VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ
See pole küll viisakas, kuid väga raske on kihistust, mis pole ju tegelikult halva mõttega, tagasi hoida. Seejärel peaks kasvõi viisakusest vabandama minema. Minuga on samuti juhtunud humoorikaid äpardusi, ent ma isegi hakkan sageli itsitama oma totruse üle. Seega pole kõik irvitamised pahatahtlikud, nagu need ilmselt esmapilgul paistavad. Naerudest üks hoopis erinev asi on kahjurõõm. Palju on juhuseid, kui keegi teeb kellelegi teisele halba ning hirnub tolle üle. Ent samas saab kõik ise tagasi. Öeldakse ju, et kes viimasena naerab, naerab paremini. Siit moraal, kui ei taha, et sinu üle kihistatakse, ära lagista ka teiste üle. Kuigi mõnikord on tõesti hea meel, kui mõnel kiuslikul inimesel midagi kehvasti läheb, aga seda ei maksa siis kohe kuulutama hakata.
mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467) Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räitsakate vihku, lind, loom ja inimene kohkunult kuulab.(Visnapuu 1950:468) Kolm tuhat hobust, kolm tuhat suud üle väljade hirnub ja traavib. Kaasa lendavad metsade ladvad,puud täis tuisku kõik maanteede kraavid.(Visnapuu 1932:269) Sääl tuulekohinas üks väike kaja ja taevasinas rohked tõotused. Need süütavad mus hellad aimdused, pean seisma nagu palvetaja.(Under 1904:12) Sula on tulnud üle maa, tuleb ja tuleb ning otsa ei saa. Luksud ja nuuksud kurgus kui lapsel, pärani kargab siis huulte kapsel. (Under 1923:207) Siis tuleb kevad, jalas kiirtest kingad, ja laotab maale kirendavad kangad.
Kõnekäänd: Kõnekäänuga on ka lihtne, see on piltlik olukorra kirjeldus. Mõistatus: Mõistatusega on asi selge, mõistatus tuleb ära mõistatada. Lapsed valivad endale ühe lehe ja püüavad leida tegelase, kelle juurde kogunetakse. Väike arupidamine ja kõik saavad oma teksti ette lugeda ja seda teistele seletada. Mõned mõistatused: Pada keeb ilma puudeta? Sipelgapesa Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? Suka või kinda kudumine Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostub meie maal? Äike Hiir läheb auku, saba jääb välja? Võti lukuaugus Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus? Karu Seal käib suur sõda, kus ei mahu kassi saba? Mesilased sagivad mesilastaru avas Mõned vanasõnad: Kes koera saba kergitab, kui koer ise Rääkimine hõbe, vaikimine kuld Üheksa korda mõõda, üks kord lõika Suur tükk ajab suu lõhki Käbi ei kuku kännust kaugele Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub Mõned kõnekäänud:
Tsitaadid "/.../ kas haritud koer hakab haukumise asemel "Päevi saab vaene iniimene igal pool näha/.../" (I) määgima või kuke viisil laulma? Või olete kuulnud koera, "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus kes ammub või hirnub? /.../ Aga mis teeb inimene, kui ta muidu tule, kui valu ei ole." on haritud? /.../ Haritud inimene hakkab ammuma, kuke "Ei põld meid toida, kui meie tema nälga viisil laulma, seda hakkab ta." jätame /.../" "Õnn olgu ikka kas pööraselt suur, nii et ta "/.../ varandus seisab tõele lähemal kui vaesus." hulluks ajab, või teda parem ärgu olgugi
/Õiged vastused: kell, kärbseseen, päevalill, seep/ - Neiu ehib Hiiumaal, ehted paistavad meie maal? (Päike) - Kuldkera keset koplit? (Päike) Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja päike) Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? (Kuu) - Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel? (Tähed ja kuu) - Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal? (Tähed ja kuu) - Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab? (Pilv) - Noorik nutab nurga taga? (Tuul) - Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal? (Äike) - Mees ehitab kirveta silla? (Pakane) - Kõrvuta kuulen, keeleta kostan? (Kaja) - Liivatera ei kanna, maja kannab? (Vesi) - Vana vakk, uus kaas? (Vesi ja jää) - Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? (Vihm) - Mujal maal pannakse hobust ette, siiamaale paistab look? (Vikerkaar) - Siidilõngaste seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (Vikerkaar) - Mõõdupuu üle metsa? (Vikerkaar) - Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski?
ja aitavad neil rännakutel hirmu tekitavaid kohti läbida. Joonis 1. Hobusekarja liikumine.(www.google.com 17.10.2012) Sotsiaalsete suhete juurde kuuluvad ka paaritumissuhted.Kui hobused on vabalt karjana liikumas, siis viivad vaid vähesed täku lähenemiskatsed paaritumiseni ja seda sellepärast, et mära lubab täku endale ligi vaid inna tippajal.Enamasti mära kaitseb ennast löömisega või eemaldub täkust.Kui aga aeg on õige, siis lähenemisel hirnub ja tantsiskleb täkk energiliselt traavides, samal ajal sättides kaela kraatsiliselt kaardu.Täkk peletab teised ümbritsevad loomad peaga veheldes minema.Märani jõudnuna ta höristab(madal, vaikne hääl), nuusutab mära tähelepanelikult ja võib teda esihammastega näkitseda.Kui mära annab märku soosingust jätkab isasloom tema tuju uurimist lakkudas ja näkitsedes mära saba, laudjat ja jalgu.Tegelik paaritumine kestab üldiselt pool minutit.
välistavad tähenduslikult teineteist, kuid eeldavad vastandi olemasolu. Skalaarne vastandus- e.antonüümia. seob omavahel kaht tähendust, mis vastanduvad mingi skaala alusel, kaldudes normist kas ühele või teisele poole. Süntagmaatilised suhted- mõnedel sõnadel on kalduvus esineda tavaliselt koos ja mõned sõnad ei esine kunagi koos. Kollokatsioon- sõnade harjumuslik koosesinemine. Sõnadel on teatav paariline, nn kinnistunud kontekst,millega see seostub ( hobune hirnub, oja vuliseb,meri mühab). Püsiühendid- sõnaühendid e.tarindid,mis on suhteliselt püsivalt fikseeritud, kuigi mõningane varieerumine on võimalik, aga see muudab ühendi tähendust. Idioomid- kivistunud sõnaühendid,tavaliselt tekkinud metafoori või metonüümia kaudu. Osi ei saa laiendada ega asendada sünonüümidega. Leksikaalsemantiliste suhtete võrgustik- kujuneb paradigmaatiliste, süntagmaatiliste ja assotsiatiivsete seoste alusel
Eeri hakkas kartma ja tõmbas vett kurku. Siis tulin mina veest välja. Meie hakkasime tasapisi riidesse panema, sellepärast et vihma tuli kõvemini ja ilm läks päris pimedaks. See oli piksepilv, mis tuli. Välku lõi ka ja kärgatas. REGILAULUD Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin: ma teeks puust hobuse, mis ei hirnu heinusida ega karju kaerasida; hirnub selga istujaid, karjub selga karjujaid *** Peremies, peremehike, perenaene, naesukene, pane mulle leivakotti, hobusele kaerakotti siis mina tien nied teopäevad , aitan abivaimupäevad, peastan ka korranädala. *** Head olid härjad, suured härjad, lähvad kiiludes külasse, vagu aades vainiulle. Head olid härjad , suured härjad,
Nii, et vesi veereb palgel tal. Neil särab silm, Neil ilus ilm, Jõuaks nemad elust nõnda läbi ka! Vennad, veeretage viru valssi, Meie tahaks minna tantsima. Tublist' helistage tuljaku tantsu, See paneb vere kihama, Pill sütitab meeli, tants keerutab pead, Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed, Kuid miks värised , hüppad nõnda, südameke, sees, Kui kaenlasse vajutab sind mehine mees. "Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid! Meie võime ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma." "Kuule armas languke!" "Mis tahad, Tõnni taadike?" Tants on tubli, lõbus pilliviis!" "Eks läheme ka tants'ma siis!" Hõissa! Tõnni taat viis Manni memme tantsima! Taati-memme lastega Laskem elada! Ta lendab mesipuu poole sõnad Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse - ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele tuhanded; veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole
kükitas külä tanumin (konn); Väikene lehmäkene, makus piimakene (mesiläne); mitmesuguseid riistu ja anumaid: Must kukk, kuldsed sooned (kannel); Must kukk, muruhari (pudel); rõivaid ja jalatseid: Lammas magab lehma maus (sukk pastlas); ehitisi ja rajatisi või nende osi: Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile (tuuleveski); Karu magab, kõrv kõigub (maja uks); taevakehi ja meteoroloogianähtusi (Verrev lehmäkene süü läbi aia läätsi (päike); Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab meie maale (müristamine); kehaosi: Punane koer haugub läbi luise aia (keel). Jne. jne. Lähemal vaatlusel võib siiski näha nõrka välistuvat kontrasti vähemalt inim- ja loomametafooride tähendusalades: inimkujundid tähendavad statistilisest ootusest sagedamini loomi või taimi, loomkujundid taas inimolendeid, kultuuriobjekte (st. kõike inimese poolt valmistatut) ja elutuid loodusobjekte. Toome inim- ja loomkujundite kasutamise kohta veidi lähemaid näiteid.
RP 121-T Tasakaalus peab olema: Dfd=dfn. On ka juhtumeid kus defineeriv on liiga suur defineeritava jaoks. Liiga palju. Dfd < dfn. Hobune (klassitunnus) on koduloom kes teeb tööd (liigi-erisuse tunnus). Defineerivat poolt on liiga palju (tööd teeb ka eesel jne). Peab leidma sellise liigi-erisuse tunnuse mida ühelgi teisel koduloomal pole. Nt hobune hirnub. Dfd > dfn Defineerime kolmnurka. Tasapinnaline kujund millel on kolm võrdset nurka. 2) Definitsioon ei tohi teha ringi. Teeb ringi juhul kui defineerivas esineb defineeritav. Seesama sellesama kaudu (idem per idem). Nt: sabata lätlane: klassitunnus: rahvus, liigi erisuse tunnus: põlisrahvuslane, 3) Ei tohi olla eitav. Punkt on matemaatiline suurus millel puuduvad mõõtmed. Nt: võõramaalane - klassitunnus: inimene, isik; liigi erisuse tunnus: isik, kel puudub antud riigi kodakontsus.
Siis naerab peig Tõnn, vesi palgil tal. Oh elu, Oh ilu! Neil särab Ilm ilus. Oh jõuaks nõnda elust läbi ka. Vennad, veeretage viru valssi, Meie tahaks minna tantsima. Tublist helistage tuljaku tantsi, See paneb vere kihama, Pill sütitab meeli, tants keerutab pead, Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed, Kuid miks värised , hüppad, südameke, sees, Kui kaenlasse vajutab meid mehine mees. "Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid! Meie võime ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma." :,: Hõissa ja trallalla!... :,: "Kuule armas languke!" 32 "Mis tahad Tõnni taadike?" Hõissa ja trallalla! Tants on tubli, lõbus pilliviis!" "Eks lähme ka tantsima siis!" Hõissa! Tõnni taat viis Manni memme tantsima, Taati memmega Laskem elada. Mu isama on minu arm Mu isamaa on minu arm, kel südant annud ma. Sull' laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa!
juba lennata ning kuu aja pärast võetakse ette reis Ida- või Lõuna-Aafrikasse. (lisa 20. pilt ööbikust). . 26 MÕISTATUSED KEVADEST 1. Valge poiss, rohelised juuksed? (kask) 2. Õied kui küünlad on kevadel puul, viljaks on muna nii parajalt suur? (kastan) 3. Kes tuleb kirju kleidi ja ärkamise lauluga? (kevad) 4. Kuldkera keset koplit? (päike) 5. Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab siiamaani? (äike) 6. Siidilõngast seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (vikerkaar) 7. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (pääsuke) 8. Öötöö, päevatöö, käbedam kui käsitöö? (pääsukese pesaehitamine) 9. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (sipelgapesa) 10. Talvel paljas, suil haljas? (lehtpuu) 11. Valge poiss, rohelised juuksed
poolest. Viimasest tuleneb vajadus neid sõnu vastavalt reastada (lippas —> jooksis —> sörkis). Harilikult esineb sellises reas mingi neutraalne sõna, mida saab kasutada kogu sõnarühma esindajana (toodud näites jooksma). Need sõnad on sõnarühmade verbaalsed prototüübid ning lapsed neid peamiselt kasutavadki. Leia vead, paranda: Hobune hirnub, lammas ruigab, ... Verifitseerimisülesannete eesmärk on arendada laste keelevaistu ning kõne teadlikku kontrolli. Nimetatud oskused on eelduseks parandusmehhanismidele (oskusele oma ütlusi parandada-täiendada) ning võimaldavad kriitiliselt hinnata tajutavat teksti. Õpilaste suhtlemisoskused, nende kujundamine: Suhtlemisõpetuse metoodika eeldab aga ütluse eesmärkide teadvustamist. Seejuures on
et ta on rohkem haritud? Ei, parem nõnda: kas haritud lambakoer hakkab sellepärast linnukoeraks, hagijaks või hurdaks, et ta on haritud? Pidage! Pidage! Ärge vastake, sest küsimus pole veel täielik. Kunagi ei pea vastama, kui küsimus pole täielik, sest kuis sa vastad täielikult, kui küsimus pole täielik. Nii et kuulake õieti: kas haritud koer hakkab haukumise asemel määgima või kuke viisil laulma? Või olete kuulnud koera, kes ammub või hirnub?" ,,Ei ole," vastas Voitinski naerdes. ,,Jumala eest, ei ole!" piiksus ta. ,,No näete!" hüüdis Slopasev võidurõõmsalt. ,,Kas mul pole õigus? Aga mis teeb inimene, kui ta on haritud? Ma küsin teilt: mis teeb haritud inimene? Haritud inimene hakkab ammuma, hakkab kuke viisil laulma, seda hakkab ta. Meie kõik hakkasime ammuma, kui saime haritud. Sprechen sie deutsch? Parlez vous français? On see õige inimese keel? Räägib õige vene inimene nõnda
annaabi.ee 
