Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l. Kehalisel tööl suureneb vastavalt hapniku vajaduse suurenemisele. Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem. Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (fr) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni  0,15..0,2l  osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp-ni ning küllastub
välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l. Kehalisel tööl suureneb vastavalt hapniku vajaduse suurenemisele. Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem. Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (f r) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni  0,15..0,2l  osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp-ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud
2) kui mingil põhjusel lähevad hingamislihased krampi (nt teetanuse korral), ähvardab lämbumine. Kopsude mahud ja mahtuvused Rahulikul hingamisel vahetub kopsudes ca 0,4  0,5 liitrit õhku, seda mahtu nimetatakse hingamismahuks. Osa sellest õhust täidab ülemised hingamisteed, aveoolideni jõuab ca 0,3 l õhku. Kopsude minutimaht ehk kopsude ventilatsioon on ühes minutis kopse läbinud õhu hulk: arvuliselt võrdub see hingamismahu ja hingamissageduse (12  16 korda minutis) korrutisega, rahuolekus siis ca 6  8 liitrit. Füüsilise pingutuse korral võib minutimaht tõusta nt 100 liitrini. Kui inimene suurendab kopsude ventilatsiooni tahtlikult (nn vägisi hingeldades), gaasivahetus oluliselt ei parane: lisa-O2 ei jõua verre. Küll aga eraldatakse nii enam CO2, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja peapöörituse. Kopsude eluline maht ahk vitaalkapatsiteet (3,5  5 l) on maksimaalse sissehingamise ja
Mehed õunatüübiga võtavad kiiremini kaalust alla kui pirnitüüpi naised. Talje ja puusaümbermõõdu suhe ( N-0,94 ; M- 1,02)Rasvkoe ladestumise erinevad tüübid Peamised printsiibid tervisetreeningu alustamiseks ülekaalulistel. Vastupidavustreening ja bronhiaalastma. Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku
hingamiskeskuse vahendusel. Hingamiskeskuse all mõeldakse piklikus ajus asetsevaid närvirakke, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka kesknärvisüsteemi kõrgemad osad, eriti aga suuraju poolkerad. Tänu sellele toimubki küllalt keerukas hingamise muutumine näiteks rääkimisel, nutmisel, laulmisel, kehalisel tööl. Hingamisliigutusi on võimalik teadlikult muuta hingamismahu ja hingamise sageduse arvel. (Kingisepp 2006.) Lapse hingamisteed on lühemad ja kitsamad, kui täiskasvanul. Neid vooderdav limaskest on õrn, kohev ja kergesti vigastatav ning varustatud rohkete lümfi- ja verekapillaaridega. Lapse kopsud on suhteliselt suured, kuid ehituselt ja talitluselt ebaküpsed. Lapse kopsude kasv toimub peamiselt alveoolide arvu ja mahu suurenemise kaudu. Laps hingab suhteliselt kiiresti kogu varaealise perioodi, järgneb hingamissageduse pidev
Tasakaaluhäire on ohtlik mitmes mõttes. Inimene võib kukkuda ja murda reieluukaela või puusaluu. Oht on aga ka selles, et kukkumise katuses hakkab inimene vähem liikuma. Tähtis on teha tasakaalu parandavaid harjutusi. Tasakaaluhäiretega vanuril tuleks kontrollida ka prillide sobivust, sest hea nägemine on tähtis tasakaalu hoidmisel. Vananedes rindkere jäigastub, kopsude elastsus väheneb ja hingamislihaste jõudlus langeb. Tagajärjeks on hingamismahu vähenemine ning õhu liikumiskiiruse vähenemine hingamisteedes. Paljudel vanematel inimestel tekib ka kopsusompude laienemine, neid eraldavate vaheseinte katkemine ning hingamispinna vähenemine. Eakamal inimesel tekib kehalisel pingutusel kergemini hingeldus kui noorel. Istuv eluviis ja suitsetamine soodustavad muutust kopsudes. Olulised ealised muutused on ka hingamisteede vastupanuvõimes
Alveolaarne surnud ruum tekib sellest, et alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei ole võimalik, sest alveoole ümbritsevas kapillaarides puudub verevool e perfusioon Kopsukapillaarides on vere hapniku osarõhk 40 mm Hg ja alveoolides hapniku osarõhk 100 mm Hg. Hemoglobiini hapnikuküllastus on oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka. Kopsude ventilatsioon e. kopsude minutimaht s.t. ajaühikus (1 minut) sisse- ja välja hingatud õhu hulk võrdub a) hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega b) vitaalkapatsiteedi ja residuaalmahu summaga c) vitaalkapatsiteediga d)väljahingatava jääkõhu mahuga. Kopsude eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet moodustub inspiratoorsest hingamismahust, ekspiratoorsest hingamismahust, hingamismahust. (võib ka hingamismahust, sisse- , väljahingamise reservmahust) 10
MILLEST LÄHTUME Adekvaatne perioperatiivse valu ravi kiirendab haigete paranemist ja vähendab tüsistuste tekkimise riski (1) Mitteadekvaatne valuravi perioperatiivses perioodis toob endaga kaasa ravikestvuse pikenemise, mis paratamatult tõstab ravi maksumust (2) 1. Ballantyne JC. Anesth. Analg. 1998;86;598-612. 2. Beattie WS. Anesth. Analg. 2001;93;853-862. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Rindkere ja kõhu eesseina lihaste rigiidsus annab hingamismahu languse, alveolaarse ventilatsiooni jäakmahu vähenemise. Tulemus - alveoolide kollaps, hüpokseemia ja vere oksügenisatsiooni langus. Halveneb ekspektoratsioon  arenevad atelektaasid ja kopsuinfektsioon (1) 1. Liu S, Carpenter R, Neal J. Anesthesiology.- 1995.-V.82.- P. 1474-1506. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Valust areneb sümpaatilise närvisüsteemi hüperaktiivsus tahhükardia, perifeersete veresoonte takistuse tõusuga ja hüpertensiooniga
Raske keh töö põhjustab ülekaalukalt perifeerse väsimuse, pingutav vaimne ja monotoone töö ülekaalukalt tsentraalse väsimuse. Taastumine on protsess, mis algab siis kui töö katkestatakse, redutseeritakse või asendatakse mingi teise tegevusega. Raske keh töö puhul toimub taastum ka allpool kestusTV piiri läbiviidava töö ajal. Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvel (120-130 l/min, vastupidavusaladel 6-7 l/min). Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks. Kopsusid läbinud õhu ruumala 8 ühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus. Südame minutimaht suureneb nii löögimahu kui ka Âsageduse arvel. Vererõhk tõuseb, paraneb kopsude verevoolutus
Vereplasmas on teda 10%. Transport vereplasmas:CO2 ja veest tekib punalibledes süsihape, mis dissotseerub vesinikiooniks ja vesinikkarbonaatiooniks. Reaktsiooni kiirendab mõlemas suunas ensüüm karboanhüdraas, vesinikkarbonaat difundeerub erütrotsüütidest vereplasmasse. Arteriaalses veres on 1l 520ml, CO2 sisaldus sõltub osarõhust kudedes. Verevoolu ja ventilatsiooni regulatsioon ÂKopsude ventilatsioon ehk minutimaht on hingamissageduse ja hingamismahu korrutis(KP). KP=alveolaarventilatsioon(AV)+surnud ruumi ventilatsoon. AV- õhu hulk mis jõuab ühes minutis alveoolidesse. AV ja kopsude verevoolutuse suhtes sõltub vere arterialiseerumine. Verega loovutatakse läbi just neid alveoole, kus toimub ventilatsioon ning ventileeritakse neid alveoole, kus kapillaarides voolab veri. Mitte AV vastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega organism hapnikku juurde ei saa, sest sellega
suunas erütrotsüütides olev ensüüm karboanhüdraas. Vesinikkarbonaat difundeerub erütrotsüütidest vereplasmasse. · Arteriaalses veres on 1l-s 520ml, venoosses veres 580ml süsinikdioksiidi. Süsinikdioksiidi sisaldus arteriaalses ja venoosses veres oleneb muude tingimuste samaks jäämisel tema osarõhust kudede ja alveoolides resp. Kopsude ventilatsioon: · Kopsude ventilatsioon e minutimaht on hingamissageduse ja hingamismahu korrutis. · Kopsude ventilatsioon = alveolaarventilatsioon + surnud ruumi ventilatsioon · Alveolaarventilastiooniks nim seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse · Alveolaarventilatsioon ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni suhtest sõltub vere arterialiseerumine · Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud,
suunas erütrotsüütides olev ensüüm karboanhüdraas. Vesinikkarbonaat difundeerub erütrotsüütidest vereplasmasse. · Arteriaalses veres on 1l-s 520ml, venoosses veres 580ml süsinikdioksiidi. Süsinikdioksiidi sisaldus arteriaalses ja venoosses veres oleneb muude tingimuste samaks jäämisel tema osarõhust kudede ja alveoolides resp. Kopsude ventilatsioon: · Kopsude ventilatsioon e minutimaht on hingamissageduse ja hingamismahu korrutis. · Kopsude ventilatsioon = alveolaarventilatsioon + surnud ruumi ventilatsioon · Alveolaarventilastiooniks nim seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse · Alveolaarventilatsioon ja kopsude verevoolutuse e perfusiooni suhtest sõltub vere arterialiseerumine · Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O 2 ja CO2 osarõhud,
Täiskasvanud 12  18 x / min Mõned erinevused laste ja täiskasvanu hingamiselundkonna anatoomilis- füsioloogiliste erinevuste kohta. Vastsündinu kopsud on sidekoerikkad, vererikkad ja vähem elastsed kui täiskasvanul. Vastsündinul funktsioneerib umbes 24 milj. alveooli, 3-aastasel umbes 296 milj. alveooli. Alveooli läbimõõt on 5-6 korda väiksem kui täiskasvanul. Seega üldine gaasivahetuse pind on umbes 20 korda väiksem kui täiskasvanul. Hingamismahu suurendamine füüsilise koormuse korral on lastel piiratud, tingituna roiete horisontaalsest asendist ja diafragma kõrgseisust. Minuti ventilatsiooni tõstmine vajadusel toimub väikelastel põhiliselt hingamissageduse tõusuga. Pikka aega kestev hingeldus nõuab suurt energiakulu ja viib kiiresti hingamisfunktsiooni häirumiseni. Tingituna hingamissüsteemi anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest, avalduvad
lõõgastumisele. Sügaval väljahingamisel on töös väljahingamislihased ( seesmised roietevahelihased, kõhulihased). Tavaline väljahingamine on täiesti passiivne (raskusjõu mõjul rindkere langeb alla, diafragma tõuseb üles). Maksimaalsele sissehingamisele järgneb maksimaalne väljahingamine. Hingamismaht (Vt) on õhu hulk, mis läbib kopse tavalisel sisse- ja väljahingamisel (500-600ml). Hingamismahu hulka arvatakse ka nn surnud ruum, mille moodustab hingamisteedes olev ja gaasivahetusest mitte osavõttev õhk. Vastava õhuhulga (150-160ml) ülesandeks on alveolaarõhule kindla niiskuse ja temperatuuri kindlustamine. Surnud ruum (150ml) on õhuhulk, mida me hingame sisse ja välja, kuid mis ei võta osa gaasivahetusest. Koosneb: anatoomiline surnud ruum, alveolaarne surnud ruum. Surnud ruumi tähtsus: sissehingatav õhk soojeneb (külm õhk kahjustab kopsukudesid), sissehingatav õhk
Reaktsiooni kiirendab mõlemas suunas erütrotsüütides olev ensüüm karboanhüdraas. Vesinikkarbonaat difundeeruberütrotsüütidest vereplasmasse. ·Arteriaalses veres on 1l-s 520 ml, venoosses veres 580 ml süsinikdioksiidi. Süsinikdioksiidisisaldus arteriaalsesja venoosses veres oleneb muude tingimuste samaks jäämisel tema nende osarõhust kudede ja alveoolides resp. KOPSUDE VENTILATSIOON ·Kopsude ventilatsioon(KP) e minutimaht on hingamissageduse(14x) ja hingamismahu(500ml) korrutis (14x500ml=7l). ·KP= alveolaarventlatsioon(350ml) + surnud ruumi ventilatsioon (150ml) ·Alveolaarventilatsiooniks (AV)nimetatakse seda õhu hulka, mis jõuab ühes minutis alveoolidesse ·AV ja kopsude verevoolutusee perfusioonisuhtest sõltub vere arterialiseerumine ·Lokaalsete faktorite mõjul, kus peamist osa mängivad O2 ja CO2 osarõhud, reguleeritakse verevoolu ja ventilatsiooni nii, et verega voolutatakseläbi just neid alveoole, mida ventileeritakse, ja
Hingamisnäitajad Hingamistsükkel kestab ühest sisse- või väljahingamisfaasist järgmiseni. Hingamismaht on ühes hingamistsüklis sisse- või väljahingatud õhu ruumala. Täiskasvanud inimesel on rahuolekus hingamismaht umbes 500 ml. Hingamissagedus rahuseisundis Vastsündinud 40–50 korda minutis Lapsed 20–30 korda minutis Täiskasvanud 14–18 korda minutis Hingamise minutimaht Hingamise minutimahu saame hingamismahu ja hingamissageduse korrutisena. See näitaja on täiskasvanu puhul umbes 8 liitrit minutis. Surnud ruumi ventilatsioon Õhukogust, mis sissehingamisel jääb ülemistesse ja alumistesse hingamisteedesse, ja ilma gaasivahetuses osalemiseta jälle välja hingatakse, nimetatakse surnud ruumi ventilatsiooniks. Normaalkaaluga täiskasvanul on surnud ruumi mahtuvus umbes 150 ml. Seetõttu moodustab alveoolideni jõudev õhukogus 500 ml hingetõmbemahu puhul vaid 350 ml ja 200 ml
annaabi.ee 
