Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, millest rakkudes on 55% ja väljaspool rakke 45%. Lihaselistel inimestel on lihaskoes oleva vedeliku tõttu vett rohkem. Vee tasakaalu hoidmine organismis on tähtis eeldus edukate sporditulemuste saavutamiseks. Isegi 2%
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere
2.4 Mille peale kulutab organism vett? Kõige rohkem vett kulub uriini moodustamiseks. Erituva uriini koguse määrab kehast väljutatavate ainevahetusjääkide hulk. Et neerude kaudu välja viia 35 g valkude laguprodukte, on vaja 500 ml vett. Iga grammi keedusoola väljaviimiseks kulutatakse 50 ml vett. Seetõttu ajabki soolane toit janutama. Tavalistes tingimustes väljub neerude kaudu peaaegu pool organismist lahkuvast veest. Naha kaudu eritub vesi higina, mille hulga määrab organismi soojusregulatsioon. Rasket kehalist tööd tehes võib kuuma ilmaga higistada 15 liitrit ööpäevas. Soolestiku kaudu viiakse välja 100200 g vett ööpäevas. Mida halvemini toitu omastatakse, seda rohkem kaotab inimene vett soolestiku kaudu, kõhulahtisuse korral 23 l päevas. Koolera ohtlikkuse üks põhjusi on organismi veetustumine. Toatemperatuuril kaotab inimene iga hingamisliigutusega 0,01620,0210 g vett.
kõõma. Sarvkiht on kappelise reaktsiooniga (pH=5). See on põhjustatud karboksüülhappest, mis on tõenäoliselt oksüdatsioonil tekkivad laugusaadused. Rohkem varjatud kohtades kaenla all, varvaste vahel võin pH olla kuni 7. 1.2Nahaniiskus Hoolimata sellest, et vesi liigub pidevalt läbi naha, püsib naha niiskus ikka ühesugusena (60%). Seda rehuleerib vere, rakkudevahelise vedeliku ja rakkude sisemuse tasakaal. Inimese nahast aurustub ööpäevas kuni 200 ml vett higina. Naha kaudu ei saa organism väliskeskkonnast peaaegu üldse vett juurde. Näiteks ujumise või vanniskäimise ajal tungib nahka kuni 50 ml vett, kuid see aurustub sealt 10 kuni 15 minuti jooksul. Sellepärast on väga oluline, et nahk püsiks niiskena. Sarvkihis on üle 20% vees lahustuvaid aineid aminohapped, karboksüülhapped, suhkrud. Need aitavad vett siduda, kuid võivad ka ise eralduda ning nahk muutub siis liiga kuivaks. Järjest kuivemaks
ehk kondenseeruma(pindadel tekib kaste, õhus udu või vihm). Temperatuuri, mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab, nimetatakse kastepunktiks. Kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%, mis tähendab, et antud temperatuuril on õhu niiskussisaldus maksimaalne. Mida suurem on suhteline õhuniiskus, seda aeglasem kuivamine. Inimesele sootsaim õhuniiskus on (40-60%) sellise õhuniiskuse juures tunneme ennast mugavalt, sest nahalt higina eralduv niiskus imendub kiiresti õhku ja keha loomulik jahutus toimib tõhusalt. Kui suhteline õhuniiskus on juba üle 75% tunneme ennast ebamugavalt, sest nahalt eralduv niiskus kuivab väga aeglaselt ja jahutus ei toimi. 5. Rõhk on pinnaühikule ristsihis mõjuv jõud. Si rõhuühik on paskal (Pa) mittesüsteemse rõhuühikuna on ka kasutusel bar. Pa=N/m2 1bar=100kPa(umbes 1kgf/cm2) Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas.
47. Mida kujutab endast hematoentsefaalbarjäär ja platsentaarbarjäär? Kumb neist laseb ravimeid kergemini läbi? Hematoentsefaalbarjäär (HEB) - on barjäär vere ja ajukoe vahel. Platsentaarbarjäär - on barjäär ema ja loote vahel. Kergemini laseb aineid läbi platsentaarbarjäär. 48. Mille kaudu ja millega erituvad ravimid organismist? Neerude kaudud uriiniga, soolestiku kaudu sapi ja väljaheitega, kopsude kaudu väljahingatava õhuga, naha ja limaskestast higina 49. Milles seisneb imendumisjärgne ehk resorptiivne toime? seisneb selles, et süst imendub kõigepealt vereringesse ja sealt edasi toimekohas 50. Milles seisneb paikne ehk lokaalne toime? mõjub kohe manustamiskohale 51. Millise manustamisviisiga saadakse paikne toime? välispidiselt nahale või limaskestale manustades 52. Millise manustamisviisi korral puudub praktiliselt imendumisjärgne toime? intravenoosse 53. Milles seisneb sedatiivne ehk rahustav toime?
Normaalne ja kõrgenenud vererõhk võib aga liigagi kõrgele tõusta. Külmkümblusest suurenenud vererõhku aitab normaliseerida kuum jalavann. Hüpertoonikud pidagu sauna asjus ikka arstiga nõu. Hingamiselundid. Kuum õhk vabastab ülemised hingamisteed mikroorganismidest, parandab hingamisteede verevarustust. Suureneb hingamiselundite kohanemisvõime väliskeskkonna muutustega. Neerud. Kuumuse toimel neerude tegevus aktiviseerub, hiljem eritub suur hulk vedelikku higina ning neerud saavad veidi puhata. Kui arvestada mitmesuguste mürkide, ravimite või alkoholi hulka, mis meie neerudest läbi käib, tuleb selline puhkus neile kindlasti kasuks. Närvisüsteem. Naha, lihaste- ja veresoonte närvilõpmeist lähtuvad rohked ärritused kustutavad kesknärvisüsteemi erutuskolded - ununevad mured, paraneb tuju ja enesetunne. Tekib loomulik väsimus nagu pärast intensiivset füüsilist koormust. Saunas tekivad küllaltki ulatuslikud muutused organismi talituses
ja taastab vedeliku kao. Osmolaarsus reguleerib lahusti (loe:vee) liikumist rakkudest piiritletud ruumis Võrreldes vere osmolaarsusega: HÜPOTOONILINE on madalam, ISOTOONILINE on sama, HÜPERTOONILINE on kõrgem. Näitavad joogi imendumiskiirust. Aktiivse kehalise koormusega kaasneb alati tugev higieritus, intensiivsel lihastööl võib organism tunnis kaotada kuni kaks liitrit vedelikku. Teadus-uuringutega on kindlaks tehtud, et kui inimene kaotab 2 protsenti oma kehakaalust higina, kaotab ta ühtlasi 20 protsenti oma kehalistest võimetest. Seega, soovitaksin mina aktiivse kehalise koormusega kokku puutuvale inimesele või ülekaalulistele kiiresti imenduvat spordijooki HÜPOTOONILIST, sest Spordijooke, mille osmolaarsus on alla 300, nimetatakse hüpotoonilisteks need imenduvad verre veelgi kiiremini. Isotooniline on universaalne ( sisaldab vajalikke aineid, vett) Kui tugev higistamine, siis lisaks veel mineraale.
Kõige efektiivsemalt mõjutab soojus hingamisteede limaskesti. Saunakuumusest on kasu nohu, kõripõletiku, kroonilise bronhiidi ja bronhiaalastma korral, ning hingamisteede haiguste ennetamisel. Soojuse mõjul lõdvestub rinnakorvi sideaparaat ning sisse- ja väljahingamine muutuvad kergemaks, paraneb hingamisteede läbitavus ja suureneb vere hapnikusisaldus. Väga hea toime on ka neerudele. Kuumuse toimel neerude tegevus aktiviseerub, hiljem eritub suur hulk vedelikku higina ning neerud saavad veidi puhata. Kui arvestada mitmesuguste mürkide, ravimite või alkoholi hulka, mis meie neerudest läbi käib, tuleb selline puhkus neile kindlasti kasuks. Saun aitab hästi ka külmetus- ja hingamissüsteemi haiguste, angiinide, bronhiitide puhul. Need omakorda võivad aga põhjustada palju tõsisemaid haigusi nagu reuma, neerupõletik, südamelihaste põletik jne. Hästi aitab saun kontraktuuride, kõõluste ja lihaste venituse puhul, vere- ja lümfisoonte
NIMETAGE ELUND(id), MILLISED PAIKNEVAD SELLES OSAS- 1) ÜLAKÕHT (EPIGASTRIUM) 2) KESKKÕHT (MESOGASTRIUM) 3) ALAKÕHT (HYPOGASTRIUM) 10. MAKSA ASUKOHT JA KAAL-1,5 kg; ASUB EPIGASTRIUMI PAREMAS OSAS MAKSAS TOODETAKSE (NIMETAGE SEEDENÕRE) – SAPPI 19 TUNNITEST- UROGENITAALSÜSTEEM: 1. NIMETAGE ERITUSFUNKTSIOONI TÄITVAD ELUNDID ORGANISMIS (lisage mida eritavad)- 1) NAHK (SOOLAD HIGINA) 2) KOPSUD (LIIGNE VESI JA CO2) 3) JÄMESOOL (SAPIPIGMENDID NING MITMED MINERAALSOOLAD) 4) NEERUD (VALKUDE LAGUPRODUKTID, MÕNED SOOLAD) 2. NEER lad.k.- REN NEERUD lad.k.- RENES NEERUDE FUNKTS- URIINI VALMISTAMINE; MÜRKAINETE EEMALDAMINE KEHAST; KEHAVEDELIKE TASAKAALU TAGAMINE ORGANISMIS 3. MILLES SEISNEB NEERUDE VEREVARUSTUSE ISEÄRASUSED?- 2 KAPILLAARISTIKKU: 1. TOODAB URIINI JA 2. NEERU ENDA VEREVARUSTUS (SUUR VERERINGE).
piiskadena veelduma e kondenseeruma (pindadel tekib kaste, õhus udu või vihm). Temperatuuri, mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab, nimetatakse kastepunktiks. Kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100 %, mis tähendab, et antud temperatuuril on õhu niiskussisaldus maksimaalne. Mida suurem on suhteline õhuniiskus, seda aeglasem on kuivamine. Inimesele soodsaim suhteline õhuniiskus on (40...60) %. Sellise õhuniiskuse juures tunneme ennast mugavalt, sest nahalt higina eralduv niiskus imendub kiiresti õhku ja keha loomulik jahutus toimib tõhusalt. Kui suhteline õhuniiskus on juba üle 75 %, tunneme ennast ebamugavalt, sest nahalt eralduv niiskus kuivab väga aeglaselt ja jahutus ei toimi 1.9 Rõhk Rõhk on pinnaühikule ristsihis mõjuv jõud. SI rõhuühik on paskal (Pa). Mittesüsteemse rõhuühikuna on käibel ka baar (bar). Pa = N/m² 1 bar = 100 kPa (umbes 1 kgf/cm² )
piiskadena veelduma e kondenseeruma (pindadel tekib kaste, õhus udu või vihm). Temperatuuri, mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab, nimetatakse kastepunktiks. Kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100 %, mis tähendab, et antud temperatuuril on õhu niiskussisaldus maksimaalne. Mida suurem on suhteline õhuniiskus, seda aeglasem on kuivamine. Inimesele soodsaim suhteline õhuniiskus on (40...60) %. Sellise õhuniiskuse juures tunneme ennast mugavalt, sest nahalt higina eralduv niiskus imendub kiiresti õhku ja keha loomulik jahutus toimib tõhusalt. Kui suhteline õhuniiskus on juba üle 75 %, tunneme ennast ebamugavalt, sest nahalt eralduv niiskus kuivab väga aeglaselt ja jahutus ei toimi 1.9 Rõhk Rõhk on pinnaühikule ristsihis mõjuv jõud. SI rõhuühik on paskal (Pa). Mittesüsteemse rõhuühikuna on käibel ka baar (bar). Pa = N/m² 1 bar = 100 kPa (umbes 1 kgf/cm² )
kõõma. Sarvkiht on kappelise reaktsiooniga (pH=5). See on põhjustatud karboksüülhappest, mis on tõenäoliselt oksüdatsioonil tekkivad laugusaadused. Rohkem varjatud kohtades kaenla all, varvaste vahel võin pH olla kuni 7. 1.2. Nahaniiskus Hoolimata sellest, et vesi liigub pidevalt läbi naha, püsib naha niiskus ikka ühesugusena (60%). Seda reguleerib vere, rakkudevahelise vedeliku ja rakkude sisemuse tasakaal. Inimese nahast aurustub ööpäevas kuni 200 ml vett higina. Naha kaudu ei saa organism väliskeskkonnast peaaegu üldse vett juurde. Näiteks ujumise või vanniskäimise ajal tungib nahka kuni 50 ml vett, kuid see aurustub sealt 10 kuni 15 minuti jooksul. Sellepärast on väga oluline, et nahk püsiks niiskena. Sarvkihis on üle 20% vees lahustuvaid aineid aminohapped, karboksüülhapped, suhkrud. Need aitavad vett siduda, kuid võivad ka ise eralduda ning nahk muutub siis liiga kuivaks. Järjest kuivemaks
tõusta. Külmkümblusest suurenenud vererõhku aitab normaliseerida kuum jalavann. Hüpertoonikud pidagu sauna asjus ikka arstiga nõu. · Hingamiselundid Kuum õhk vabastab ülemised hingamisteed mikroorganismidest, parandab hingamisteede verevarustust. Suureneb hingamiselundite kohanemisvõime väliskeskkonna muutustega. · Neerud Kuumuse toimel neerude tegevus aktiviseerub, hiljem eritub suur hulk vedelikku higina ning neerud saavad veidi puhata. Kui arvestada mitmesuguste mürkide, ravimite või alkoholi hulka, mis meie neerudest läbi käib, tuleb selline puhkus neile kindlasti kasuks. · Närvisüsteem Naha, lihaste- ja veresoonte närvilõpmeist lähtuvad rohked ärritused kustutavad kesknärvisüsteemi erutuskolded - ununevad mured, paraneb tuju ja enesetunne. Tekib loomulik väsimus nagu pärast intensiivset füüsilist koormust. Saunas
annaabi.ee 
