
Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus ja kiirusvastupidavus. 2)Keskmaajooks – distants üle 400 m kuni 3000 m (harrastajad on mailerid). 3)Pikamaajooks – distantsid üle 3000 m (harrastajad on staierid). Kesk- ja pikamaajooksus on sammu struktuur analoogiline kiirjooksusammuga, kuid järgmiste erinevustega: *Pöia liikumine rajale erineb jooksu rütmilt (vähem aktiivne) *Hoojalg sooritab liigutuse ette (säär on praktiliselt paralleelne rajaga). *Sirutus puusa-, põlve- ja pöialiigeses on täielik (keskmaajooksus) või mittetäielik (pikamaajooksus). *Põlv ei tõuse nii kõrgele kui kiirjooksus. *Käte liigutused on sujuvamad, küünarliigesest rohkem või vähem sirutunud. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks.
Jalanõu olgu pigem veidi suurem kui väiksem, sest koormusel jalad veidi paisuvad 9. Hiljemalt 2000 km läbimise järel tuleks uued jalatsid muretseda. Väga oluline on õige jooksutehnika Joosta on küll lihtne, kuid jooksma peab siiski tehniliselt õigesti. Tuleb jälgida õiget kehaasendit, jalgade ja käte tööd. Jalgade töö vahetub jooksul pidevalt, kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks ja vastupidi - mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti nö. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud
8. Jalanõu olgu pigem veidi suurem kui väiksem, sest koormusel jalad veidi paisuvad 9. Hiljemalt 2000 km läbimise järel tuleks uued jalatsid muretseda. 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika Joosta on küll lihtne, kuid jooksma peab siiski tehniliselt õigesti. Tuleb jälgida õiget kehaasendit, jalgade ja käte tööd. Jalgade töö vahetub jooksul pidevalt, kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks ja vastupidi - mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti n. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga
kõverdatud. Klassikaline jalatõuge – jalatõuge suusajäljes tõukamiseks peatatud suusalt taha alla. Uisutõuge - jalatõuge käärsuunas libisevalt suusalt taha kõrvale. Tõukepaine – jala kõverdamine jalatõuke sooritamiseks. Tõukel pidamine – suusa seisatamine surve järsu suurendamisega klassikalise jalatõuke ajal. Tugijalg=tõukejalg – koormatud, tõukeks valmistuv ja tõuget sooritav jalg. Vabajalg=hoojalg – tõuke lõpetanud, koormusest vaba ette pendeldav jalg. Libisemine – suusa/suuskade edasiliikumine lumel. Vaba libisemine – libisemine inertsi- või raskusjõu mõjul lihasjõudu kasutamata. Triivimine – libisemine paralleelsetel suuskadel külgsuunas. Kergendus – suuskadele mõjuva surve vähendamine kehaasendi kiire madaldamise või kõrgendamisega põlvedest. Kergendus alla- asendi madaldamine kiire kägardamisega. Kergendus üles – jalgade kiire sirutamine.
annaabi.ee 
