Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hiina". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riis, söödateravili, kätlin, talur, põllumaa, rohumaa, metsamaa, pinnamood, mägesid, himaalaja, tiibeti, mägismaa, madalikke, merede, troopiline, lähisarktiline, mullastik, mitmekesine, jangtse, mustmullad, lähistroopilised, kolla, punamullad, kuivendamist, otra, kartulit, hirssi, sigu, lambaid, prantsusmaaga, toetub, istandused, suhkruroogHiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni,
hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli ning teed II 1)Põllumajandusliku tootmise vormid · Põllumajandus toetub väikemajanditele. · Istandused (nt tee, suhkruroog) 2)Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega. 3)Ekport · Sojaoad · Puuvill · Söödateravili · Riis · Liha · Kala · Puu- ja juurviljad · Toiduõli · Tee · Vürtsid Import · Nisu · Söödateravili · Suhkur III Tähtsamad põlluviljad on sojauba, mais, nisu, suhkrupeet, lina, päevalill ja sorgo. Kasvatatakse ka kartulit, riisi ja tubakat. Loomakasvatus keskendub hobusele ja veisele. IV
1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda , millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. Kliima Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. 2 Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi,
............4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik.....................................................................................................................9 Haldusjaotus...............................................................................................................9 Kliima......................................................................................................................
(tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) • RIIGI MAJANDUS • RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) • GEOGRAAFILI- Maailma maakasutus 21% 19% 10% 20% 3% 27% 21% Rohumaa 10% Haritav maa 3% Teed ja ehitised 27% Metsamaa 20% Siseveekogud, liustikud 19% rikutud maa Maa kasutamise struktuur maailmas ja regioonides 60 51 50 47 41 39
suvel ning püsivateks tuulteks on mussoonid. Jaanuaris on põhja- ja lääneosas -8C kuni -16C. Keskosas -8C kuni 0C. Idaosas on soojem ja seal on 0C kuni 8C. Lõunaosas on aga 8C kuni 16C. Suvel juunis on keskosas 8C kuni 16C. Põhja- ja lääneosas on 16C kuni 24C. Idaosas 24C kuni 32C ning lõunaosas on 16C kuni 24C. Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et Kliima - http://wiki.gomaailm.ee/wiki/hiina/ (7. Märts 2013) 1. 4 Pinnamood Pindalalt on Hiina maailmas kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Lõuna pool on suured mäeastikud, mille mäed ulatuvad 8000m kõrgusele. Himaalaja keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal ning mille mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast. Idaosas asub Suur-Hingani mäestik. Lõunas ja edelas laiub suur Himaalaja
Avinurme Gümnaasium Geograafia Hiina Uurimustöö Juhendaja: Ene Lüüs SISSEJUHATUS Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad Lõuna�
Hankiv tööstus annab vaid 0,1% Riigi kogutoodangust. Elektrienergiast annavad soojuselektrijaamad 52%, tuumajaamad 38% ja hüdroenergiajaamad 8%. Kogu kasutatav tuumakütus imporditakse. Töötleva tööstuse peamised harud on must metallurgia, nafta töötlemine, masinaehitus, keemia- ja elektroonikatööstus. Jaapan ehitab umbes poole maailma laevadest ja tuntud on ka autotööstus. Haritavat maad 12% riigi pindalast, ülekaalus väikemajandid. Peamine toidukultuur on riis, vähem ka nisu, oder, mais, kartulit, bataati, kaunvilju, jamssi ja tarot. On võimalik saada 2-3 saaki aastas. Samuti viljeletakse sojat, suhkrupeeti, teepõõsast, tubakat ja mooruspuud. Loomakasvanduse arengut takistab vähene söödabaas. Kalapüügilt on maailmas 4. kohal (2002.a. 4,5 miljonit tonni), Püügimahust kuuendik selgrootute püügil. Töötuse määr 2009.a. 5,1%. SKT-st põllumajandus 1,7%, tööstus 25,8%, teenindus 72,5%. Norra
tähendab nendevahelise majandusliidu nimetust. (8) Lääne-Euroopas on tohutult palju vaatamisväärsusi, millest paljud on muutunud oma riigi sümboliks: Prantsusmaal Eiffeli torn, Võidukaar jt, Suurbritannias parlamendihoone kellatorn Big Ben, Towri sild jne. (8) Enam on levinud inglise ja prantsuse keeled. Belgias on riigikeelena tunnustatud mitut keelt nagu näiteks prantsuse ja flaami keel. (8) Mägesid lõhestavad veerikkad jõed. Suurim on Seine, mille ääres asub Prantsusmaa pealinn Pariis. Veerikka ja aasta läbi jäävaba Thamesi jõe ääres asub suur sadamalinn ja tööstuskeskus London, mis on Euroopas elanike arvult esikohal. Maastik on vahelduv, on lagendikke, soid ja rabasid, nõmmesid, mis vahelduvad kõrgustike ja madalate mägedega. (8) Tasandikel kasvatatakse nisu, suhkrupeeti ja viljapuid seal peetakse veiseid ja muid koduloomi
inimkonna häll, kuid praegu majanduslikult kõige vaesem ala · Anglo-Ameerika inglise keelne Ameerika (USA, Kanada) · Ladina-Ameerika USA-Mehiko piirist lõunasse, räägiatkse keeli, mis tulnud ladina keelest (portugali keel, hispaania keel) · Hiina · India · Jaapan · Kagu-Aasia · Autraalia · Okeaania 2. Euraasia reljeef. Euraasia on kõuge suurem manner ning tema pinnamood on mitmekesine. Ühtlasi võime vaadelda eriilmelise reljeefiga piirkondi. Euroopa osa, Lääne-Siber ja Kaspia-Araali piirkond on tasasema ja madalama reljeefiga, ehkki leidub ka mitmesuguses vanuses mäestikke. Järgnevalt nimetan ja näitan ning iseloomustan selle piirkonna pinnavorme. Euraasia mandri lõuna-, kesk- ja idaosas näeme aga rohkem kõrgemaid reljeefivorme. Muidugi ei puudu ka madalikud, alamikud, tasandikud. PILET 4 1. Ekvatoriaalne vihmamets. VIHMAMETSADE LEVIK
kivimipragudes oleva vee jäätumine. vajalikud -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kõikumise ulatus ja sagedus on suur. kasutada taimed ja mikroorganismid. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele.Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mulla viljakuse vähenemine ja hävitamine: Vee-erosioon tekib vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise kihi
kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; ......................................................................................................................... 54 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; .............................................................................................................................................
Alatoitluse all kannatas 199597. aasta andmetel Hiinas 164, Indias 204, ülejäänud Aasias 157, Ladina-Ameerikas 53, Kesk-Aafrikas 180, Ida- ja Põhja-Aafrikas 33 miljonit inimest. Alatoitluse all kannatajaid on rohkem Kesk-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Neis alarajoonides kannatavad ligi pooled inimesed alatoitluse all. Probleem on suur ka Ladina-Ameerikas, kus 519% inimestest on alatoidetud. 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati roheliseks revolutsiooniks. Roheline revolutsioon leevendas küll nälga, kuid kohati suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldused, saagi toiteväärtuse langus, sooldumine seoses niisutamisega. Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu.
sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.
annaabi.ee 
