Vaatluse vormid Loomulik Struktureeritud Mittestruktureeritud Osavaatlus Vaatluse meetodid ja tehnikad Käitumise kirjeldamine kõige levinum vaatlustehnika, mis on kasutatav nii tegelikult toimuvate sündmuste ülestähendamiseks vaba kirjeldamise vormis. Kontrollnimistud teatud tegevuste ja oskuste kriteeriumide kirjalikud loendid. Kontrollnimistuid kasutatakse käitumise või oskuste olemasolu kindlakstegemiseks erinevates valdkondades. Hindamisskaalad Hindamisskaala võib olla näiteks numbriline, graafiline, sõnaline või kirjeldav. Skaala on tavaliselt 37 astmeline. Vaatluse etapid Vaatluse ettevalmistamine Soovitatavad etapid: vaatlemine nähtu ülesmärkimine või muul viisil talletamine info kokkuvõtmine piirangute teadvustamine tulemuste analüüsimine vaatluse kontekstis, vajadusel lisainformatsiooni hankimine vajadusel tulemuste paikapidavuse kinnitamine teiste meetoditega Eksperiment
toimub töö käigus, kujutades juhi ja alluva igapäevast normaalset suhet. Formaalne hindamine on eriline protseduur, mis eeldab põhjalikku ettevalmistust ja metoodikate kasutamist. Seda on kasulik läbi viia palkade korrigeerimise või edutamise eel, et töötajad tunnetaksid nende sündmuste vahelist sidet. 4.2. Milliseid meetodeid ja viise saab kasutada hindamiseks? Kasutatakse järgmisi personalihindmaise meetodeid: Tagasivaatemeetodid: · graafilised hindamisskaalad · kontroll-lehed · kriitilised intsidendid · käitumisel põhinevad hindamisskaalad Tulevikku suunatud meetodid: · hindamisintervjuud · juhtimine eesmärkide kaudu Võrdlevad hindamismeetodid: · järjestamise meetod · paarisvõrdluse meetod · sundjaotuse meetod 14 Kirjalikud meetodid: · essee
perekonnale. (Tamminen 2006: 196) Tammineni (2006: 196) järgi sisaldab varajane sekkumine lastepsühhiaatrias: a. vanemate/perekonna lastepsühhiaatriline intervjuud (lapse saamine, rasedus, sünnitamine, lapse varajased arengustaadiumid, kiindumus- ja hoolitsussuhete kvaliteedi hindamine) b. lapse arengutaseme, omaduste ja potentsiaalse arengutaseme hindamist (mitmesugused meetodid, hindamisskaalad) c. lapse ja tema vanemate suhete uurimist (nt videotehnika). Tammineni järgi on varajases sekkumises kõige olulisem varajaste suhete arendamine ja nende suhete hea/väga hea kvaliteet. Kui suhete kvaliteet pole päris see, mis ta peaks olema, tuleb kvaliteeti parandada. Lapse ja tema vanema suhete parandamine jaguneb üldjuhul kaheks: ühelt poolt üldiseks hea suhte suunamiseks ja toetamiseks, teisalt aga ema-laps ja isa- laps suhete psühhoteraapiateks
VAS jaotatakse mõtteliselt 10 osaks, kus 0 tähendab, et patsiendil ei ole mitte mingisugust valu ja 10 tähendab konkreetse patsiendi jaoks väljakannatamatut valu. Numbriline hindamisskaala Numbrilise hindamisskaala puhul palutakse patsiendil hinnata oma valu vahemikus 0 100 (101võimalikku tulemust). Hinnanguid on kerge anda, vanuritel on kergem mõista ja skaala on väiksema mõõtmisveaga. Kasutada võib ka 11- ja 21-punktilist skaalat. Sõnalised hindamisskaalad Sõnu võib tõlkida igasse keelde ja tavaliselt kasutatakse valu hindamisel lihtsat viiepunktilist skaalat. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Valu hindamine vanuritel, väikelastel ja suhtlemisprobleemidega patsientidel Valu võib hinnata pildiskaaladega, kasutades erinevaid näoilmeid või kasutades kliinilist vaatlust (näiteks:
programmi kaasatute toetus ; hindamissüsteem peab olema praktiline, kergesti kasutatav ja arusaadav nii juhtidele kui töötajatele. Personali hindamise alaliigid on: kandidaatide hindamine personali valikul ; inimeste töösoorituse hindamine : töötajate potentsiaali hindamine Personali hindamise meetodid Võib jagada käitumisele ja tulemusele orienteeritud meetoditeks. Tagasivaatemeetodid: graafilised hindamisskaalad ; kontroll-lehed ; kriitilised intsidendid ; käitumuslikud hindamisskaalad Tulevikku suunatud meetodid: hindamisintervjuud ; juhtimine eesmärkide kaudu (püsitatakse eesmärgid ja vaadatakse kas töötaja saavutab need, tegevusplaan kindlaks ajaks) Võrdlevad hindamismeetodid: järjestamise meetod ; paaris-võrdluse meetod ; sundjaotuse (normaaljaotuse) meetod Kirjalikud meetodid: essee ; personalijuhi koostatud ülevaade ; enesehinnangud. Oluline osa hindamisprotsessis on hindamisintervjuul, mis viiakse läbi pärast mõne eespool loetletud meetodi kasutamist
jõuda. Valikunimekiri - Meetod kasutab etteantud, üldisi kriteeriume (A kuni G eelvalikulehel), kusjuures kõige tähtsamad A ja B peavad olema igal juhul täidetud. Paariviisiline võrdlus - On suhteliselt lihtne teha, kui alternatiivide omadused on rohkem kvantitatiivsed. Hinnangud "parem kui" ja "halvem kui antakse punktidega 1 ja 0. Punktisumma määrab järjekorra Liht-punkthindamine - Esitatakse omadused maatrikskujul, millistele antakse punkthinnang (vt. "Hindamisskaalad", "Kasutatavad hindefunktsioonid"). Suurem punktisumma annab eelistuse 38. Intensiivhindamise meetodid, näited Kaalutud punkthindamine, Tehnilis-majanduslik hindamine, Hindamine koos kasulikkuse analüüsiga Kaalutud punkthindamise käik koosneb 5 sammust ("Hindamise põhimõtteline käik"). Hindamiskriteeriumide püstitamine; Hindamiskriteeriumide kaalumine; Lahenduste üksikomaduste määramine vastavuses hindamis- kriteeriumidele.; Üksikomaduste hindamine punktidega ning
erist. paremaid tööt. Eeldab eeltööd kõigi juhtum. ülesmärkim. Probl. juhtum. piiritlem.: mida üles märk. Hind.protsessi objektiivs. suurend. on vaja juhtumid eelnevalt fiks. 3) Essee: põhin. tööt. kirjeldam. hindaja poolt. Rakend. tööalaste aspektide puhul, mida on raske hinnata muude meetoditega. Essees kirjeld. juhid alluvaid, tuues välja nende tug. ja nõrgad küljed. Esit. vabas vormis või mingile meetodile tugin. Puudus: subjektiiv., hinnangute raske kaitstavus. 4) Hindamisskaalad: põhin. tööt. ja tema teg. isel. faktoritel. Rakend. tõhusus olen. faktorite vali- kust ja seotusest tööga. Objektiivs. suurend. soovit. hindam. formalis. ja kasut. komisjonihinnan- guid. Kasut. 10-12 faktorit (tööhulk, kvalit., meesk.sobivus), millele määrat. hinnanguskaala (4-8 palli). Faktoreid peab kirjeld. ja hindajatele üheselt mõistet. tegema. Paarisarvul. skaala eelis: ka- sut. ei ole saa vastata keskm. hinnangutega. 5) Käitumusl. hindamisskaalad: põhin. tööt
arenguvajadus ja karjäärivõimalused, vastastikune tagasiside. 53. Töösoorituse hindamine: minevikku suunatud meetodid Minevikul põhinevad = Töö standardiseerimine tulemus/standard võrdlus (grupi keskmine tootlikkus) - jäik, stabiilsetele töökohtadele Kriitilised juhtumid otsese juhi ül. (- töösuhted ohus), Essee iseloomustus (SWOT, vabas vormis) Hindamisskaalad ankeet, 10-20 faktorit, Käitumuslikud hindamisskaalad, Järjestamine (omavaheline võrdlus kriteeriumide alusel, näit. oskused, teadmised, ...) Lihtne Alternatiivne (parim/halvim eemaldatakse kogumist) Paarisvõrdlus (sarnane töökohtade paarisvõrdlusele) Rühmajaotus määra %! (head, rahuldavad, madal) Punktimeetod (teat. arv punkte jagatakse töötajate vahel kriteeriumi alusel) 54. Hindamise vead ja 360* hindamise meetod 1. Tööootuste hiline fikseerimine 2. Hindamisprotsessi hirmuäratavus 3. Hindamisprotsessi salastatus
väljaselgitamine sooritustestide ja näidistööde mappide alusel. Põhimõtteliselt rajaneb igasugune kontroll ja hindamine vähem või rohkem praktilise tegevuse sooritamisel. Sooritustestide ettevalmistamisel tuleb esmajoones selgeks teha, millisel eesmärgil hindamine toimub, formuleerida soorituskriteeriumid, valida sobivad sooritusülesanded ja määratleda nende sooritamise 16 tingimused ning võtta kasutusele hindamisskaalad., essee-tüüpi kontrollküsimusi kasutatakse põhiliselt õpilaste arutlus- ja analüüsioskuse väljaselgitamiseks. Piiratud vastusega essee tüüpi testid seavad ranged nõuded vastustele, lastes loetleda, defineerida või põhjendada mitmesuguseid tõekspidamisi ja seisukohti. Avatud vastustega esseed annavad õpilastele suurema vabaduse vastuse vormi ja ulatuse valikul. õpilaste näidistööde mappe kasutatakse nii õpilaste üldise või ainealase
Otsene vaatlus vahetu jälgimine; Kaudne vaatlus näit. teadmised töö tegemiseks. 53. Töösoorituse hindamine: minevikku suunatud meetodid Minevikul põhinevad = Töö standardiseerimine tulemus/standard võrdlus (grupi keskmine tootlikkus) - jäik, stabiilsetele töökohtadele Kriitilised juhtumid otsese juhi ül. (- töösuhted ohus), Essee iseloomustus (SWOT, vabas vormis) Hindamisskaalad ankeet, 10-20 faktorit, Käitumuslikud hindamisskaalad, Järjestamine (omavaheline võrdlus kriteeriumide alusel, näit. oskused, teadmised, ...) Lihtne Alternatiivne (parim/halvim eemaldatakse kogumist) Paarisvõrdlus (sarnane töökohtade paarisvõrdlusele) Rühmajaotus määra %! (head, rahuldavad, madal) Punktimeetod (teat. arv punkte jagatakse töötajate vahel kriteeriumi alusel) 54. Hindamise vead ja 360* hindamise meetod 1. Tööootuste hiline fikseerimine 2
· Info erinevatest valdkondadest · Loomulik üldistatavus? · Hindamise aluseks ja teistele meetoditele · Pidev, kuna laps muutub · Erinevates keskkondades, erineval ajal (kk!) Vaatluse võimalused · Eesmärk - mida vaadelda? üks/mitu, üldisem/spetsiifilisem · Viis planeeritud/planeerimata · Aeg millal, kui sageli ja kui kaua? · Vormid loomulik, struktureeritud, osalusvaatlus · Erinevad meetodi ja tehnikad Vaatlusmeetodid · Kirjeldav vaatlus · Hindamisskaalad · Aja ja sündmuse fikseerimine · Kontrollnimistu (checklist) Vaatluse head ja vead + · paindlik meetod · saab läbi viia loomulikus keskkonnas · sobiv meetod siis kui teisi ei saa kasutada · annab täpsema pildi kui testitulemused ... _ · madal reliaablus/valiidsus · vaatlejate kallutatus · vaadeldava ... määratlemine ja kodeerimine... Juhtumid (case studies) · Uuritakse pigem indiviidi, mitte gruppi tänapäeval täiendav meetod ja lisainfo (nt
Keelatud on nn. onupojapoliitika. ..........................................................................................................................92 3.3 Personali hindamine ..........................................................................................................................93 Otsene vaatlus vahetu jälgimine; .........................................................................................................94 Hindamisskaalad ankeet, 10-20 faktorit; .............................................................................................94 3.4 Personali motiveerimine ja hüvitamine ............................................................................................ 95 3.5 Personali arendamine ja karjäär ........................................................................................................99 KOKKUVÕTE 103 VIIDATUD ALLIKAD 104 VIIDATUD ALLIKAD .................................
makstud. Maailma andekusuurijate ja praktikute konverentsidel kuuldud ettekannetest on kujunenud arusaam, et praktilises nõustamistegevuses on sellised “tüpoloogiad” kaunis tõhusaks abiks. Selle raamatu kontekstis võiks neist kasu olla eeskätt äratundmisel, et selliseid lapsi on teisigi, samu- ti aitavad need lapsevanemal või õpetajal paremini mõista lapse käitumist. Sama eesmärki kannavad ka raamatu lisas toodud hindamisskaalad – need peaksid aitama vaid teravdada täiskasvanute pilku lapse omaduste ja isiku- pära suhtes, mitte mingil juhul ei tohi neid kasutada “sildistamiseks”. Autor avaldab tänu oma arvukatele kursuslastele, kes on koolitustel jaganud oma kogemusi andekate lastega ja kellelt saadud loaga osa neist lu- gudest ka raamatus koha on leidnud. Mõistvad ning toetavad vanemad on ilmselt kõige suurem inimese elu määrav õnnefaktor, seetõttu pühendabki
pooluse vahel punkti, mis vastab tema enesetundele, kusjuures skaala otsad on tähistatud neid iseloomustavate nimetustega (nt täiesti värske tugevasti väsinud). Kasutatakse ka numbrilisi skaalasid, nt mille puhul uuritav hindab oma aistinguid kas 7- või 10-pallises süsteemis. Verbaalse hindamisskaala puhul pakutakse mitut varianti. Uuritav märgib ära oma enesetunde, lähtudes vastavusest konkreetsele sõnale või fraasile. Sellised hindamisskaalad on lihtsad ja neid on võimalik edukalt kasutada mitu korda töövahetuse vältel. · Euroopas ja Jaapanis on väsimuse hindamiseks välja pakutud mitmeid inimkeha piirkondade skeeme, mis enamasti jaotavad keha 10-20 piirkonnaks. Tallinna Tehnikaülikoolis (Kristjuhan, 1993, 1987b, 1983) on väsimuse detailseks analüüsiks ja kvantitatiivseks hindamiseks välja töötatud füsioloogiliselt põhjendatud skeem, mis jaotab inimese keha 100 piirkonnaks (joonis 3). Joonis 3