Suheldi ju ristiusuliste maade, Rootsi, Taani (rooma-katoliku usk) ja Venemaaga (kreeka-katoliku usk). Ristiusu mõjutusi võis näha – alates XI sajandist levis põletusmatuse kõrval matmise komme. XII sajandil kanti ka mõnel puhul ehtena pronksristikesi. Alates XI saj. teisest poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Breemeni peapiiskop ADALBERT määras 1070 paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk HILTINUSE (piiskopina Johannes). Tema tegevusel ei olnud eriti tulemusi. 1167 .a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk FULKO (Prantsusmaalt) ja temale abiks eestlasest munk Nicolaus. Ojamaa saarel ristiti Pudiviru vanem Tabelinus. Mõningaid ristiusu elemente levis ka Venemaalt, mida kinnitavad vene laensõnad, nagu „rist“, „raamat“, „papp“ jt. Ristiusku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu XIII sajandi alguses oli tingitud selle vägivaldsest ja verisest pealesurumisest.
nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sar- nanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse kes misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kes külastas arvatavasti 1170. aastate algul ka Eestit. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Varem toodi selle tõestuseks eesti keele sõnu ,,rist", ,,raamat", ,,papp" jms, mida peeti vene laensõnadeks. Viimasel ajal on nende Venemaalt laenamises tõsiselt kahtlema hakatud.
Uku-mitmel pool eestis tuntud. Pühad puud-peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvriallikad-neid oli väga mitmesuguste nimetustega:pühad,tervise-,elu-,ilma-,silma- jt. Ravimaagia-oli tähtsal kohal,eestis tunti rohkesti mitmeid tervistavaid allikaid. Hiltinus-1070 aasta paiku määrati Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk hiltinus. 1167.aasta-paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Adalbert-Bremeni peapiiskop,kes määras Hiltinuse piiskopiks Nicolaus-määrati Fulco abiliseks,eestlasest munk
Ohverdamine: Jumalatele/Vaimudele toodi ohvriande(nt. Piim, liha, veri, vili, vill jne...), et häid suhteid hoida, Hiiealune oli püha paik Ennustamine: Ohverdamisega püüti ennustada tulevikku(nt.sõjaretke saatus). 20)RISTIUSU MÕJUTUSED Muinasaja lõpul levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Maeti peaga lääne poole. Kanti ehtena pronksiristikesi. Ei saanud kindel olla, et iga maetav oli kristlane. Läänemere maade rahvaste piiskopiks määrati 1070. aastal munk Hiltinuse, kes oma misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja ta tagandati. 21)Fulco-Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti Eestimaa piiskopiks 1167. aastal. Rooma paavst kohustas talle abiliseks andma Norra kloostris elava eestlasest munga Nicolause.
algust ega lõppu, olid vaid käänukohad, millest tähtsamad olid suvine ja talvine pööripäev. Talvist nim jõuludeks, suvist jaanipäevaks. *Eestlaste pühapaikadeks olid eeskätt puudesalud e hiied. Ristiusu leviku algus *10-11 saj võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. *Kristlus jagunes 1054 a. lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks. *1070.a paiku on Bremeeni peapiiskopp pühitsenud Läänemere maade piiskopiks munk Hiltinuse, kes siiski edu ei saavutanud. *1167a pühitses Lundi peapiiskopp eestlaste piiskopiks tsitertslaste ordu munga Fluco,kellele paavsti enda bullaga määrati abiliseks munk ristinimega Nicolaus.
Ennustati tegevuste tulemusi ja püüti mõjuda neile ohverdamise kaudu. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Selleks, et kasutada tervistavaid allikaid tuli nende juures ohverdada. Eetlased said teada ristiusust kaupmeestelt Rootsist, Taanist ja Venemaalt. 11.saj levis labidamatmine, maeti labidaga lääne suunas. 12.saj kanti ehetena pronksiristikesi. 1070.a määras Bremeni peapiiskop Adalbert Läänemere maade rahavste piiskopiks munk Hiltinuse, kes ei saanud hakkama eestlaste ristiusustamisega ja loobus titlist. 1167.a pühitseti Eesti piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kellel oli abiline Nicolause. Nad külastasid Eestit arvatavasti 1170.a. Uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Hendriku kroonikas nimetatakse isegi mõningaid kristlikke eestlasi. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.saj algul oli eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled käsitasid ristiusu vastuvõtmist alistumise märgina
kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sarnanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse kes misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kes külastas arvatavasti 1170. aastate algul ka Eestit. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Varem toodi selle tõestuseks eesti keele sõnu ,,rist", ,,raamat", ,,papp" jms, mida peeti vene laensõnadeks. Viimasel ajal on nende Venemaalt laenamises tõsiselt kahtlema hakatud.
Edu maaviljeluses minnakse üle kolmevälja süsteemile(hakati kasvatama talvirukist). 1830 aastatel kahati eestis kasvatama kartulit. 1070a Bremeni Adama kroonikas kirjeldadakse läänemere maid ja rahvaid ja seal on üks maa, mida on nim Aestland, mainitakse saart, mille elanikud olevat kummardanud draakoneid, kes on ohverdanud draakonitele elus inimesi ja linde. Preemeni peapiiskopp Adebertl Hiltinus oli määranud läänemere rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse(piiskopina Johannes. Ristiusu missioon võis eestisse jõuda ka vene aladelt 10 saj, seoses Kiievi ristuusutamisega 1143a Saksa ida kolonisatsioon jõuab läänemere idarannikule lääne slaavlaste kohale rajatakse Lüüberti linn. 1154a araabia geograaf Abu Abd Allah koostas Sitsiilia kuninga Roger tellimisel maailmakaardi, mis graveeriti hõbeplaadile ja mille juurde kuulub mahukas tekst e legend, kus on juttu ka Astlandast estatud ridakohasid, seal hulgas Koluvan, mida peetakse Tallinnaks
Ristiusulevik Eestis-Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga ning kuna siin käis regulaarselt nende maade kaupmehi, siis pole võimatu, et siin isegi mõni kirik oleks olnud. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070.aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167.a paiku pühitseti Eestima piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Ristitutesse ja uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.sajandi algul oli pigem eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled käsitasid ristiusu vastuvõtmist alistumise märgina. PILET 15 Ateena polis
inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ristiusulevik Eestis-Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga ning kuna siin käis regulaarselt nende maade kaupmehi, siis pole võimatu, et siin isegi mõni kirik oleks olnud. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070.aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167.a paiku pühitseti Eestima piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Ristitutesse ja uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.sajandi algul oli pigem eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled käsitasid ristiusu vastuvõtmist alistumise märgina. PILET 15 1.Rooma riigi algus
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus.
Nõidumine sõnade väega said targad (inimesed, kes omasid erilist väge) nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.saj. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad (34- 37) : Ristiusu mõjud - Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid kristliku matmiskombega sarnased matused. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes 2.a jooksul siiski tulemusi ei saavutanud ja ametist loobus. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143.a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt. Kaupmeeste vahendusel tuli umbes 1184
Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227) *Ristiusu mõjud Eesti alal- Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjoonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. *Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad- 19. saj algas sakslaste tung itta. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. aastal Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele
Tähtsal kohal oli ravimaagia. Allikale tuli vee eest ka ohverdada, esmajoones hõbedat kuid ka üldtuntud ande. Ristiusu mõjud polnud eestlastele tundmatud, tänu headele sidemetele naabritega, mis tõid muudatusi nt matmiskombestikus ja ristid kaelas, võis olla ka kirikuid ja kabeleid. Katolik kirik tundis eestimaa ristiusustamise vastu suurt tungi ja 1070 a saatis ta misjonitööd tegema munga Hiltinuse, kuna ta oma tööd ei saavutanud siis pühitesti Eestimaa peapiiskopiks prantslane munk Fulco, kes sai norrast abilise Nicolause. Henriku krooniks on nimetatud ka mõningaid ristitud eestlasi. Alguses ei suhtutud ristiusku vaenulikult, peale seda kui seda hakati pealesurma siis. Saksakaupmehed tahtsid paremaid sidemeid venelastega ja tulid siia merdmööda, nende kannul olid misjonärid kes hakkasid ristima. Ristiti peamiselt poliitilistel põhjustel
annaabi.ee 
