Hingamiselunditesse toimivad ained 1. Selgita, mis on sekretolüütiline ja sekretomotoorne toime? Lima vedeldav ja limaeritumist soodustav toime 2. Köha põhjused? Infektsioon, pikaajaline köha - suitsetamine, allergiline riniit, sinusiit, astma, krooniline bronhiit, võõrkeha, mõned ravimid põhjustavad köha, pleuravigastus, kopsuvigastus. 3. Kus paiknevad köharetseptorid? Köharetseptorid asuvad hingamisteede limaskestas alates ülemistest hingamisteedest kuni bronhideni. Köharetseptoreid on ka väliskuulmekanalis, trummikilel, vahelihases, pleural ja perikardil. 4. Selgita mis on ebaproduktiivne köha ja produktiivne köha? Produktiivne köha – aktiivselt eemaldab hingamisteedest sekreeti, eksudaati, transudaati ja võõrkehasid. Ebaproduktiivne köha – kasutu 5. Atsetüültsüsteiin avaldab köhavastast toimet ... (mittenarkootiline, kasutada 7p – kõhuvalu, iiveldus, oksendamine – Bromhexine) a) avades disulfiidside...
Hingamiselunditesse toimivad ravimid Astmaravimid Astma patogenees. Põletikumediaatorite (histamiin, prostaglandiinid, leukotrieenid, proteaasid, kemotaktilised faktorid ja teised) roll bronhide hüperaktiivsuse arenemises. Astma raviprintsiibid. Bronhiaalastma… ... on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustavad bronhide hüperreaktiivsusja taaspöörduvadhingamisteede obstruktsiooniepisoodid Astma võib väljenduda pikaajalises köhas, koormusjärgses õhupuudustundes ja hingamisraskuses/füüsilise koormuse taluvuse vähenemises Lastel diagnoositakse astmat peale kolmandat obstruktiivse Astma Arengu alguses allergiline komponent – bronhospasm, mis tingitud teatud allergeenidest. Edasisel haiguse arengul hakkab arenema mitteselektiivne ületundlikkus, bronhid reageerivad mitmeid faktoreid. Bronhides näha põletikulist protsessi (astma kui krooniline põletkuline protsess). Nii põletik kui hüperreaktiivsus toovad kaasa bronhos...
KORDAMINE Hingamiselunditesse toimivad ravimid 1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Hingamist reguleerib piklikaju hingamisekskus, mis saadab käsklusi hingamislihastele. Hingamiskeskus saab teavet olukorra kohta organismis kemoretseptorite kaudu, mis reageerivad keemilistele stiimulitele. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik erütrotsüütidega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsi...
keskmiselt kümme surmajuhtu päevas. Sigareti suitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Suitsetamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Suitsetamine ja kasvajad Suitsetamisega kaasneb oluliselt kõrgenenud risk haigestuda vähki. Suitsetajal on see risk kaks korda suurem ja ahelsuitsetajal neli korda suurem. Seejuures võib kasvaja tekkida väga erinevatesse kohtadesse, nii hingamiselunditesse, suuõõnde, huultele, söögitorru. Suitsetamine ja rasedus Last ootav naine kahjustab suitsetamisega nii enda kui oma sündiva lapse tervist, kuna suitsetamisega saadavad kahjulikud ühendid jõuavad ka looteni. Probleemid võivad ilmneda nii raseduse ajal kui lapse sündides. Suitsetaja välimus. Suitsetaja probleemid ei seisne vaid nendes haigustes, mis peituvad sageli inimese organismis sees ja mida ei pruugigi esmapilgul märgata. Lisaks
kehatööks vaja minev energia. Samamoodi transpordivad punased verelibled süsihappegaasi (ka teisi gaase), mille hingamisorganitesse toomise tagajärjel on meil võimalik ebavajalik põlemisprotsessides eraldunud gaas välja puhuda. Mida rohkem on vaja tööd teha, seda suuremas koguses kasutavad lihased hapniku keemilise energia muundamisel mehhaaniliseks energiaks. Glükoosi lagundamisel eraldunud süsinikdioksiid ning üksik prooton kantakse verre, et see hingamiselunditesse transportida ja see põhjustab vere pH langust ehk happelisuse tõusu. Nii suuremäärane vere pH langus kui tõus võib põhjustada inimese surma, kuna üksikud ioonid võivad hakata segama hüdrofoobse vastastikmõju toimel koosolevaid proteiine, ning tihtipeale selle tagajärjel aeglustades ensüümide tööd või denatureerides ensüümi, mis tähendab selle omaduste ja töövõime muutmist. Tavaliselt hoiab aga organism pH suhteliselt ühtlasel tasemel puhverlahuste abiga,
Teema/märksõna: farmakoloogia Kirjeldus: 797 lk; mõõtmed 27,5x22 cm; ill.; online acsess+interactiv extras Informatsioon: Farmakoloogia üldmõisteid ja ravimtoime printsiibid, räägitakse erinevatest ravimvormidest ja ravimite manustamise viisidest (vegetatiivsesse närvisüsteemi, südame-‐veresoonkonda ja hingamiselunditesse toimivad ravimid, põletikuvastased ravimid); antakse ülevaade ravimitest ja mürkidest ning nende tarbimisega kaasnevatest ohtudest inimorganismile (dopinguained, nais-‐ ja meessuguhormoonid ja nende antagonistid, psühhotroopsed ained, ravimitoksikoloogia ja ravimiallergia). Teadmised:
suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada allergilist nohu või bronhiaalastmat möldritel, pagaritel ja sigade talitajatel. Jahul ei ole mitte ainult sensibiliseeruv, vaid ka mehhaaniline toime hingamiselunditesse, seepärast tekib möldritel bronhiaalastma sageli kroonilise tolmubronhiidi tüsistusena ja jahutolm ei ole sugugi alati allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes. Mesi Meeallergia on tuntud ammu. Mesi võib põhjustada raskeid allergianähte. Põhjuseks võib olla mees leiduv õietolm. Allergeeniks võivad olla isegi roosuhkur ja peedisuhkur
koostisosadeks. Elund e organ on kindla asendi, ehituse ja ülesandega organismi osa. Toit- suu- neel- söögitoru- magu- soolestik- pärak. Ptk. 18 Imetajad jagatakse: taimtoidulised (hirv, põder, lehm), loomtoidulised (hunt, rebane), segatoidulised (karu, inimene). Kloaak on linnu soolestiku laienenud lõpuosa. Ptk. 19 Enamikel selgroogsetel on hingamiseks kopsud, vees olevatel on lõpused. Hingamine=gaaside liikumine hingamiselunditesse ja välja ning nendes toimuv gaasivahetus+hapniku abil energia saamine rakkudes. Ptk. 20 Suletud vereringe on siis, kui veri liigub vaid mööda veresooni. Vere paneb ringlema süda. Kaladel on üks vereringe, mis koosneb vatsakesest ja kojast. Maismaaselgroogsetel on kaks vereringet. Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku, kogub süsihappegaasi ja suundub tagasi südamesse. Väikeses
surma. Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul sokiseisund. · Seeneosed võivad tekkitada ülitundlikust. Enamasti on allergeenideks hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones. Need satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja võivad põhjustada nohu ja astmat. Allergia võib esineda ka toiduainete kasutamisel, milles on hallitus- või pärmseeni. Ülitundlikust võivad põhjustada ka naha seenhaigused. · Bakteriaalsete allergeenidena tulevad arvesse mitmesugused ained, mis vabanevad bakterite ja viiruste elutegevuses, aga ka ained, mis vabanevad põletikulistest kudedest. Igasugused kroonilised põletikukolded võivad organismi põhjustada allergiat.
(vt joonis õp lk 160) 2. Miks peab veri ringlema? Organismis on pidevalt vaja mitmesuguseid aineid ühest kehaosast teise kanda. Loomadel täidab seda ülesannet vereringe, mis tagab, et kõik keharakud oleksid varustatud eluks vajalike ainetega. Vereringe moodustavad: a) veri b) süda c) veresooned Veri kannab kõigisse kehaosadesse hapnikku, toitaineid, vett. Samal ajal kogub ta rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja teised jääkained ning transpordib need eritus- ja hingamiselunditesse. Suletud vereringe - veri liigub ainult mööda veresooni KALAD - lihtsa ehitusega süda, koosneb kojast ja vatsakesest. Koda on see südame osa, kuhu veri siseneb. Kojast liigub veri edasi vatsakesse, mis surub selle soontesse. Soonimööda liigub veri lõpustesse, kus see rikastub hapnikuga. Lõpustest liigub veri kehasse ja sealt tagasi südamesse, kust alustab jälle sama teekonda. Kala kehas voolab veri aeglaselt, sest süda pumpab selle kõigepealt lõpustesse, mis aeglustuavad vere
Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed (eriti aga allergilised lapsed). Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul sokiseisund.(1) Seeneeosed Allergeenideks on enamasti mitmesugused hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, kõdunevatel puudel ja lehtedel, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones. Seeneosed satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja põhjustavad haigusnähte (nohu, astma). Allergianähud võivad ilmneda ka toiduainete kasutamisel, milles on hallitus- või pärmseeni. Näiteks juust, kuivatatud või riknenud puuviljad, seened, vein, õlu. Ülitundlikkuse põhjustajaks võivad olla naha seenhaigused. Siis lisandub paiksele seeninfektsioonile üldreaktsioon, mille avalduseks on mitmesugused nahalööbed.(1) Bakterid Bakteriaalsete allergeenidena tulevad arvesse mitmesugused ained, mis
1 kopsud kokku (kopsud kollabeeruvad). Kui kops on kokku surutud, siis ta ei saa enam hingamisest osa võtta ei saa. Sel juhul tuleb pneumotooraks peatada. 3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja -mahtuvused. Hingamiselundite talitluseks registreeritakse mitmesuguseid näitajaid. Välise hingamise näitajateks kutsutakse: sissehingamise- ja väljahingamise ajal hingamiselunditesse liikunud mahtude registreerimine. Sisemine: siis kui on tegemist kudede registreerimisega. Spiromeeter kõige välisem näitaja. Kopsude eluline mahtuvus koosneb 3 mahust: 1. tavaline sissehingamise maht, 2. Väljahingamise reservmaht, 3. Sissehingamise varumaht e reservmaht. Maksimaalne minuti ventilatsioon s.o õhu hulk, mida inimene on minuti jooksul suuteline sisse ja välja hingama, aga suuteline on ta teoreetiliselt (tavaliselt lastakse 10 sekundit seda teha).
Sobivaim pesulahuse temperatuur on 50 - 70 °C. Toimeaeg sõltub pesumeetodist, tavaliselt piisab 10 - 15 minutist. Plast- ja klaastaara pesemise seadmetes kasutage kuni 3 %-list lahust, lähtuge pesuseadme kasutusjuhendist. Piimainventari pesemiseks kasutage 0,5 - 2 %-list lahust. Pestud pinnad ja seadmed loputage hoolikalt. Survepesuri kasutamine tõhustab nii pesemist kui ka loputamist. Töötamisel Remal 11-ga kandke sobivat kaitseriietust. Toode põhjustab hingamiselunditesse, silma ja nahale sattumisel ärritust. Esmaabiks loputage rohke veega, vajadusel pöörduge arsti poole. Oven Wash Isepuhastuvate ahjude pesuvahend pH 14 Mõeldud isepuhastuvate ahjude ning automaatsete pesusüsteemidega varustatud küpsetusseadmete puhastamiseks. Benefits: Toode on vedel ja parfüümivaba kontsentraat toidumustuse eemaldamiseks. Pehmendab ka kinnikuivanud mustuse kergesti mahaloputatavaks. JD Lattian puhdistava hoitoaine Põrandapindade puhastus- ja hooldusvahend pH 8,2
Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed (eriti aga allergilised lapsed). Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul sokiseisund. SEENEOSED Allergeenideks on enamasti mitmesugused hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, kõdunevatel puudel ja lehtedel, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones. Seeneosed satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja põhjustavad haigusnähte (nohu, astma). Allergianähud võivad ilmneda ka toiduainete kasutamisel, milles on hallitus- või pärmseeni. Näiteks juust, kuivatatud või riknenud puuviljad, seened, vein, õlu. Ülitundlikkuse põhjustajaks võivad olla naha seenhaigused. Siis lisandub paiksele seeninfektsioonile üldreaktsioon, mille avalduseks on mitmesugused nahalööbed. BAKTERID Bakteriaalsete allergeenidena tulevad arvesse mitmesugused ained, mis vabanevad bakterite ja
kõhulahtisus mioos Milline perifeerne müorelaksant on võimeline põhjustama pahaloomulist hüpertermiat? Atrakuu vekuroonium *suktsinüülkoliin pankuroonium Milline järgnevatest müorelaksantidest annab kõige vähem kardiovaskulaarseid kõrvaltoimeid? Atrakuur *vekuroonium rokuroonium suktsinüülkoliin Millise perifeerse müorelaksandi toime pole kõrvaldatav füsiostigmiiniga? *suksametoonium vekuroonium pankuroonium tubokurariin HINGAMISELUNDITESSE TOIMIVAD RAVIMID 1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Piklikajus on hingamiskeskus, mis reguleerib hingamissagedust ja hingamissügavust. Piklikajus asub ka köhakeskus. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Sissehingatav õhk puhastatakse soojendatakse ja niisutatakse ülemistes hingamisteedes.
Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM1; PM2,5). PM ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 μm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse. Esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained).
Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 μm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Plii (Pb) - tekib eelkõige autokütusest, tolmust ja tööstustest lenduvast gaasis. Plii ei lagune, ning
viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3
viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine (hapestumist ja eutrofeerumist põhjustavad ained). 3
Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu. Kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades. Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Õhusaaste põhjustatud probleemid: 1. Kliima muutus (põhjustavad kasvuhoonegaasid). 2. Hapestumine ja eutrofeerumine 3. Osoonikihi hõrenemine, ―osooniaugud‖ 4
kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. - Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. - Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv tuhk tolm nõgi ränisisaldusega ained taimsed osakesed metalliühendid tekstiilkiud soolad süsinik plii jt. Linnades ja piirkondades domineerivad teatud osakesed. (N: Lõuna-Euroopa
kollabeeruvad). Kui kops on kokku surutud, siis ta ei saa enam hingamisest osa võtta ei saa. Sel juhul tuleb pneumotooraks peatada. 3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja mahtuvused. Loe raamatust!! Hingamiselundite talitluseks registreeritakse mitmesuguseid näitajaid. Välise hingamise näitajateks kutsutakse: sissehingamise- ja väljahingamise ajal hingamiselunditesse liikunud mahtude registreerimine. Sisemine: siis kui on tegemist kudede registreerimisega. Spiromeeter kõige välisem näitaja. Kopsude eluline mahtuvus koosneb 3 mahust: 1. tavaline sissehingamise maht, 2. Väljahingamise reservmaht, 3. Sisshingamise varumaht e reservmaht. Maksimaalne minuti ventilatsioon s.o õhu hulk, mida inimene on minuti jooksul suuteline sisse ja välja hingama, aga suuteline on ta teoreetiliselt (tavaliselt lastakse 10 sekundit seda teha).
annaabi.ee 
