10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leibadest söödi odraleiba,karask- leiba,sepikud,pannkooke, kanepiseemnekooki.Tavanditoidud; tahkapuder,tohuleb,tuhkapäts -koogid,tuhkapull.
Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“. Iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tänu lastekirjanduse võistlusele on esile tulnud Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“. Uus nähtus on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid
9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõstraid kõik huvilised ning talumeestel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 2. Rehepapp päästis kiltri hinge kuradi käest söötes talle hernesuppi sisse. Vanapagan oli ootamas ning kui kilter lõpuks peeretas arvas vanakurat, et see on kiltri hing, võttis selle ning kadus. 3.Halltõbi püüdis Koera-Kaarli metsas oma võrku teda hüüdes. 4.Jumal ei teinud välja sulase Jaani palvetest, sest temagi oli kohaomanik ja jõukas mees, mis tal kehviku kurtmistest. 5.Imbi ja Ärni läksid läbi metsa mereranda pikk ohelik kaasas merilehma püüdma. Need on lehmad, kes elavad meres ja söövad vett ja lund ning annavad palju piima. Kui
Fourth level Petersell Fifth level Valmistusviis Pane liha koos leotatud hernestega külma veega keema. Keemahakkamisel eemalda vaht, lisa sibul ja keeda herned pehmeks. Enne keetmise lõppu lisa riivitud porgand, sool ja hakitud petersell. NB!Kui valmistad hernesuppi soolalihaga, siis keeda kõigepealt herned mageda veega eraldi pehmeks ja lisa koos keeduleemega lihaleemele. SÜLT Valmistusviis 1. Pese liha ja pane külma veega keema. Kui Click to edit Master text styles vedelik on keema tõusnud, eemalda vaht 2. Keeda tasasel tulel vaevu keevana. Second level 3. Umbes tund peale keema hakkamist lisa Third level sibul, küüslaugu küüs ja porgand
Runneli "Päike on kõikide päralt" Mida kanda? Riietumisjuhiseks on kutsel märge "Frakk või tume ülikond. Rahvariided. Aumärgid" Kui mees kannab frakki, siis on naise riietuseks alati täispikk galakleit või komplekt. Rahvariided on võrdsed frakiga. Sobilik ja kõige kindlam on kanda rahvarõivaid. Need on ajatud ega lähe moest. suupisted Kokku valmistati 10 800 suupistet ja neid tegid seitse peakokka. Viinapitsidesse pandi näiteks hernesuppi ning loomulikult ei puudunud ka klassikalised kiluvõileivad. Lisaks ootas pidulisi kommimeistrite Koosmaa ja Kõllaste 3000 kommi. suupisted Paradiisiõun kanamaksa ja karameliseeritud sarapuu pähklitega Hõrk hernepüreesupp suitsusealiha ja mustajuure tsipsiga Karaskil serveeritud kuumsuitsu tursa kreem siia marjaga Krõbe kitsejuustupallike murakamoosi ja meega röstitud sarapuupähklitega Hõrk hernepüreesupp suitsusealiha ja mustajuure tsipsiga
vasikalihast, Hiiumaal ka veiselihast. • Rannarootslased valmistasid ka juustu. Ida-eesti toit • 18. sajandist kasvatasid Ida-Eesti eestlased aed- ja juurviljadest ainult naerist ja kapsast. • Eestlased elavsid suvel peamiselt hapupiimast, soolakalast ja rukkileivast, ühe korra nädalas keeti oa- ja hernesuppi, mida söödi terve nädala jooksul. Ida-eesti toit Avinurmes, Peipsi ääres ja Viru rannas elatus enamik väiksemaid majapidamisi oma kalasaagist, aia- ja metsasaaduste vahetamisest rukki vastu. Seega ka rukkijahust pudru tegemine on põlisem kui mujal. Rukkist tehti isegi vorstipuder. Muud toiduained Marju ja pähkleid korjasid need suurpered, kus
peremehe läbi, vägistas Luiset ja sõi ohtralt seepi ja mõne küünla. Kõige teravmeelsem koht raamatus: Kõige teravmeelsem koht raamatus oli see, kui Õuna-Endel läks Räägu-Reinu tütrele kosja. Liina küsis raskeid ja segadust tekitavaid küsimusi, mille peale kosija oskas ainult ropendada. Kõige humoorikam koht: Kõige humoorikamat kohta on raske välja tuua. Minu arvates võiks humoorikaim olla see, kui Sander päästis kiltri põrgusse minemast. Pakkus talle hernesuppi, mis ta peeretama ajas. Kurat tassis peeretuse kiltri asemel põrgusse. Kõige iroonilisem koht: Kõige iroonilisem koht võiks olla see, kui Imbi ja Ärni käisid mardisanti jooksmas ja lõpuks kõigest ilma jäid. Neid ei lastud ühte majja sisse ja selle peale otsustasid nad Sanderi puid varastada. Kratt nägi seda pealt ja teatas vargusest peremehele. Rehepapp andis Joosepile käsu Imbi ja Ärni teel ära eksitada ja nad enda maja juurde tagasi juua
kutsuma. Emakas küll avanes aga väga,väga aeglaselt. Sünnitus kestis 48 tundi, aga mina ikka ei tahtnud veel välja minna. Ma jäin sünnitusteedesse kinni. Arstid lükkasid mind jõuga välja. Kui ma lõpuks välja jõudsin siis mul oli nabanöör mitu korda ümberkaela. Ma olin 51 cm ja kaalusin 3,75 k g. 1. aasta jooksul Ma käisin esimest korda vannis 5 päevasena. Mulle väga meeldis vannis mängida. Esimest korda naeratasin ma juba esimesel päeval. 3kuuselt sõin mina hernesuppi ja see oli minu lemmiksupp. Arstid riidlesid emmega aga pärast arst ütles et kui laps tahab ja mingeid probleeme ei tekita siis võib. 3kuuselt tuli mul esimene hammas. Rinnapiima sain kuni aastaseni. Aga kõike muud sain juurde. Aastaselt oli mul juba väga palju hambaid suus.Esimest korda lalisesin kahe kuuselt. Esimest korda naersin häälega 2,5 kuuselt. Hakkasin pead tõstma 2 kuuselt. Ma hakkasin keerama 3,5 kuuselt.Istuma ma hakkasin umbes 5,5 kuuselt ja ma roomasin tagurpidi. 8
Vanarahvas sõi tavaliselt põllult saadud toitu ehk kartult, porgandeid, kapsast.Nad sõid ka jahilt saadud liha ja kalapüügilt saadud kala. Vanarahvas küpsetas ise leiba mitte ei ostnud poest. Leiba tegid nad saadud viljast mille olid nad maha kündnud , põhiliselt kündsid nad rukkist maha , see oli tavaline vili. Aga nisu said vaid rikkamad talupojad , sest nisu oli kallim kui rukkis.Söödi ka pühade järgi neil olid ka paastu ajad. Vastlapäeviti söödi tavaliselt kas oasuppi või hernesuppi. Söödi ka seajalgu herne või oasuppi kõrvale. Teoorjuseaegsed uskumused ja rituaalid, mis jõulu- ja aastavahetuse juurde käisid, olid kihelkonniti mõneti erinevad.Saaremaal anti kaalikad jõululauale (see oli rahvustoiduks enne kartuli jõudmist talupoja lauale). Samas paigas pidi ka või laual olema ja kui sellest lugu ei peetud, siis olla kogu suve lehma silmad vett jooksnud. Põhilisteks toitudeks olid aga kõikjal liha, sült ja kapsad - viimased ei puudu ka ilmselt
Pärastlõunane eine: üks tomat, klaas vett. Varaõhtune eine: 3-4 supilusikat riisi, klaas piima. Õhtusöök: kodune vormiroog ( liha ja köögiviljad), klaas vett. Neljas päev Hommikusöök: keedetud muna ühe viilu täisteraleivaga, apelsin, klaas vett. Keskhommikune eine: kaeraküpsis, viil ananassi, klaas vett. Lõuna: praetud tofu (pehme oajuust) ja köögiviljad, klaas vett sidruniga. Pärastlõunane eine: üks õun, üks kaeraküpsis, klaas vett. Varaõhtune eine: 3-4 supilusikat hernesuppi, klaas vett. Õhtusöök: küpsetatud kana ja köögiviljad, klaas vett. Viies päev Hommikusöök: pruun riis ja peeneks riivitud porgand, klaas vett. Keskhommikune eine: väike tassike vaarikat, tass kohvi. Lõuna: hispaania omlett, klaas piima. Pärastlõunane eine: pirn ja kitsejuust, klaas vett. Varaõhtune eine: üks väga vähese rasvasisaldusega jogurt, klaas vett. Õhtusöök: 2 rohelist täidetud piprad, klaas vett. Kuues päev
järgmisel aastal käbedaks. Vastlapäeva põhiroogadeks, mida tehti, olid: läätsesupp, hernesupp seajalgadega, oasupp seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis, vastlapuder, tatratangupuder, sõmer tatratangupuder, kartuli- tangupuder seentega, vastlapannkoogid, panni- ehk rasvaleib, vastlakuklid. Tänapäevaga ei ole see traditsioon väga muutunud, tehakse vastlakukleid ja kõige enam ka hernesuppi seajalgadega. Lähemalt uurides sain palju teada, et on veel väga mitmeid erinevaid toite, mida sel päeval söödi. Tuhkapäev- (liikuv püha, 40 päeva enne ülestõusmispüha) tuhkapäeval pidi ahjule ikka labidat näitama, s.t pidi midagi küpsetama. Siis ei läinud leib suvel hallitama. Küpsetati mitmesuguseid kakukesi: odrakaraskit, odrajahust kukleid. Küpsetati ka sepikut pärmiga. Tehti odrapulli tuhkapulli, mis küpsetati koldes tuha sees,
ropendamiseta vastata. Kõige humoorikam osa raamatus oli minu meelest see, kuidas Rehe-Sander päästis kiltri põrgusse minemast. Räägu-Rein oli tuulispasana kiltrit räsinud ja Lembitu hingelooma lömastanud. Räägu-Rein tegi seda lihtsal põhjusel, ta arvas, et Lembit oli varastanud tema hõbeprossi, kuigi tegelikult andis hõbeprossi ära Liina toatüdruk Luisele ühe vana parunessi surikleidi eest. Rehepapp andis kiltrile hernesuppi, kilter sõi selle suurte valude käes vaevaga ära. Siis oodati mõni hetk. Kilter peeretas, oli kuulda ukse kiuksumist. Kurat tassis peeretuse kiltri hinge asemel põrgusse. Ja kilter sain rahulikult Peetruse ukse taha minna. Kõige iroonilisem kuidas sulane Jaan mõisa sahvris seepi söömas käis arvates, et see on idamaade maiusroog, ning pärast kõhuvalus vaevles. Jaan oli harimatu ja rumal.
hädaolukorras. Nendes kasutatakse intervjuusid lastega, reportaaže ja muid võtteid kus antakse edasi laste enda mõtteid ja tundeid. Üldisema arusaama järgi ei jagune raamatud laste- ja mittelasteraamatuteks vaid muude tunnuste järgi. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Välja võib siinkohal tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“ Piret Raud ja Ülo Pikkov on jõulised pildiraamatukultuuri edasi arendajad. Pildiraamat on see, kus pilt jutustab ja viib lugu edasi. Sõnu on sellises raamatus väga vähe või need hoopis puuduvad. Mare Müürsepa sõnul on meil palju häid illustraatoreid keda Eesti Lastekirjanduse Keskus nähtavamale toob. Oma iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt.
oli olnud kõik see aeg Vanapagana sulane. Teenis seal hästi ning kõik oli hästi, aga jäi vatastamisega vahele ning siis saadeti ta sealt ära. Nüüd tahab ta minna kirikusse tööle. Kiltri- Lembit läks nõia juurde, et teada saada, kes tema kodus oli käinud. Ta sai teada, et see mees oli Räägu-Rein. Järgmisel päeval tegi Lembit tuulispaska enda hingest, mis sai talle ka saatuslikuks. Ta oleks pidanud minema põrgu, aga Rehepapp aitas ta hädast välja. Ta lasi kiltril süüa hernesuppi, mis ajas mehe peeretama ning siis võttis Vanapagan endaga pussu, kuna arvas, et see on hing. Päev hiljem olid kiltri matused. Räägu-Rein läks oma tütrega kohale, lootes leida kedagi, kes kannab seda prossi. Kahjuks ei leidnud ta kedagi. Pärast läksid nad peiulauale, et süüa kiltri pere võimalikult vaeseks. Uuel päeval oli Koera Kaarel halltõve käes. Ta saatis oma sulase Jaani tööle, aga ise piinles värinate käes. Ta lasi ka endale Rehepapi kutsuda. Rehepapp
leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Koduste vastlakuklite valmistamine 75 g võid või margariini 3 dl piima 50 g pärmi 0,5 tl soola 0,5 dl suhkrut 2 tl kardemoni 8 - 9 dl nisujahu määrimiseks 1 muna Vahukoore asemel võid täidist ka muuta: - 2 dl vahukoort, 200 g mandlimassi - 2 dl vahukoort, 2 dl maasika- või murakakeedist - 100 g hakitud mandleid, kukli sisu, 1 dl suhkrut, 2 dl vahukoort Tänapäeval lastakse enamasti liugu ja süüakse hernesuppi ja vastlakukleid. Vastlapäev on ka tänapäeval tuntud püha mida kõik pered tähistavad. Mida teised teevad ? Pannkoogipäev Inglastel kuuluvad vähemalt 19. sajandist tänini vastlapäeva juurde kukevõitlused ja jalgpall. 19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmistamise püha Shrove Tuesday. Kell 12 või 13 helisesid kirikukellad ehk pannkoogikellad, mille kõlamise järel võis küpsetamist alustada.
Ka erinevad usundid on rahvuskööke teatud määral mõjutanud. Vana eesti köögi juures on olulisteks märksõnadeks sesoonsus ning tooraine lõpuni ära tarvitamine, kui tahate, siis "ninast sabani" või "jääkideta kokanduse" filosoofia. Nii tapeti sead mihklipäeva paiku ning pandi talveks tünni sisse soola peale jäid "paremad palad" ning allapoole vähematraktiivsed kehaosad. Vastlapäevaks jõuti tünni põhja, mil järele olid jäänud seajalad, millest keedeti hernesuppi. Liha otsasaamine langeb ajaliselt kokku ka paastuajaga. Või siis teine näide eestlaste kokkuhoidlikkusest kas teate, kuidas on sündinud meie rahvustoit kama? Kama koosneb teadagi rukkist, nisust, odrast ja hernest ning need viljad said omavahel kokku segatud ka leidlikkuse ja kokkuhoidlikkuse tulemusena. Nimelt enne uute teraviljade salvedesse panekut korjati salvede põhjast kokku eelmise aasta viljade jäänused, mis segati kõik kokku, pesti
tema keha metsa alt üles (tuulispasaks käib ainult hing) ja keerab jalad teisele poole, et hing koduteed ei leiaks ja kutsub isa. Varsti tulebki kärbes ja keerutab kiltri jalgade juures, Rein lööb ta laiaks ja topib puupulgaga kiltrile ninna. Kiltri pere tuleb meelemärkuseta kiltrile järele ja viib ta koju. Kilter on suremas ja Rehepapp kutsutakse kohale, sest on teada, et tuulispasana surnud inimene läheb otseteed pôrgusse. Rehepapp söödab talle hernesuppi, kilter peeretab enne surma, Vanapagan haarab peeru ja jookseb sellega pôrgusse, kiltri hing pääseb aga paradiisi. Räägu Rein otsustab Liinaga ka matustele minna, juhuks kui keegi sugulastest on prossi endale rinda pannud. Küsib tütre käest, kust viimane uue kleidi on saanud - Liina valetab, et varastas teise küla vaimuliku käest ja saab isa käest kiita. Timofei teeb endal matustel mitu korda hirmust püksid täis, sest ta elab
metsa alt üles (tuulispasaks käib ainult hing) ja keerab jalad teisele poole, et hing koduteed ei leiaks ja kutsub isa. Varsti tulebki kärbes ja keerutab kiltri jalgade juures, Rein lööb ta laiaks ja topib puupulgaga kiltrile ninna. Kiltri pere tuleb meelemärkuseta kiltrile järele ja viib ta koju. Kilter on suremas ja Rehepapp kutsutakse kohale, sest on teada, et tuulispasana surnud inimene läheb otseteed pôrgusse. Rehepapp söödab talle hernesuppi, kilter peeretab enne surma, Vanapagan haarab peeru ja jookseb sellega pôrgusse, kiltri hing pääseb aga paradiisi. Räägu Rein otsustab Liinaga ka matustele minna, juhuks kui keegi sugulastest on prossi endale rinda pannud. Küsib tütre käest, kust viimane uue kleidi on saanud - Liina valetab, et varastas teise küla vaimuliku käest ja saab isa käest kiita. Timofei teeb endal matustel mitu korda hirmust püksid täis, sest ta elab saunas, kus
Ta loitsib, et mõõk tõuseks jõest ise, kui temavääriline mees Kääpa jõe äärde satub. Kui aga jala peaks pistma vette see, kes mõõka enne ise kandnud, siis murdku mõõk tal mõlemad jalad. Kalevipoeg võtab taas lauakoormad selga ja sammub läbi mitme metsa. Teel kohtab ta väikest meest, kes on hirmul. Ta on metsaliste majja sattunud, kus küll vanaeit talle süüa ja aset andis, aga ka poegade eest hoiatas, kes talle surma võivad sünnitada. Pojad tulevad koju ja pargivad hernesuppi kõhud täis. Magades lasevad kõhutuult, nii et väikest meest seinast seina lennutavad. Kui eit hommikul ukse avas, õnnestus mehikesel kaduda. 12. LUGU LAUAVÕITLUS JA SIIL. PIKK MAGAMINE. UNENÄGU. VAESELAPSE TALL. SILLA EHITUS. Kalevipoeg sammus, lauakoorem õla ja väike mees taskus, kui teda ründasid Peipsi sortsi pojad. Kalevipoeg püüab neid heaga lepitada. Kui sortsid ikka kiusavad, haarab Kalevipoeg lauakoormast laua ja hakkab sellega sortse vemmeldama
minna. Keegi ei tohtinud sellest aga midagi teada. Indrek võttis Mai tungival pealekäimisel lõpuks raha vastu. Vargamäel valitses imelik meeleolu kui Indrek minema läks. Tiit tuli ka oma ristipoega ära saatma ja sõnu peale lugema, andis ka natukene raha. Mari muretses selle pärast kuidas poiss ikka linnas hakkama saab ja et kas ikka piisavalt süüa saab. Vennaga rääkisid nad ükskõiksetest asjadest ega osanud midagi tarka öelda. Andrese mineku ajal peeti suur pidu. Tehti hernesuppi, sülti ja joodi viina. Rahvast tuli suhteliselt palju kohale, sest paljudel ei läinud pojad kroonu ja kõik olid kutsutud. Maali nägi et Andrese uhkus oli kadunud ja oli selle pärast natukene kurb. Ta mõtles et kindlalt peab abielluma mõne mehega sellepärast et Andres pärast tolle maha saaks lüüa ja siis Siberiski mäletaks kes on Maali. Mari ja Andres ei saanud viimasel aastal eriti hästi läbi aga enne kui poiss minema hakkas ütles et ema ei nutaks ja et ta ei lähe
· Lapsed lõpetavad laused: Ma olen ...; Me oleme arsti ...; Arst küsib ...; Ma puh- kan ...; Varsti ma saan ... Käeline tegevus Laps värvib ainult peategelase. Järgmisel aastal terve pildi. 73 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. VASTLAPÄEV Kuulamine Täna on vastlapäev. Me oleme õues ja kelgutame. Vastlapäeval me sõidame hobu- sega ja mängime vurriga. Pärast sööme hernesuppi, joome sooja teed ja sööme vastla- kukleid. Vastlapäev on tore päev. · Jutustades osutab õpetaja laste tegevustele pildil. · Jutustust korrates rõhutab õpetaja traditsioonilisi vastlatoite. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: Vastlapäev. Me kelgutame. Me sõidame hobusega. Me joome teed. Me sööme hernesuppi. Me oleme rõõm- sad. Me keerutame vurri jne. · Lapsed leiavad pildilt tegevused ja vastlatoidud, mida õpetaja nimetab: Me kelgu-
teada. Indrek võttis Mai tungival pealekäimisel lõpuks raha vastu. Vargamäel valitses imelik meeleolu kui Indrek minema läks. Tiit tuli ka oma ristipoega ära saatma ja sõnu peale lugema, andis ka natukene raha. Mari muretses selle pärast kuidas poiss ikka linnas hakkama saab ja et kas ikka piisavalt süüa saab. Vennaga rääkisid nad ükskõiksetest asjadest ega osanud midagi tarka öelda. Andrese mineku ajal peeti suur pidu. Tehti hernesuppi, sülti ja joodi viina. Rahvast tuli suhteliselt palju kohale, sest paljudel ei läinud pojad kroonu ja kõik olid kutsutud. Maali nägi et Andrese uhkus oli kadunud ja oli selle pärast natukene kurb. Ta mõtles et kindlalt peab abielluma mõne mehega sellepärast et Andres pärast tolle maha saaks lüüa ja siis Siberiski mäletaks kes on Maali. Mari ja Andres ei saanud viimasel aastal eriti hästi läbi aga
Keegi ei tohtinud sellest aga midagi teada. Indrek võttis Mai tungival pealekäimisel lõpuks raha vastu. Vargamäel valitses imelik meeleolu kui Indrek minema läks. Tiit tuli ka oma ristipoega ära saatma ja sõnu peale lugema, andis ka natukene raha. Mari muretses selle pärast kuidas poiss ikka linnas hakkama saab ja et kas ikka piisavalt süüa saab. Vennaga rääkisid nad ükskõiksetest asjadest ega osanud midagi tarka öelda. Andrese mineku ajal peeti suur pidu. Tehti hernesuppi, sülti ja joodi viina. Rahvast tuli suhteliselt palju kohale, sest paljudel ei läinud pojad kroonu ja kõik olid kutsutud. Maali nägi et Andrese uhkus oli kadunud ja oli selle pärast natukene kurb. Ta mõtles et kindlalt peab abielluma mõne mehega sellepärast et Andres pärast tolle maha saaks lüüa ja siis Siberiski mäletaks kes on Maali. Mari ja Andres ei saanud viimasel aastal eriti
Lugu: Elu oli kurb, sest tal oli kogu aeg külm. Mitte miski ei aidanud, isegi mitte, vooder, kasukas või tuli. Seetõttu peeti Evaldit imelikuks. Ta sai külmatundest alles hauas lahti. Perekond: Tal oli ühtekokku kolm naist. Surmapõhjus: loomulik surm 4.31. Juhan Orav Sünnikoht: Harala Unenägu: Stalin tuli, kummisaapad jalas, tuppa, võttis kõrviku peast ja ohkas eesti keeles, et küll võib selles kolkas igav olla. Pärast sõid nad ühest kausist seajalgadega hernesuppi, sest parajasti oli vastlapäev. Kui jutt libises normipäevatasule, kadus juht nagu tina tuhk. Vaid tema piip jäi lauanurgale tossama. Lugu: Paha aimamata rääkis Juhan oma elu tähtsaimat unenägu oma tuttavatele. Kuuldus levis ka rajooniisandate kõrvu ja sekeldustel polnud lõppu. Teda kahtlustati ideoloogilises diversioonis. Surmapõhjus: loomulik surm 4.32. August Juhkamson Sünnikoht: Harala Mälestus: Lapsepõlves veeretasid nad kooliõuel lumepalle. Lapsed olid ise
annaabi.ee 
