kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m lai ja 112 m pikk. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m ja läbimõõduga 3 m asetsesid paralleelselt templi seintega. Kuid 356. Aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. . Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat.. Templil oli 127 sammast
1. Umbes 550. aastal eKr, pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike- Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efesose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. 2. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. 3. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ning meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui ka kaugelt. 4. Kuid 356. aastal eKr ühel ööl süütas Herostratose-nimeline hullumeelne templi põlema. 5. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. 6. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efesose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 7. Aastaks 250 eKr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. 8. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efesose elanikelt 120 aastat. 2
· Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. · Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas hullumeelne Herostratose templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. · Halikarnassose mausoleum tekkis (um- bes 353 eKr) ühe legendi kohaselt järg- miselt: Mausolos abiellus oma õe Arte- misiaga. Kui ta suri, siis tema naine lasi
ning eelmise templi sambaid ja ohverdades oma isiklikku vara. Rahvast lubas aidata rahaliselt ka Aleksander Suur, kuid ainult juhul, kui pühenduskirja raiutakse ka tema nimi, sellega polnud aga rahvas nõus ning tema pakkumine lükati tagasi." Mis puutub Herostratosesse, siis tuleb tunnistada, et tema plaanitud jõhker meetod end templi süütamisega viia maailma ajalukku kandis vilja ning nii ongi tema nimi ajaloos tuntud. Kuigi Kreeka riikides keelati ära erimäärusega Herostratose nime kasutamine ning ka kirjanikel ei lubatud seda nime meenutada isegi templi põlemisest jutustades, on templisüütaja nimi siiski selle aja üle elanud ja teatakse seda tänini. Kreeka ajaloolane ja geograaf Strabon on märkinud, et templi taastas Aleksandria linna ehitaja Heirokrates. See on aga ilmne viga, sest Aleksander Suure hooviarhitekti nimi oli Deinokrates. Deinokrates kopeeris esialgse plaani, kuna väitis, et seda enam paremaks teha pole kuidagi võimalik
tingimusel, et pühenduskirja oleks raiutud tema nimi, kuid nad ei olnud sellega nõus. /-/ Ja Artemidoros, I saj. e. Kr. Efesoses sündinud riigimees ja geograaf, mainib kiitvalt efesoslast, kes ütles kuningale, et ei kõlba jumalal ehitada templeid jumalatele." Mis puutub Herostratosesse, siis tuleb tunnistada, et tolle meeletu enesearmastaja leitud koletu kuulsuse saavutamise meetod täitis sellele asetatud lootused ja viis Herostratose nime ajalukku. Kuigi Kreeka riikides keelati erimäärusega Herostratose nime mainimine ning kirjanikel ei lubatud seda meenutada isegi templi põlemisest jutustades, on Herostratose nimi siiski aja üle elanud ja meie päevini välja jõudnud. Strabon märkis, et templi taastas Aleksandria linna ehitaja Heirokrates. See oli ilmne viga, sest Aleksander Suure hooviarhitekti nimi oli Vitruviuse ja ka mitme teise autori järgi Deinokrates
hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. 7 maailmaimet Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) Artemise tempel Efesoses. 550 e.m.a. püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, Semiramise aiad Babülonis. u. 600 Herostratose poolt maha põletatud 365 praegu 136 m).püramiid. 27.26. sajand e.m.a. Hävinud. e.m.a., peale taastamist lõplikult e.m.a. hävitatud 262 m.a.j. gootide poolt Pheidias (u. 490430 e.m.a.) Artemise templi interjööri Zeusi kuju Olümpia templis
Tulevalgust peegeldati merele tohutu suure nõguspeegliga. Aastal 1326 sai tuletorn maavärina tagajärjel tugevasti kannatada ning 1480. a. ehitati selle varemeile kindlus. Praegu seisab seal Quait Bay kindlus (pildil). Artemise templi rekonstuktsioon Efesoses. (U 550 eKr. laskis Lüüdia kuningas ehitada Kreeka linna Efesosesse jumalanna Artemise auks uhke templi, mida tunti Artemisionina, kuid 356 eKr. süütas Herostratose nimeline hullumeelne templi põlema. Kui Aleksander Suur Efesose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 250 eKr. oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati üheks 7-st maailmaimest. Artemise templi rekonstuktsioon Efesoses. (Tempel oli 52 m lai ja 112 m pikk, tal oli 127 keeruliste skulptuuridega sammast). Artemise templi interjööri rekonstruktsioon. Artemis oli kreeka mütoloogias jahi- ja viljakusjumalanna
oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. Kuid 356. Aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat.
gorgo verest, kui Perseus tolle tappis. Pegasos oli tiivuline ratsu, kelle läheduses sündis imesid. Athena andis Bellerophonele kuldsed, ennenägematult ilusad valjad ning sai need valjad pegasosele hõlpsasti pähe panna. Bellerophon püüdis ratsutada Olümposele ning vihastas sellega jumalaid, kuid ratsu oli targem ja paiskas ratsaniku sadulast. Lõpuks Bellerophon suri ning Pegasos leidis peavarju Olümpose uhketes tallides, kus ta oli Zeusi kõige tähtsam hobune. Herostratose kuulsus Herostratos põletas maha Artemise temple, ühe 7st maailmaimest, et saada kuulsaks. Ateenas keelati tema mainimine, et vältida tema kuulsaks saamist, kuid nimi on siiski säilinud. Tänapäeval halva asja või teo eest saadud kuulsus.
(http://web.zone.ee/7maailmaimet/) Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. Kuid 356. aastal e.Kr. ühel ööl süütas Herostratose hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.Kr. oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid
Pheidias. Zeusi kuju Olümpia templis. 440-430 e.m.a. Hävinud tulekahjus 462 m.a.j. Arvutirekonstruktsioon. Vana-Kreeka seitse maailmaimet. Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) Artemise tempel püramiid, taga Cheopsi Efesoses. 550 e.m.a. (algselt 146 m, praegu Semiramise aiad Herostratose poolt 136 m).püramiid. 27.- Babülonis. u. 600 maha põletatud 365 26. sajand e.m.a. e.m.a. Hävinud. e.m.a., peale taastamist lõplikult hävitatud 262 m.a.j. gootide poolt Zeusi tempel Pheidias (u. 490-430
Säilinud varemeid: Hera tempel Olümpias, Zeusi tempel Olümpias. Arvukamalt on säilinud varemeid Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kuulsaim tempel: Poseidoni tempel, Paestu-mis. Perioodi lõpus valmis ka üks vanaaja seitsmest maailma imest Artemise tempel, Efesoses (väike Aasia poolsaare rannikul, säilinud pole midagi). Templit täiustati korduvalt ja kui seda külastas Herodotos... 850a. eKr hakati ehitama, 365a. eKr pani Herostratos selle põlema= HEROSTRATOSE KUULSUS=KURIKUULSUS. Templit aitas uuesti ehitada: Lydia valitseja Krezus EHITUSKUNSTI 1. ÕITSEAJAJÄRK E. KÕRGKLASSIKA: U. 470-400a. eKr ehituskunsti kõige silmapaistvamaks esindajaks oli Ateena linna Akropol (tavalisem kõrgemal künkal asetsev kindlustatud linnasüda). Toimus Ateena ülesse ehitamine (omaaja kõige kuulsamaid juhte Perikles, vanaaja 7. tarka kuuluv). Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille projekteeris arhitekt Mnesikles
Sünnitajad pöördusid tavakohaselt suurte valude puhul palvetega Artemise poole (eriti siis, kui Junolt abi ei tulnud). Ka laste kasvatamisel loodeti Artemise abile, mis seletabki põhjuse, miks Väike-Aasia linnas Efesoses talle nii uhke tempel püstitati. See tempel, mida kreeklased ise pidasid üheks seitsmest maailmaimest, põles maha 356. a. e. Kr. Selle süütas kuulsust janunev linnaelanik Herostratos, kes lootis, et selle nurjatu teo tõttu läheb tema nimi ajalukku. Tegelikult oli Herostratose tegu eredaim näide vandalismist. NB! Suurenda pilte! Artemise tempel Efesoses (rekonstruktsioon) Boucher. Diana pärast suplust. Louvre Mõni pikantne lugu, on siiski seotud ka Artemisega. Ühel suvepäeval sattus jahimees AKTAION metsas ootamatult nägema nümfide keskel suplevat rüütut Artemist. Jumalanna pahandas sedavõrd mehe peale, et moondas ta otsemaid hirveks ja Aktaioni oma koerad kiskusid ta lõhki. Seda stseeni on kujutanud oma maalidel Tizian, Rembrandt, Tiepolo jt.
(haridus, ajakirjandus, raadio), Hitleri lähim kaastööline. Tema nimi on muutunud fakte võltsiva propaganda sümboliks. Lõpetas oma elu koos oma naisega nn. Hitleri punkris Berliini langemise päevil, andes eelnevalt surmavat mürki ka oma alaealistele lastele. Tema laused: "Kui ma kuulen sõna kultuur, on mul soov kätte haarata revolver." või "Rahvale ei tohi valetada vähe, valetama peab palju. Alles siis hakatakse meid uskuma." on teinud temast uuema aja Herostratose. (Herostratos süütas 356.a. eKr Efesose linnas paiknenud ühe seitsmest maailmaimest Artemise templi, lootes, et selle nurjatu teoga läheb tema nimi ajalukku.) NATSIONAALSOTSIALIST e. NATS Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistliku partei liige või pooldaja; natsid pidasid aaria rassi ülimaks ja aaria rassi musterrahvaks olid nende arvates 16
(haridus, ajakirjandus, raadio), Hitleri lähim kaastööline. Tema nimi on muutunud fakte võltsiva propaganda sümboliks. Lõpetas oma elu koos oma naisega nn Hitleri punkris Berliini langemise päevil, andes eelnevalt surmavat mürki ka oma alaealistele lastele. Tema laused: ,,Kui ma kuulen sõna kultuur, on mul soov kätte haarata revolver." või ,,Rahvale ei tohi valetada vähe, valetama peab palju. Alles siis hakatakse meid uskuma." on teinud temast uuema aja Herostratose. (Herostratos süütas 356. a eKr Efesose linnas paiknenud ühe seitsmest maailmaimest Artemise templi, lootes, et selle nurjatu teoga läheb tema nimi ajalukku.) NATSIONAALSOTSIALIST ehk NATS Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistliku partei liige või pooldaja; natsid pidasid aaria rassi ülimaks ja aaria rassi musterrahvaks olid nende arvates sakslased; muud rahvused jagati rassiliselt täisväärtuslikeks ja alaväärtuslikeks rahvasteks.
Artemise tempel Ephesoses Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt. (vaata lisa 1 pilt 3) Kuid 356. Aastal e. Kr. ühel ööl süütas Herostratose- hullumeelne templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalannakuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 8 Aastaks 250. e. Kr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise
maitsega kunsti alla viivad ja Partenoni * suurimaks auks gooti pitside asemele seavad sigurilehed Louis XV stiilis. See on eesli kabjahoop surevale lõvile. Nõnda kuivab vana tamm, mida igasugused putukad täkivad, närivad ja uuristavad. Kui kaugel nüüdsest on see aeg, kus Robert Cenalis * võis Jumalaema kirikut Pariisis võrrelda kuulsa Efesose Diana templiga, mida «muistsed paganad nii ülistasid» ja mis Herostratose surematuks tegi *, ning isegi leida, et gallia katedraal «on pikkuselt, laiuselt, kõrguselt ja struktuurilt palju oivalisem» M Ometi ei või Pariisi Jumalaema kirikust öelda, et ta oleks lõpuleviidud, terviklik gooti monument, sest ta pole enam romaani kirik ega ka mitte veel täielikult gooti kirik. Ta pole üldse kindlat tüüpi. Tal pole nagu Tour-nusi kloostril rasket, laia, massiivset fassaadi,
annaabi.ee 
