Ajad - Hiinas on aeg Eesti ajast 6 h ees. Alkohol- kohalik alkohol on odav. Alkohol ei ole keelatud, ta on väga tähtis komponent enamiku hiina ravimtaimepreparaatide valmistamisel. Hiina meditsiin põhineb taoismil, mille moto on tasakaal yin'i ja yangi vahel. Alkohol ei ole iseenesest halb ega hea, sõltub olukorrast. Inimesele, kellel on kiiresti yan- energiat vaja, võib alkohol sobida. Enim joodavam jook on õlu. Kangetest jookidest on peategija baiju (häälda: baidziu) , mis on riisipõhine destillaat ja 56 kraadi kange. Kui satud pidulikumale õhtusöögile siis põhireegel on see, et alkoholiklaasi puudutakse ainult toosti peale, toidu kõrvale juuakse teed või (sooja) vett. Esindustegevus Hiina vabariik ja hiina rahvavabariik. Esitlemine, tutvustamine - Traditsiooniline tutvumisviis on kerge kummardus koos visiitkaardi andmisega. Hiinas ei ole võõras ka käepigistus, kuigi tõenäoliselt see on lõtv. Tähtsamaid delegatsiooni liikmeid ja ...
Madli Reesalu Tartu Kutsehariduskeskus K112 2014 TIIBETI KULTUUR ÜLDANDMED Asukoht kaardil: Pealinn: Lhasa Suurus: 2,47 milj km2 Elanike arv: 13,7 milj RELIGIOON Levinuim usund on budismi haru Tiibeti budism. Seega on Tiibeti budismi ajalugu osa ka Tiibeti ajaloost. Tiibetlased peavad Dalai-Lamat oma vaimseks juhiks. Religioon on tegelikult keelatud Hiina poolt. KEEL Tiibeti keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonda. Kirjakeel pärineb VII sajandi algusest. Tiibeti kõnekeel jaguneb mitmeks dialektiks. Tiibetis kõnetakse Mandarini keelt (lihtsustatud Hiina keel) TAVAD, RIIETUMINE Usuvad eluiga pikendamise tavadele. (Nt: Minnakse tihti kalaturule ja ostetakse kalu, et need siis vabaks lasta.) Riietus- nii mehed kui ka naised kannavad pikavarrukalist kleiti, ka palavatel aegadel. KÕRGKULTUUR Pealinn- Lhasa linnaosasid taastatakse. Kunst- Kuj...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. RELIGIOON..............................................................................................................4 1.1 Budism.....................................................................................................................4 1.2 Konfutsianism..........................................................................................................4 1.3 Taoism......................................................................................................................5 2. YIN JA YANG.............................................................................................................6 3. PEREKONNA SUHTED...........................................................................................7 4. KUNST............................................................
Viljandi Kesklinna Kool Merlyn Ernits 8.klass Loovtöö Lõuna-Korea kultuur Juhendaja : Virve Neerot Viljandi 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 Lõuna-Korea.................................................................................................................................... 4 Hanok............................................................................................................................................... 6 Hanbok............................................................................................................................................. 9 Traditsioonilised söögid ning lauakombed......................................................................................12 Meelelahutus kultuur...........................................
Tai eksootilised road peaksid hästi sobima ka talvest väsinud eestlasele - neis kasutatakse palju värskeid juurvilju ja C-vitamiinirikast tsillipipart. "Eestis arvatakse ekslikult, et tai toidud on hästi vürtsikad. Tegelikult on tai roogades esindatud kõik viis peamist maitseaistingut: soolane, magus, mõru, tuline ja hapu, mis üksteist täiendavad ja tasakaalustavad," ütleb Tai Kokkade Assotsiatsiooni president Jaturon Sunyapong. XIII sajandist pärinev tai raidkiri "Kui vetes on kala ja põldudel riisi, ei pea minu rahvas nälga kannatama" iseloomustab kujukalt tai kööki tänaseni. Tai keeles tähendabki sõna "söömine" riisi söömist. Riisist valmistatakse ka nuudleid ja niitnuudleid ehk vermiselle. Alati vähemalt üks tsillipipraga roog Keskmine taipärane toidukord koosneb riisist, supist ja kahest toekamast roast, millest üks on kindlasti teravalt maitsestatud. Mida uhkem pidusöök, seda rohkem roogi laual. Magustoiduks on tavaliselt puuvi...
Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik..............................................................................
Tartu Ülikool Kasvatus Jaapani traditsioonis Referaat Juhendas: K. T. Koostas: O.P. Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................2 Teema valik.....................................................................................................................................3 Perekond......................................................................................................................................... 3 Seisused.......................................................................................................................................... 3 Õukondlase kasvatus.......................................................................................................................4 Samurai ...
Elis Vink HOLLAND Referaat Tartu 2008 Sisukord ELIS VINK................................................................................................................................. 1 HOLLAND................................................................................................................................. 1 REFERAAT............................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 .................................................................................................................................................. 4 HOLLAND................................................................................................................................. 5 ...
LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest...
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab...
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
annaabi.ee 
