SKULPTUUR *materjalid (marmor, pronks, puu, mis kastud elevandiluust plaatidega) *ARHAILINE AJASTU- egiptuse kunsti mõju, figuurid seisavad sirgelt , käed rusikas kõrval, vasaks jalg veidi ette astumas, näol kramplik naeratus, figuurid alasti (kouros) *KLASSIKALINE AJASTU- tardunud poos koaob , keerukad liigutused, kujud igast küljest vaatamiseks, näod tõsised, tugijalg, anatoomiline ja looduslähedus *Pheidias *Pilykleitos (Odakandja)- ideaalne kehatüüp *Myron (Kettaheitja) *HILISKLASSIKALINE AJASTU- rõhutati dramaatikat, skulptuurid rahutud, saledamad, graatsilisemad naisaktid, portreed *Praxiteles *HELLENISTLIK AJASTU-mõõtmed tihti hiiglaslikud Rhodose koloss, tugevate tunnete väljendamine *Lakooni grupp, Milose veenus RELJEEFID *PEAMISELT KÕRGRELJEEFID *Kaunistasid templeid, olid ruumilised, st. Figuurid katsid üksteist, eespool kõrgemad, mütoloogilised ja võitlusstseenid) VANAKREEKA MAALIKUNST *Säilnud ainult keraamika (vaasmaalid) ja seinamaale hauakambritest
Dooria stiil(vanem stiil,sambad jässakad,puudub baas) Joonia stiil (sambad saledamad,asetsevad baasil,laosas kapiteel,voluudid) Korintose stiil (sambad eriti saledad,kapiteel on ehitatud taimevormidega) kapiteel-samba pea Skulptuur Arhailine ajastu-egpituse kunsti mõju,figuurid seisavad sirgelt,käed rusikas kõrval,vasak jalg veidi ette astumas,näol kramplik naeratus. Klassikaline ajastu-traunud poos kaob,keerukad liigutused,kujud igast küljest vaatamiseks,näod tõsised,tugijalg. Hilisklassikaline ajastu-rõhutati dramaatikat,skulptrid rahutud,saledamad. Hellenistlik ajastu-mõõtmed tihti hiiglaslikud, tugvate tunnete väljendamine. Vanakreeka maalikunst Säilinud ainult keraamika (vaasimaalid) ja seinamaale hauakambritest. 1)kuidas nimetatakse teisiti kreeta mükeene kultuuri?Miks? 2)Mida kujutavad Kreeta skulptuurid ja seinamaalid 3)Mille poolest erinevad Kreeta ja Peloponneseose asulad? 4)Mille poolest erinevad dooria,joonia ja korintose sambad?Milline neist stiilidest on vanim?
754 eKr - 510 eKr - kuningriigi aeg; 510 eKr - 27 eKr - vabariigi aeg; 27 eKr - 565 - keisririik, mis jaguneb kaheks: - 27 eKr. - 284.- printsipaat; - 284 - 534/565 - dominaat.10 3.2. H. Ylikangasest lähtuv periodiseering: Ajaloolane Heikki Ylikangas on enda periodiseeringu kohaselt jaotanud Rooma õiguse ajaloo kolmeks iseseisvaks ajaosaks: -200 ekr muinas e Vana-Rooma periood; 200 ekr-235 klassikaline periood; 235-565 hilisklassikaline periood.11 10 M, Pärna. 2011. Õigusajaloo konspekt. //scribd.com/doc/47011449/oigusajaloo- eksam#scribd 11 Ibid 9 3.3. Sotsiaalmajandusest ja kultuurist lähtuv periodiseering: Kolmas levinum periodiseering baseerub kahel ühiskondlikul teguril: sotsiaalmajandusel ja kultuuril. Nende alusel on Rooma õiguse ajalugu jagunenud kolmeks: Esiaeg e. talupoeglik ajastu - kuni 3 saj keskpaik eKr;
wieackeri/kaseri periodiseering o vana rooma e varane periood (300ekr) o eelklassikaline(300- 27 ekr), kattub prinsipaadi algusega o klassikaline 27ekr-283pkr o järelklassikaline 284- 563 okko behrensi periodiseering o religioosse õiguse periood- 9 saj lõpp ekr- 3 saj ekr o eelklassikalise õiguse periood 250 ekr-82 ekr o klassikalise õiguse periood (spetsiifilis klassikaline ja klassikaline (kõrg&hilisklassikaline) o järelklassikaline250-563 leges duodecim tabularum o 12 tahvli seadused o Era- ja avaliku õiguse allikas o On jaotatud tahvliteks ja fragmentideks o I.1: Si in ius vocat, ito (kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu) o Rooma nr tähistab tahvlit, ja teine nr fragmenti(võivad erineda väljaannete kaupa, sp tuleb töösse märkida, millisest väljaandest oled võtnud selle) Gaiuse institutiones o Ehk gaiuse institutsioonid
Kontseptsioonid- (ld conceptio) mitmetähenduslik vaatlus- või käsitusviis, vaadete süsteem, üldkujutlus, plaan, tärganud mõte, idee. Õigusteaduse koht teaduste süsteemis ja õigusteaduste perekond (edasi oli oluline info, vt!) -õigusteadusest saame rääkida alates rooma riiklusest -Rooma ÕT ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: 1) eelklassikaline III saj. Keskpaik e.Kr 82 e.Kr 2) klassikaline 82 e.Kr.-27 e.Kr.250p.Kr. 3) hilisklassikaline 250-476 p-Kr. -õigusteaduse aktiivsed perioodid on eelkl. ja klassikaline. (Hesi?,) juridica, IX/2002 lk 626-634 Siimets-Gross Teaduse (uurimise) objektiks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad. Teaduse ained.. Teaduse meetodiks on viisid ja võtted, mille abil uurimisobjektist piiritletakse konkreetne uurimisese ning uuritakse selle eriomaseid tunnuseid ja objektis ... Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi ning nende teaduste eesmärkide saavutamisel
Klassikaline Järelklassikaline Okko Behrendsi periodiseering: Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) Eelklassikalise õiguse periood (3. saj keskpaik eKr kuni 82 eKr) Klassikalise õiguse periood (82 eKr - 27 eKr / 250 pKr) Spetsiifiliselt klassikaline õigusteadus (82 eKr - 27 eKr) Sabiniaanide ja prokuliaanide õigusteaduslikud koolkonnad, kõrg- ja hilisklassikaline õigusteadus (27 eKr - 250 pKr) Järelklassikaline (250 - 563 pKr) Rooma õiguse tähtsaimad allikad Leges duodecim tabularum (451/450 eKr) – kaheteist tahvli seadused Jaotatud tahvliteks ja fragmentideks Seadusteks nimetati ka fragmente, nt I.1.: Si in ius vocat, ito. (Kui keegi kutsub teise kohtusse, siis ta mingu.) Gaiuse „Institutsiones“ Gaiuse institutsioonid Koostatud 160 pKr Tähistatakse ka G. Või Gai. Või Gai
c. Klassikaline (27 eKr - 283 pKr ) d. Järelklassikaline (284 - 563) ROOMA ERAÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 2 2. Okko Behrendsi periodiseering: a. Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) b. Eelklassikalise õiguse periood (250 eKr - 82 eKr) c. Klassikalise õiguse periood i. spetsiifilis-klassikaline (82-27 eKr) ii. klassikaline (kõrg- ja hilisklassikaline) (27 eKr - 250 pKr) d. Järelklassikaline (250 - 563 pKr) ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAIMAD ALLIKAD LEGES DUODECIM TABULARUM - Kaheteistkümne tahvli seadused. On jaotatud tahvliteks ja fragmentideks. GAIUSE "INSTITUTSIONES" - Gaiuse Institutsioonid Tähistatakse ka G. või Gai. või Gai. Inst 4 osa, mida nim commentarius ("raamat"), mis on hiljem jaotatud paragrahvieks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3
Abielu cum manu(käe all) ja sine manu(ilma käeta)Abielu sõlmimise vormid. Abikaasade varalised suhted. Kaasavara instituut. Abielu lõppemine. Isavõim. Laste õiguslik seisund. Vanemate ja laste varalised suhted. Isavõimu all olevate laste õigus- ja teovõime. Laste seadustamine (legitimatio) ja lapsendamine (arrogatio, adaptio). Eestkoste ja hooldus. Rooma õigusteaduse areng Rooma õigusteadusel on järgmsed arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu. Arenes õigusteaduse õpetamine. Õpilasi oli vaja tutvustada õiguse põhimõistetega ja anda seejärel ülevaade õigusteadusest. Nii jaguneski Roomas õigusteaduse õpetamine kahte ossa. 1. institutio - õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega; 2. instructio - teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga
surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse majanduselu vajadustega. ius gentium ja formulaarprotsess (eelnes edictum perpetuum) 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele. Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju
muudel teadustel. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on on vahetu ja selge asjade loomuse teada saamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele tunnetusprotsessis erilist kohta. Nende tees: mida me teame, seda teame oma kogemuse põhjal. Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna üldse olemas, maailm on ainult inimkujutlus. Rooma õigusteaduse arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Rooma õigusteadus tekkis III sajandil, kui kujunes antiikne jurisprudents. Siis polnud veel juristi elukutseid nagu kohtunik jm, need kujunesid V-VI sajandil. Seadustel polnud erilist rolli, õigusteadlaste arvamust käsitleti õiguse allikana. Hilisklassikalisest perioodist on pärit kirjutatud rooma õiguse tipp ehk Corpus iuris civilis. Sisaldab tsiviilõiguslikke ja avalik õiguslikke norme. Selle koodeksi loomise algataja oli Bütsantsi keiser Justinianus. MÕISTEID:
Ajalooliselt kuulub õigusteatudse tekkimie III eKr. Just siis formeerus antiikne jurisprudents. 3. Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini. Juristi peamistetegevusvaldkondade kaasajale omaseid jooned kujunesid V ja VI sajandil pKr. Rooma õigusteaduses ei olnud seadustel eritilist rolli. Seega võib rääkida õigusteadlaste arvamusest kui õiguse allikast. Rooma õigusteadusel on järgnevad arenguetapid: eelklassikalile, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu. Arenes õigusteaduse õpetamine. Varaklassikalisel perioodidel saab rääkida juba koolkondade tekkimisest. Augustuse ajal oli kaks kuulsat juristi Labeo ja Capito. Nende järgi nimetati koolkondi sabiaanideks (kaitsesid õiguse väljakujunenud instituute) ja prokuliaanideks (pooldasid uuendusi). Kõrgklassitsismist leaime väga täpselt põhjendatud kaasuste lahendusi
Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik. - 528 – 565. kodifitseerimise periood. 2.1 Riigikorrast lähtudes: • 754-510 kuningriigi aeg 510-27 vabariigi aeg 27 e.m.a – 565 m.a.j keisririik , mis jaguneb kaheks: 27 e.m.a. - 284 m.aj.-printsipaat 284-534/565 - dominaat 2.2. H. Ylikangase periodiseering: •-200 eKr muinas e Vana-Rooma periood •200 eKr-235 klassikaline periood •235-565 hilisklassikaline periood.2.3. sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht: •esiaeg e. talupoeglik ajastu –kuni 3 saj. Keskpaik e.m.a; •suurvõimu ja maailmavalitsemise aeg –kuni 3 saj. keskpaik m.a.j. •hilisperiood kuni Iustunianuseni2.4. Lähtumine tootmisssuhetest ja klassivõitluse areng (I.Pereterski) •Rooma riigi kujunemise ja antiikse tootmisviisi tekke periood 7-4 saj. e.m.a. •Vabariigi periood •Impeeriumi periood 1-5 saj.2.5. Lähtumine õigusest (P.Bonfante)
Kaubandus, tööstus, raharinglus, hellenistliku õiguskultuuri saavutused, maailmariik. Kreeklastelt laenati õigusfilosoofia, mõisted, juriidiline tehnika. Dokumentide kasutamine muutus üldiseks ja lepinguõigus viidi vastavusse majanduselu vajadustega. ius gentium ja formulaarprotsess (eelnes edictum perpetuum) 212 pKr keiser Caracalla andis rooma kodaniku õigused kõigile vabadele. Hilisklassikaline periood: cognitio ectra ordinem, keiser Alexander Severuse surmast 235 pKr – kuni rooma kokkuvarisemiseni. 1 aste, sama ametnik uuris ja otsustas. Õiguselu allakäik, vulgariseerumine. Poliitiline võim koondus printsipaadi, senati eesistuja ehk keisri kätte. Keiser Diocletianusest alates (284) kadusid vabariiklikud instituudid ja võim läks keisrile, kellest sai jumalkuningas. Õppeasutused ja õigusteadus. Kohalike õiguste mõju
juristide õigus ja seepärast tuleks nendest ka lähtuda. Juristid omakorda moodustasid koolkondi (sabiniaanid ja prokuliaanid), kes lähtusid erinevatest traditsioonidest. O. Behrends jagab Rooma eraõiguse perioodid järgmiselt: 1) Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) 2) Eelklassikalise õiguse periood (250 eKr - 82 eKr) 3) Klassikalise õiguse periood a) spetsiifilis-klassikaline (82-27 eKr) b) klassikaline (kõrg- ja hilisklassikaline) (27 eKr - 250 pKr) 4) Järelklassikaline (250 - 563 pKr) Okko Behrendsi periodiseeringu alused ning lähtekohad vajavad ka lähemat selgitust. 1) Religioosse ehk pontifex’ide õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) Religioosse õiguse perioodi keskmes on Behrendsi arvates sakraalne kuningas, kes juhtis paikseks jäänud ning põllumajandusega tegelema hakanud sugukondade (gens) liikmeid. Kuna paikne põllundus tähendas muutusi ümbritsevas keskkonnas, pidid
Rooma õ on tähtis kirjutatud õ kontekstis, et mõista mandrieuroopalikku õ. Kultuuri. Rooma õ varasematel etappidel oli tegu süsteemiga, kus kirjutatud õ-l polnudki erilist tähtsust. (action- süsteem, hiljem kirjutatud õ).Keiser Theodosius II ajal keiserlikud seadused Codex Theodisianus 5s, CIC 6s. 3. s eKr formeerus antiikne jurisprudents. Rooma õ arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Gaiuse "institutions" on hilisk (institutsiooniline süsteem), Ulpiani liber singularis regularum (Ulpianuse tööd), Pauli sententatie, Fragmenta Vaticana, Lex Dei ehk Collatio legume Mosaicarum et Romanarum. 2. Justinianuse eesmärk CIC loomise põhjused/ eesmärgid: · õiguse ühtlustamine · õigushariduse ühtlustamine · ühte moodi mõtlevad juristid ühtne õigus · ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine
annaabi.ee 
