põhjustavad omakorda pingeid kaastöötajatega ning kaupluse juhatajaga. Rahulolematus ja motivatsioonipuudus mõjutavad suuremas plaanis tervet kauplust, kuna rahulolematud töötajad ei taha tööd enam korrektselt teha. Selline käitumine tingib kaupluse töö üldised häired ja see omakorda rahulolematuse klientides. Lea käitumise põhjuseks on endisel tasemel püsiv palganumber, tal puudub edaspidine motivatsioon oma tööd teha. Leal on täitmata sotsiaalse hinnatuse vajadus ning Herzbergi teooria järgi hügieenifaktorid: töö sisu, palk, suhted kolleegidega, suhe ülemusega ja võib-olla ka isiklik elu. Herzbergi motivatsiooni- hügieeni teooria uskus, et indiviidi suhtumisel töösse on aluseks tema arvamus selle edust või ebaedust. Üks vajaduste kogum tuleneb inimkonna pärinemisest loomadest: meie sees on soov hoiduda väliskeskkonna valudest, lisaks kõik õpitud impulsid, mis on sõltuvad bioloogilistest põhivajadustest
loovaks tööks Keskmise inimese intellektuaalne potentsiaal on tänapäeval alles osaliselt kasutatud Maslow´vajaduste hierarhia Inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. On 7 vajaduste taset: 1. Füsioloogilised vajadused 2. Turvavajadused (soov tunda end kidlalt ja kaitstult) 3. Kuulumisvajadus (soov kuuluda kuhugi) 4. Sotsiaalse hinnatuse vajadus (soov hästi hakkama saada) 5. Tunnetusvajadus (soov uurida ja mõista ümbritsevat elu) 6. Esteetilised vajadused (vajadus kogeda ilu ja luua uut) 7. Eneseteostamise vajadus (arendamine ja jõuvarude kasutamine). Herzbergi kahe faktori teooria 1. Hügieenifaktorid palk, kindlustunne tööl, töötingimused, inimestevahelised suhted, töökuluutr, kuhtimise kvaliteet. 2
3.1. Maslow vajaduste hierarhia Abraham Maslow vajaduste teooria on üks levinumaid ja tunnustatumaid motivatsiooniteooriaid, mille loomisel lähtus Maslow sellest, et inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. Maslow eristas seitset vajaduse taset, millest kolme viimast vaadeldakse sageli ühe eneseteostuse vajadusena: füsioloogilised vajadused turvalisuse vajadus ühtekuuluvuse ja armastuse vajadus sotsiaalse hinnatuse vajadus tunnetusvajadus esteetilised vajadused eneseteostamise vajadus Maslow väitis, et baasiks kõikidele teistele vajadustele on füsioloogilised vajadused. Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on vähemalt minimaalselt rahuldatud (nooruse.ee2015). 7 4. Herzbergi kahe faktori vahel
rühmade poolt nende rahuldatuse tasemega. Järgnevalt vaatame kaht tuntumat motivatsiooniteooriat, mis on loodud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi poolt. Maslow vajaduste hierarhia 1943. aastal eristas ameeriklane A. Maslow viit vajaduste taset. Need on: 1. füsioloogilised põhivajadused (nälg, janu jne); 2. turvalisuse vajadus (soov tunda end kindlalt ja kaitstult); 3. ühtekuuluvuse- ja armastuse vajadus (soov kuuluda kuhugi, olla tunnustatud); 4. sotsiaalse hinnatuse vajadus (soov hästi hakkama saada ja olla tähelepandud); 5. eneseteostamise vajadus (oma kalduvuste arendamine ja jõuvarude kasutamine). Viimasesse kategooriasse kuuluvad ka esteetilised ja vaimsed motiivid, see on vajadus kogeda ilu ja luua uut, uurida teda ja mõista ümbritsevat elu. Ta väitis, et inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles (füsioloogilistest vajadustest eneseteostamise vajadusteni) ning kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme
rõhutavad reegleid ja protseduure organisatsiooni efektiivseks funktsioneerimiseks, toetuvad palju kirjalikule kommunikatsioonile töötaja käsiraamatute, instruktsioonide, eesmärkide, reeglite ja tulemuste hindamisel. Inimsuhete lähenemine Eesmärk on säilitada inimsuhete kvaliteet Maslow järgi peab olema rahuldatud vajadus sotsiaalse interaktsiooni järele selleks, et inimene saaks liikuda edasi kõrgema astme vajaduste juurde nagu sotsiaalse hinnatuse ja eneseteostuse vajadus. Horisontaalset suhtlust julgustatakse väga. Usutakse, et organisatsiooni eesmärkide saavutamisel on töötajate vaheline suhtlemine sama tähtis kui ülalt-alla suhtlemine. Kommunikatsiooni stiil kuna kesksel kohal on sotsiaalne organisatsioon ja ühtekuuluvusvajaduse rahuldamine, muutub ka kommunikatsioon võimalikult informaalseks. Suhted organisatsioonis. Traditsiooniline lähenemine:
Armastus ei ole seksi sünonüüm! 4. Armastuse vajadused hõlmavad nii armastuse andmist kui ka saamist. Sotsiaalsed vajadused sh austuse vajadus Neid vajadusi võib klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma: 1. Iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) 2. Iha maine e prestiiži (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. • Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. • Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo-minast (A.M.) Eneseteostuse vajadused • Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja
3) Kuuluvuse ja armastuse vajadused - Kui nii füsioloogilised vajadused ja tuvalisuse vajadused on rahuldatud, tekib vajadus armastuse ja kuuluvuse järele. Olla osa sotsiaalsetest gruppidest, kus inimene tunneb ühtekuuluvustunnet ja armastust. Iga hea ühiskond peab selle vajaduse rahuldama. 4) Austuse vajadused - Meil kõigil on vajadus eneseaustuse või enesearmastuse ja teiste austamise järele. Meil on iha maine, tugevuse, saavutuste, tunnustuse, hinnatuse ja kindluse järele maailma ees. Eneseaustuse tagamine annab meile enesekindluse, väärikuse ja tugevuse tunde. 5) Eneseteostuse vajadus - Kui meil on kõik ülal loetletud vajadused rahuldatud, muutume varsti rahulolematuks, sest me ei ole see, kes me võiksime olla. See pärast on eneseteostus tähtis. Meil on iha saada järjest enam selleks, milleks me oleme võimeline saama
· Armastus ei ole seksi sünonüüm! · Armastuse vajadused hõlmavad nii armastuse andmist kui ka saamist. Sotsiaalsed vajadused sh austuse vajadus Neid vajadusi võib klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma: 1 Iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) 2 Iha maine e prestiizi (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. · Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. · Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo- minast (A.M.) Eneseteostuse vajadused · Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma
enesehinnangu, eneseaustuse või enesearmastuse ning teiste austamise järele. Neid vajadusi võib seepärast klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma. Need on, esiteks, iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. Teiseks, meil on iha maine või prestiizi, staatuse, au ja kuulsuse, domineerimise, tunnustuse, tähelepanu, tähtsuse, väärikuse või hinnatuse järele. Eneseaustuse vajaduse rahuldamine toob kaasa enesekindluse, väärikuse, tugevuse, võimekuse ja maailmas kasuliku ja vajaliku olemise tunded. Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse ja abituse tundeid. (Maslow 2007: 85) Isegi kui kõik need vajadused on rahuldatud, võime ikkagi sageli oodata, et kui indiviid ei tee seda, milleks tema kõlblik on, tekib varsti uus rahulolematus ja kärsitus. Eneseteostuse vajaduse vorm on inimeseti väga erinev
• Armastus ei ole seksi sünonüüm! • Armastuse vajadused hõlmavad nii armastuse andmist kui ka saamist. Sotsiaalsed vajadused sh austuse vajadus Neid vajadusi võib klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma: 1 Iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) 2 Iha maine e prestiiži (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. Eneseteostuse vajadused • Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus. • Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev- sport, ideaalne lapsevanem olemine, maalimine, leiutamine, maailma parandamine,
Motivatsioon toetub vajadustele. Maslow vajaduste hierarhia Abraham Maslow vajaduste teooria on üks levinumaid ja tunnustatumaid motivatsiooniteooriaid, mille loomisel lähtus Maslow sellest, et inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. Maslow eristas seitset vajaduse taset, millest kolme viimast vaadeldakse sageli ühe eneseteostuse vajadusena: füsioloogilised vajadused turvalisuse vajadus ühtekuuluvuse ja armastuse vajadus sotsiaalse hinnatuse vajadus tunnetusvajadus esteetilised vajadused eneseteostamise vajadus Vajaduste teooria. Rahuloluteooriad selgitavad inimese motivatsiooni vajadustest ja nende rahuldamisest lähtuvalt. Inimeste vajaduste rahuldamist nähakse seoses ümbritseva keskkonnaga. Vajadus on inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Herzbergi kahe faktori vahel
• Armastus ei ole seksi sünonüüm! • Armastuse vajadused hõlmavad nii armastuse andmist kui ka saamist. 4. Sotsiaalsed vajadused sh austuse vajadus Neid vajadusi võib klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma: • Iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) • Iha maine ehk prestiiži (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo-minast. 5. Eneseteostuse vajadused • Inimesed peavad olema need, kes nad võivad, peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma, st neile on omane eneseteostuse vajadus.
Sotsiaalsed vajadused sh austuse vajadus Neid vajadusi võib klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma: 1. Iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) 2. Iha maine e prestiizi (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. · Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. · Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo-minast (A.M.) Eneseteostuse vajadused · Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M
annaabi.ee 
