SÕLMITUS- sündmus, mis käivitab tegevuse TEEMA ARENDUS- avab tegelastevahelised suhted KULMINATSIOON- pinge haripunkt PÖÖRE- pinge langus, muutus sündmuste käigus KONKLUSIOON- teema ja ka teose lõpetus PÜANT- üllatusefekti pakkuv lõpplahendus LÕPPRIIM- sõnad riimuvad luuletus, värsi lõpus ALGRIIM- sõna algushääliku kordus ANIMISM- usk maailmas leiduva hingestatusse MUISTEND- koha- või tekkelooline rahvajutt MUINASJUTT- teadlikult väljamõeldud rahvajutt EPITEET- kirjeldav ja kaunistav lisasõna ISIKUSTAMINE- stiilikujund, kus elutule asemel, nähtusele antakse elusa omadused ja võimed METAFOOR- stiilikujund, mis seisneb sarnasuse ülekandmises HAIKU- jaapani klassikaline luuletus, millel on kindel ülesehitus
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa
majanduslik areng, millega suurenes varanduslik ebavõrdsus. Milline oli muinasaja naise roll ühiskonnas, kaks erinevat käsitlust. A) Naisel oli kõrge positsioon. B) Naine oli mehega võrdne. Milles seisnes Eesti usundi omapära? Mida öeldi metsa, maa ja vee kohta? Milline koht on loodusel Eesti muinasusundis? Millist päeva kutsuti pühaks päevaks ja mis aega peeti hingede ajaks? Loodust ei usaldatud. Mets eksitas, meri uputas ja maa andis haigusi. Usuti looduse hingestatusse ehk animism. Püha päev oli neljapäev ja hinged aeg November. Arheoloogiline kultuur- Sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna perioodi leide. Lohukivi- Ehk ohverduskivi. Tark- Inimene, kellel on eriline vägi. Vägi- See on igal inimesel, peitub juustes, küüntes jms. Animism- Ehk looduse hingestatus. Taraphita- Ehk Saaremaa jumal. Peko- Ehk Setode jumal. Venekirveskultuur- Kivikirved, mis meenutavad Venet (paat).
rahvuse või hõimu usundid, mille algust pole võimalik tuvastada. Teised on rajanud ajalooline isik ning neis on keskne asutaja õpetus. Mõnikord moodustub usund kahe või enama usu kohtumisel. On religioone, mida enam ei praktiseerita jne. Religioone saab liigitada mitmeti, üldkehtivat ja ainuõiget süsteemi ei ole. Enim kasutatakse liigitamist jumalakasituse ja usundi leviku järgi. Usundite liigitus jumalakäsituse alusel ANIMISTLIKUD usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse. TEISTLIKUD eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab: polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, näiteks kreeka ja egiptuse usund; monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus, islam;
Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse. Nimetage muistseid kalmetüüpe: kivikirstkalmed e kangrud, tarandkalmed, kirikukalmed, kääpad ja maa-alused kalmistud. Hakati matma maa-alustesse haudadesse: ~6000 a.t Eestlased muinasaja lõpul: rahvaarv-u.150000 inimest, haldusjaotus-maakonnad(8-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa,
- esemed ja ehitised (sakraalhooned: sünagoog (juudid), mosee (moslemid), kirik, tempel, kujud: nt.Buddha) - ajad (ramadaanikuu (islam), pühapäev (kristlus), sabat (judaism), neljapäev (vanad eestlased) - erilised inimesed (pühakud, religiooni rajajad) Profaalne ilmalik ja argine Sakraalne püha ja eriline 5. Religioonide liigitamine Usundite liigitus jumalakäsitluse abil: 1. Animistlikud usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse 2. Teistlikud eeldatakse Jumala või Jumaluse olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab. 3. Polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on enamus religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, nt. kreeka ja egiptuse. 4. Monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus ja islam. 5
füüsilisse töösse) · naistel oli rohkem võimalusi võrreldes kreekaga · Metseen kultuuri Metsenas (andis peavarju andekatele inimestele) tegutses aleksandri ajal Usk: · Ülempreester Pontifeks Maximus (kõik juhid tahtsid) · Preestrid (pontifeks ehk sillaehitaja) riigiametnikud · alistatud rahvaste usku ei sekkutud · valitses animism usk kogu looduse hingestatusse · igale asjale omane jõud, hing nuumen (Janus hea alguse ja lõpu jumal) Temal oli tempel, kus hoiti mõlemad uksed lahti, et oleks hea algus ja lõpp. Kinni hoiti terve augustuse ajastu peale vaid 3 korda) · majadel oma kaitsevaimud Iaarid · Saturnusele pühendati pudustusi saturnaale · ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna)
Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitud piisoneid ja muid jahiloomi. Hakati kaunistama tööriistasid. Animism usk looduse hingestatusse Totemism- usk, kus inimeste eelkäijaks peetakse mõnda looma Mis piirkondades, miks tekkisid varajased tsivilisatsioonid. Kujunesid suurte jõgede äärde, sest siis oli hea liikumisvõimalus, üleujutuste korral viljakas muld. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused . Eeldusteks viljelusmajandus a metallitöötlemine ning põhjusteks kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti, inimesed allutati juhile vägivalla abil Kirja areng
küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loomade vahel. 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varased tsivilisatsioonid? Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres, seal oli viljakas maa: 1. Mesopotaamia (Eufrati- ja Tigrise jõgi) 2. Egiptus (Niilus) 3. India (Indus ja Ganges) 4. Hiina (Huang He ja Jangtse) 5. Kreeta 5. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused?
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres:
Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel. Aastal 1000 jõudsid viikingid Põhja-Ameerikasse, avastades seega Ameerika eurooplastele enne Kolumbust. 3. 3.Nagu ka teistel muistsetel rahvastel uskusid viikingid looduses hingestatusse. Neil olid pühad järved, jõed, puud, jm-millele toodi ohvreid.Teiseks austati esivanemate hingi. Neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu. Ning vahest ka truudust andnud orje. Sõjaretkel langenuid põletati, et mitte jätta võõrale maala ja kiirendada nende hingede jõudmist Valhallasse.Viikingitel olid aga ka jumalad. Neist kõige tuntum oli jumal Thor. Thor on äikesejumal Skandinaavia mütoloogias ja varasemas germaani mütoloogias.Skandinaavia
(küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta. · Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid. · Muinasaja lõpuks loetakse muistset vabadusvõitlust 1208-1227. · Muinasaja lõpu ja eestlaste muistse vabadusvõitluse tähtsaimaks allikaks on (Läti) Henriku Liivimaa kroonika. KESKAEG (ka ORDUAEG) (1227-1558): · Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused.
üha enam mõjutama ka kaugemad religioonid, näiteks budism. Religioonide mõjud ei pruugi sealjuures ilmneda üldsegi teadlikult. Inimene võib kuulda, näha, lugeda või kogeda vaid üht osa religioonist ning võtta tolle omaks, endale otseselt teadvustamata, et tegemist on mõne religiooni ilminguga. Nii võib end ateistiks nimetav inimene uskuda reinkarnatsiooni ja/või saatuse ettemääratusse, kõige elava (sealhulgas taimede) hingestatusse vms. Seejuures ei pruugi ta ise üldse arvata, et usub ühte osa konkreetsest religioonist, vaid peab usutavat väidet kindlaks faktiks. Taolised uskumused kujutavad endast vääramatuid veendumusi, mis on nii kindlad, nii iseenesestmõistetavad, et ainuüksi mõte nende kahtluse alla seadmisest näib ebanormaalsena ning keegi ei hakka nende kohta põhjalikku tõestusmaterjali nõudma, vastasel korral peetakse teda kas väga rumalaks või lihtsalt provokaatoriks
Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud (altamira, lascaux, chauvet). Sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast nim toteismiks. Usku elus ja eluta looduse hingestatusse nim animismiks. 4. Muinasaja arengujärgud: · kiviaeg - vanem kiviaeg e paleoliitikum algasa 3 milj aastat tagasi. Inimasutus levis euroopasse, aasiasse, ameerikasse ja austraaliasse ning kujunesid rassid. - Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (12 000 700 ekr). Seda perioodi iseloomustab jää taandumise algus. Kõige olulisem
Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. USUNDID Nagu ka teistel muistsetel rahvastel uskusid viikingid looduses hingestatusse. Neil olid pühad järved, jõed, puud, jm-millele toodi ohvreid. Teiseks austati esivanemate hingi. Neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu. Ning vahest ka truudust andnud orje. Sõjaretkel langenuid põletati, et mitte jätta võõrale maala ja kiirendada nende hingede jõudmist Valhallasse. Viikingitel olid aga ka jumalad. Neist kõige tuntum oli jumal Thor. Thor on äikesejumal Skandinaavia mütoloogias ja varasemas germaani mütoloogias.
kunagistest surnutest. Nende hulgas on samas nii mehi, naisi kui ka lapsi. Kas võiks oletada, et silmatorkaval ja arheoloogilisi jälgi jätval moel maeti vaid inimesi, kellel arvati olevat üleloomulikke võimeid? 12 Uurijad on üldiselt üksmeeles selles, et püügimajanduslike inimeste vaimumaailma iseloomustasid animism ja totemism, mis mõistagi võisid esineda paljudel eri kujudel. Animism on usk looduse hingestatusse. Totemism on usk inimeste ja loomade vahelisse müütilisse sugulusse. ELU-OLU Kuigi meieni on säilinud vaid väike osa tollastest tööriistadest, lubavad võrlevad uurimused väita, et püügimajanduslike ühiskondade poolt kasutatud tööriistad olid vahel vägagi keerulised. Võrdlus tänapäeval elavate kiviaja tasemel olevate hõimudega osutab, et tollased inimesed polnud põrmugi primitiivsed, nagu vahel kergekäeliselt kiputakse arvama.
1. Religioonide liigitamine ja uurimine RELIGIOONIDE LIIGITAMINE • Jumalakäsitluse alusel • Animistlikud - usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse • Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam
ellu · religioon on loodud inimeste ellu kindlatel põhjustel Religiooni tekke hüpoteesid: 1. Animism usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Nende abil mõtestati nähtuseid, mida tavapärasel moel seletada ei osatud. Usuti, et hing on kehast lahus ja suudab eksisteerida kehast eraldi. Religioon on intellektuaalse mõtlemise tulemus. Tylor jätab kõrvale religiooni tekke emotsionaalsed aspektid. 2. Animatism usk maailma hingestatusse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). Edasiarendus Tylori hüpoteesist. Usk, et nähtamatud substantsid eksisteerivad ka elutus looduses, nad ei pea olema tingimata mingi asja sees. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees (S. Freud) rõhutab emotsionaalset alget, religioon on tekkinud psühholoogilise projektsiooni kaudu. Religioon tekib tavaelu kontekstis lapsena usutakse, e
vaid religioosselt austatakse näiteks loomi, taimi ja esivanemate vaime. Selle avastuse tulemusena hakati definitsiooni laiendama. Seetõttu jõuti arusaamani, et religiooni olemuses on üleloomulike jõudude või nähtuste austamisega. Hakati tegema teistlike (usk isikulistesse jumala(te)sse) ja mitteteistlike usundite vahel. Mitteteistlikke usundeid iseloomustavad animism (usk hingedesse, sellesse, et loodusobjektidel ja loomadel on hing), animatism (usk looduse üldisse hingestatusse), totemism (usk sugulussuhetesse loomade või taimedega). Nähtused eksisteerivad enamasti kõrvuti ühe religiooni sees. Sajandivahetusel olid levinud religiooni päritolu teooriad. Nende nähtuste puhul ei saa tegelikkuses tõestada, et üks neist oleks vanem või noorem. Ka definitsiooni religioon on usk üleloomulikesse nähtustesse on kritiseeritud. Võib öelda, et see on uusaja Euroopa mõtlemise konstruktsioon. Religioon võib olla suunatud ka elavatele loomadele
Need omased kõigile rahvastele, kuid rahvad jõudnud erinevatele tasemetele. Tema arvates pole need, kes on arengus maha jäänud erinevad, vaid lihtsalt aeglasemalt arenevad. Igas kultuuris pärandatakse edasi kasulikud jooned ja mittekasulikud jooned jäetakse kõrvale(vahel püsivad kusagil kõrval ja läbi nende võimalik vanu ühiskondi kirjeldada). Religioon oli tema meelest looduse abitu seletamise üritus. Esiteks aminism e usk looduse hingestatusse, teiseks maagia ja sealt välja kasvav rituaal-usk, et inimene suudab loodust mõjutada. Rituaali põhjus unustatakse ja selle korvamiseks mõeldakse välja müüt. Seitsi päritolu antropoloog, õigusajaloolane Johann Jakob Bachofen (1815 1887), oma teoses ,,Emaõigus" pani aluse muistsele patriarhaadi seosele. Tuletas selle Kreeka mütoloogia põhjal. See tähendas, et naistel oli rohkem õigusi. Kuigi Kreeka oli patriarhaalne, olid paljudes müütides olulisel kohal naised. Miks
Religioon on jumalausk, ühe või paljude maistest tingimustest kõrgemal seisvate isikute tunnustamine. Religioone hakati jagama kaheks: teistlikud (keskne usk jumalasse kui kõrgemasse olendisse) ja mitteteistlikud (kujutlus taolistest jumalatest võib olla olemas, kuid ta on teisejärguline, põhitähelepanu on loomadele, taimedele, esivanemate hingedele jne) 19. sajandil uurijad sõnastavad palju religioonivorme nt animism (usk loodusobjektide ja -olendite hingestatusse) ja totemism (usk inimkonda suhetesse teatud loomade ja taimedega) 20. sajandi esimesel veerandil kerkib esile uus mõiste püha või pühadus. "Religiooni olemus ei peitu jumalausus, vaid pühaduse kogemuses." Religioon on inimese elamuslik kohtumine pühaduse tõelisusega. numinoosne nuumen on ebaisikulise jumala vägi, mis annab endast inimestele märku. Pühadus on ambivalentne. Kaks poolt: ühelt poolt on pühadus ligitõmbav, kuid samas ka
annaabi.ee 
