Teater keskendub sellele, mida tegelased sisimas läbi elavad. ,,Reinhold" Intensiivne ja farsiivne väljenduslaad. Tuntuim on Arnold Schönberg muusikas autoditarkt- iseõppija. Lapsena õppis oma käel tsellot ja viiulit. Töötas pangas ja läks pankrotti, hakkas kabarees muusikuna mängima. 1933 emigreerus U.S.A-sse. Iseloomulik värvidemäng, teravajoonelised meloodiad, dissonantsid, äärmuslikud kontrastid. Ta loomingu saab jagada 3 perioodi: 1) hilisromantiline periood . ,,Kolm väikest pala kammerorkestrile" , ,,Gurrelaulud" , ,,Kirgastunud öö". 2) Atonaalne periood s.t ei ole põhihelistikke, lõpetatuse ja kodutunnet ei teki , pooletunnine ooper ,,Ootus" , melodraama ,, Kuu Pierrot" 3) Dodekafoonia- 12 tooni, 12. heliredel e helirida, s.t ükski noot ei kõla, kui eelmised 11 pole olnud , klaveripala ,, Ser lancem e kõige aeglasem"
Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899. aastal keelpillisekstett - ,,Selginenud öö" , 1912. aastal Gurre - laulud vokaalne- sümfooniline teos solistile, koorile ja orkestrile. 1
teose ,, Pruutpaar Eiffeli tornis" . Ekspressionism ja uusiviini koolkond- 20 sajandi esimestel aastakümnenditel ilmunud uus vool. Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud tähelepanu inimese siseelus toimuvate protsesside ja nendeväljenduse vastu. Austria ahelilooja Arnold Schönberg oli muusikas peamiselt iseõpija. Tema tegevus jaotub kolme suurde perioodi: esimene neist on tugeva ekspressionistliku kallakuga hilisromantiline, järgnev oli atonaalse loomingu periood ja hilejm dodekafoonia periood. Scönbergi dodekafoonilist tehnikat hakkasid kohe edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes olid mõlemad tema õpilased. Neid kolme heliloojat nimetatakse 20 sajandi muusikas uusviini koolkonnaks. Paul Hindemith- 20 sajandi üks mitmekülgseim helilooja. Äärmiselt produktiivne helilooja, kes kirjutas praktiliselt kõikides zanrides. Hindemithi 1920. Aastate loomingus põimuvad
väga oluliseks meloodia. 21. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud tähelepanu inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud – see on probleemide ring, mida ekspressionistlik kunst väljendab. 22. Esimene neist oli tugeva ekspresionisltliku kallakuga hilisromantiline periood, teine oli atonaalne loomeperiood ja sellele järgnes dodekafoonilise tehnika kasutamine. 23. Dodekafoonilise heliteose aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõik 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda kuni ülejäänud 11 on kõlanud. 24. Schönbergi dodekafoonilist tehnikat hakkasid kohe edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes olid mõlemad ka Schönbergi õpilased
väljendamine. Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud tähelepanu inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud- see on probleemide ring, mida ekspressionistlik kunst väljendab. 22. A. Schönbergi loometegevus jagunes kolme perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. III periood 1923-1951 dodekafooniline muusika. 23. Dodekafoonia on 12-helitehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et
lihtrahva hulgast-kuid sageli oli selleks paheline, kõlvatu, eemaletõukav olend, kellele jäid võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Emile Zola Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral uue ajastu kirjanduse nõudeid. Zola tegelastel puudub õilsus ja terve vaim (nagu Balzaci omadel on). Ta kujutab meisterlikult nii üksikuid inimtüüpe kui ka rahvahulki tervikuna. Tema esimene teos ilukirjanduse vallas oli hilisromantiline kuid mõni aasta hiljem avaldatud ja laialdast kõlapinda leidnud romaan ,,Therese Raquin" tähistas juba naturalismile üleminekut. Ühelt poolt tekitas see teos raevukat kriitikat, teisalt sai kiita täpsete kirjelduste ning julgete värvide eest. Zolas stiil on range, domineerib faktide esitus. Flaubert nimetas seda teost julmaks ent kauniks raamatuks. Järgmiseks võttis Zola käsile Balzaci eeskujul kavandatud romaanisarja, mis pidi andma
äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamilised kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Tänu R. Straussi toetusele sai ta Saksa Muusikaühingu stipendiumi ning hakkas õpetama kompositsiooni Sterni konservatooriumis. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid.
äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamilised kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Tänu R. Straussi toetusele sai ta Saksa Muusikaühingu stipendiumi ning hakkas õpetama kompositsiooni Sterni konservatooriumis. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid.
vanimaid linnaorkestreid. Ise juhatas 50 a. Martin Wegelius asutas pmst Helsingi muusikaülikooli 1882. 1882. 1. soomekeelne meeskoor. 28.04.1892. Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi "Kullervo" esmaettekane. Sibelius mõistis sügavamalt Soome loodust ja rahva meelelaadi. Kullervo on saanud seoses soome muusikaga üldse enim tähelepanu. Sibeliuse kauneimad teosed: "Toonela luik" ja "Valse triste". Sibeliuses Toivo Kuula Soome Beethoven, hilisromantiline looming; Leevi Madetoja kandlemängija, kogus rahvamuusikat, õppis Pariisis, Viinis ja Berliinis nagu eelminegi. Sibeliuse õpilane. Armas Maasalo "Jõulukellad" soomlaste armastatuim jõululaul. Heikki Klemetti tõstis Soome vana talupojakultuuri ja rahvamuusika ausse. Armas Launis 10 ooperit Yrjö Kilpinen romantilis-rahvuslik teemavalik Ernest Pingoud tõi modernse muusika Soome. Enne seda pmst kõigi loomingus "Kalevala"-temaatika. 1925. Soome Raadioühendus
ja aimelist ooperist. Sellest inspireeritult valmisid ballaad ( "Sest ilmaneitsist ilusast" , muusikaline episood "Kalevipoeg põrgu väravas"). "Eks teie tea" ,,Joonase lähetamine" Valmis 1909. 1 monumentaalsemaid teoseid Eesti muusika ajaloos. Tobiase eeskuju "Joonase lähetamine" kirjutamisel lähtub Wagnerist. Juhtmotiiv ehk leitmotiiv. Ülesehituselt sarnaneb "Joonase lähetamine" ooperiga. Esitajate koosseis: 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, sümfooniaorkester ja orel. Saksa hilisromantiline stiil. Artur Kapp Kuulus organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja. Kogu suguvõsa on seotud Suure-Jaaniga. Isa Joosep oli oli Cimze seminari kasvandik ja temalt sai Artur muusikalise ettevalistuse. 13 a läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit. Kuulsaim ,,Metsatee". Teosed: ,,Paradiis ja Peri", ,,Don Carlos", ,,Metsatee", ,,Kütkes", ,,Pilvele", ,,Serenade triste" 1904.adub Astrahani muusikakoolidirektori kohale. Korraldab kontserte samal ajal.
vanimaid linnaorkestreid. Ise juhatas 50 a. Martin Wegelius asutas pmst Helsingi muusikaülikooli 1882. 1882. 1. soomekeelne meeskoor. 28.04.1892. Jean Sibeliuse (1865-1957) sümfoonilise poeemi "Kullervo" esmaettekane. Sibelius mõistis sügavamalt Soome loodust ja rahva meelelaadi. Kullervo on saanud seoses soome muusikaga üldse enim tähelepanu. Sibeliuse kauneimad teosed: "Toonela luik" ja "Valse triste". Sibeliuses Toivo Kuula Soome Beethoven, hilisromantiline looming; Leevi Madetoja kandlemängija, kogus rahvamuusikat, õppis Pariisis, Viinis ja Berliinis nagu eelminegi. Sibeliuse õpilane. Armas Maasalo "Jõulukellad" soomlaste armastatuim jõululaul. Heikki Klemetti tõstis Soome vana talupojakultuuri ja rahvamuusika ausse. Armas Launis 10 ooperit Yrjö Kilpinen romantilis-rahvuslik teemavalik Ernest Pingoud tõi modernse muusika Soome. Enne seda pmst kõigi loomingus "Kalevala"-temaatika. 1925. Soome Raadioühendus
Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 1910 op. 1 10 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899 keelpillisekstett Selginenud öö , 1912 Gurre- laulud vok.- sümf. teos solistile, koorile , orkestrile. 1911 sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 op. 11 22 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed
koraali ja rahvalaulu. Huvitav on ka orkestratsioon: ta asendas metsasarved saksofonidega ning kasutas varajast elektroonilist pilli Martenot' lained. 7. Lühidalt Janáčeki ooperitest, veidi lähemalt ooperist “Kaval Rebaseke” Leoš Janáček (1854–1928) Oli Tšehhi helilooja, pärit Moraavia maakonnast. Temast saab suur Dvořaki sõber, kellele ta usaldab oma kõige salajasemad kavatsused ja kelle arvamus on tema jaoks vaieldamatu. • hilisromantiline emotsionaalsus • Tšehhi erinevate piirkondade rahvaviiside kasutamine, kasutab helikeeles. • Huvitub inimkõnest – sarnaneb sellega Mussorgskile. Proovib edasi anda inimkõne eripära. • Pidas oluliseks slaavikultuuri ühinemist • Orkestrikäsitlus – värvid väga tähtsad. • Eelistas elada maal mitte linnas. Esindas eluvaadet – jumal ümbritseb meid kõiki ja on looduses kõikjal. Panteism.
Jose Zorrilla ,,Cantos de trovador``värsitsükkel keskaja legendide teemal romansivormis. Näidend ,,Don Juan Tenorio``. Maximilian oli õuekoer. Hispaania akadeemia 1713. Üks romantikuist Gustavo Adolfo Becquer toob hispaania kirjandusse uue intiimsuse, vabastab trafaretsusest. Saksa romantismi mõju, Hoffmann ja Heine. ,,Leyendas`` luuletused. ,,Rimas`` Rosalia de Castro galeegi kirjanik. 1837-1885. hilisromantiline luuletaja, tugeva lüürilise kallakuga. Peamised motiivid on koduigatsus, ängistus, kurbus. Võib paralleele tuua Lydia Koidulaga. Saudade mõiste nostalgia, igatsus. Oluline galeegi kirjanduses. Portugali kirjanik 20.sajandi Euroopa kirjanduse geeniusi Fernando Pessoa. ,,Cantares gallegos``, ,,Follas novas`` uued lehed. ,,En las orillas del Sar`` 1884. romaan ,,La hija del mar``, ,,Ruinas`` 1867. 1830.- sajandi keskapaigas läheb kirjandus üle romanistlikumale laadile
Isa suri, kui poiss oli 7- aastane, jättes perekonnvaesusesse. Pere oli elama kolinud Lõuna-Prantsusmaal, kus tema heaks sõbraks sai maalikunstnik Paul Cezanne. 18-aastasena asus noormees koos emaga taas elama Pariisi. Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega ning ülikooli ta ei siirdunud. Siiski sai tööle ajalehe kirjastusse ning hakkas avaldama arikleid kunstnike teoste kohta. Impressionismist innustatuna valmis Zola esimene raamat, hilisromantiline ,,Jutud Ninonile". Ent romantism ega impressionism ei olnud mehe kutsumus, ta kaldus iseloomult teaduse, uurimise ja kunsti valdkonda ning neid omadusi näis ühendavat naturalism. 1865. kohtus ta naisega, kellega abiellus. Abielust lapsi ei sündinud. Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objetiivset kirjeldamist, mis eeldab uurimistööd ja eksperimenti. Zola rõhutas pärilikkuse tähtsust, mis kaldub sageli olema pahelise mõjuga.
annaabi.ee 
