uuringu tulemusest 2.Range isolatsioon kuni koorikute kadumiseni 3.Lõppdesinfektsioon 4.Karantiin 17 päeva viimasest kontaktipäevast - 7. päev alates esimesest kontaktist kuni 17 päeva viimasest kontaktist alates - esimese haigestunu puhul individuaalne isolatsioon - maja kontaktid isoleeritakse kohe 6. Nakkusallikate ja kontaktsete uurimine - eriti kahtlaste diagnoosidega - varicella, nahamädanikud, hemorraagiad (eriti fataalsed juhud) 7.Spetsiifiline ravi puudub Kasutatud allikad: http://www.terviseleht.ee/200021/21_rouged.php?gallup=tulemused http://209.85.229.132/search?q=cache:vJL5aWtD2fEJ:www.kliinikum.ee/infektsioo http://en.wikipedia.org/wiki/Smallpox#Diagnosis http://www.webmd.com/a-to-z-guides/smallpox-treatment-overview http://www.webmd.com/a-to-z-guides/smallpox-prevention http://www.sciencedaily.com/releases/2006/08/060805131526.htm
siis on see klaaskeha hemorraagia e verevalum. Retinopaatiat iseloomustavad tunnuseid on mitmeid, ülevaate nendest annab tabel 1. Joonis 1. Uued veresooned. 7 Tabel 1. Diabeetilist retinopaatiat kirjeldavad tunnused. (Drury, Gatling 2005:243) Tunnused Kirjeldus Väiksed punased mikroaneurüsmidest põhjustatud haiguskolded või väiksed hemorraagiad. Aneurüsm on Täpid ja plekid veresoone seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud arteri paikne kotjas laiend. Keskmised või suured võrkkesta veresoonte lekkimisega Hemorraagiad või veritsusega seotud alad Ebakorrapärased kollakad või valged selgete piirjoontega
Üksikjuhtudel põhjustab süsteemset haigestumist. Haigusnähud kaovad 10ne päeva jooksul, kuid 25% koertel tekib bilateraalne kornea tuhmumine, mis kaob iseenesest. Kuni 6 kuusetel kutsikatel esineb süsteemse haigestumise korral kolm sündroomi: -üliägeda kulu puhul kutsikad surevad 3-4 h jooksul ilma haigusele iseloomulike tunnusteta -äge kulg võib lõppeda fataaselt, haigus algab palavikuga, depressiooniga, isutusega, millele järgneb oksendamine, verine kõhulahtisus, hemorraagiad igemetel, limaskestade kahvatus, ikterus - kerge haigestumine, mis võib olla osaliselt seotud immuunsusega (vaktsineerimisjärgne) SIGADE TSIRKOVIIRUS -2 Monospiraalne DNA Põhjustaja: Circoviridae Circovirus Lipiidümbriseta Väliskeskkonnas väga 5 genotüüpi: A ja B kogu maailmas
Kutsikatel on valuline niutsumine, abdominaalsed valud, anoreksia, düspnoe (hingeldus), konjunktiviit. Võib olla respiratoortrakti kahjustusi ning võib olla üks kennelköha põhjustaja. Alla kuustel kutsikatel on hüpotermia (mitte palavik) ja üldine raske haigestumine. Esmane replikatsioon on välimistes suguelundite ja ülemiste hingamisteede veresoonte seinas, tonsillides ja lümfoidkoes. Raske kulu korral esinevad ekhümoossed (koesisesest verejooksust põhjustatud) hemorraagiad neerudes ja maosooletraktis. Täiskasvanud koertel põhjustav viirus kahjustusi genitaaltraktis, mida diagnoositakse harva, preputsiaalnõre hulga suurenemine. Vagiinas, preenisel ja prepuutsiumi epiteelis sõlmjad moodustised, pustulid. Hüpereemiline limaskest. Viirus jääb latentselt närviganglionisse ja võib reaktiveeruda stressiga, poegimisega. Diagnoosimine: nõreproovid, vereproov, lahanguleiud; inklusioonid maksarakkudes, isoleerimiseks nakatada koera neerukultuur; ELISA, PCR, IFM
Umbes kümme aastat tagasi määrati Eestis esmakordselt RLSi diagnoos, mitte et varem poleks lapsi raputatud, aga siis oli tavaliselt diagnoosiks ajutrauma, mille põhjus jäi ebaselgeks (Rattus 2011). "Mida hilisem on diagnoos, seda halvem on lapse prognoos. Sageli kujuneb raputamise järel püsiv nägemispuue, mis on enamasti seotud ajukahjustusega, vähem võrkkesta verevalumitega. Mida raskem on kahjustus esmasel läbivaatusel (valgusele loiult reageeriv pupill, reetina hemorraagiad), seda suurem on nägemishäirete tekke tõenäosus" (Talvik jt 2002). "Raputatud lapse sündroomi (RLS) ei diagnoosita tihti maailmas tuleb seda ette keskeltläbi 24- 30 juhtu 100 000-st alla üheaastase lapse kohta. Uuringute kohaselt sureb iga kolmas RLS-iga laps" (Rattus 2011). 7 KOKKUVÕTE RLS on üks jubedamaid sündroome, millest ma kuulnud olen. Igast allikast tulid välja ühed ja
On väga unine. Stuupor lebab vaikselt, minimaalsed spontaansed liigutused. Vastab korduvale ärritusele ebaloomuliku häälega ja võib avada silmad. Valureaktsioon on normaalne. Kooma lamab suletud silmadega. Verbaalne kontakt puudub. Ei reageeri väliskeskkonnast tulevatele ärritustele. Kooma sügavus sõltub motoorsete reaktsioonide ulatusest. 4. Pupillide vaatlemise põhimõtted. Pupilli diferents. Hinnatakse: · Suurus (2-6 mm) o Väga kitsas pupill teatud hemorraagiad, opiaatide üledoos o Kitsas pupill normaalne kui inimene on eredalt valgustatud ruumis. Patoloogiaks on opiaatide tarvitamine, teatud silmatilgad, metaboolne kooma o Keskmise suurusega pupill normaalne o Lai pupill normaalne pimedas ruumis. Patoloogia mõningate narkootikumide puhul, silmamuna vigastuste puhul o Dilateerunud pupill terminaalne seisund või surm · Kuju
inimestega Empaatia, sallivus MDMA farmakoloogilised toimed Sümp. NSi aktivatsioon südame frekventsi ja vererõhu tõus, higistamine. Võivad esineda isu kaotus, iiveldus, kohmakus, keskendumisvõime vähenemine, kurnatus, unetus, ängistus, hirm ja täielik enesekontrolli kaotus. Äge MDMA mürgistus Termoregulatsiooni häire (kuni 43ºC) Vedeliku ja elektrolüütide kaotus Kardio-vaskulaarsüsteemi nähud hüpertensioon, rütmihäired, aju hemorraagiad Ägeda MDMA mürgistuse ravi Spetsiifilist vastumürki ei ole Haige jahutamine (jahe keskkond, jääkotid) peaks vähendama ka pikaajalist neurotoksilisust Dantroleen Kiire elektrolüütide ja vedeliku tasakaalu taastamine MDMA pikaajaline neurotoksilisus Peetakse oluliseks toksilisi metaboliite. Inimestel, kes regulaarselt tarbivad MDMAd on näidatud 5-HIAA (5- hüdroksüindooläädikhappe) sisalduse langus liikvoris 25 % võrra. MDMA pikaajaline neurotoksilisus
vererõhk alaneb normaliseerub ka silmapõhja leid. Hüpertooniline angioskleroos Lisaks retinopaatiale esineb:• arterite seinte paksenemine• hüalinoos ning perivaskulaarne fibroos• mittenormaalne valgusrefleks• vasksete ja hõbedaste kiudude esinemine silmapõhja oftalmoskoopial , mis on tingitud lipiidide ladestumisest arterite seintesse. Hüpertooniline retinopatia Lisaks eelpool toodud sümptomitele esineb:• koldeline hägustumine • hemorraagiad (tavaliselt petehhiatena)• verevalumid• plasmorraagiad (näha “vatitiupsudena”)• kollatähni piirkonnas valkjas-kollakad kolded (“tähekesed”)• diskitaoiline macula turse Sellega kaasneb nägemise halvenemine. Hüpertooniline neuroretinopaaatiaKujuneb hüpertensiooni hilisstaadiumis. Prognostiliselt halb. Lisaks eelmainitule esineb :• nägemisnärvi diski kahjustus (hüpereemia , ödeem )•
ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes. Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood 5-45 päeva. I staadium: enteriitiline faas, kestab ~ 5 päeva - düspeptilised vaevused - kõhuvalud - kõhulahtisus - makulopapuloosne lööve(harva) - pneumoniit II staadium: larvide migratsioon lihastesse(7-21 päeva) - palavik (40º) - müosiit (lihasvalu, lihaste turse, lihasnõrkus) 8 - nahalööbed - hemorraagiad - düspnoe - köha - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine. - müasteenia - asteenia Tüsistused: - müokardiit - perikardiit - äge südamepuudulikkus - meningoentsefaliit (10-24%) - pneumoonia Diagnostika: 1. Perifeerne veri: · leukotsütoos · eosinofiilia 2. Biokeemilised analüüsid:
verevoolu elutähtsatesse organitesse, mistõttu väikestes veresoontes vool aeglustub või lakkab sootuks ning tekivadki kahjustused. Eristatakse veel kuiva ning niiske külma kahjustusi. Märjad kahjustused on alati sügavamad ning raskemad, surem oht on lisanduva infektsiooni tekkeks. Hüpotermia põhjused · ÕNNETUSJUHTUMID: traumad, külma vette kukkumised, -ujumine · JOOBESEISUND: alkohool, ravimid · KNS HÄIRED: hemorraagiad, traumad Külmakahjustusele on eriti vastuvõtlikud lapsed vanurid kroonilisi haigusi põdejad südame ja vereringehäiretega isikud alatoitumusega alkoholi ning narkootikumide kasutajad Sümptomid valkjad alad (näole, kõrvadele, jäsemetele). külmavillid ning nahk hakkab maha kooruma käe ja jalalabad muutuvad turseliseks, külmaks, niiskeks ja kangeks sageli kaasub ülitundlikkus külma suhtes, valu ning liigne higistamine kahjustatud piirkonnas. (2)
2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes. Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood 5-45 päeva. I staadium: enteriitiline faas, kestab ~ 5 päeva - düspeptilised vaevused - kõhuvalud - kõhulahtisus - makulopapuloosne lööve(harva) - pneumoniit II staadium: larvide migratsioon lihastesse(7-21 päeva) - palavik (40º) - müosiit (lihasvalu, lihaste turse, lihasnõrkus) - nahalööbed - hemorraagiad - düspnoe - köha 7 Helmintiaasid 8 - naha tundlikkuse häired III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist). - kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga → kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine. - müasteenia - asteenia Tüsistused: - müokardiit - perikardiit
juurdevoolu vähenemine või lakkamine. Arteriaalne ehk aktiivne hüpereemia (liigveresus) suurenenud arteriaalse vere juurdevool Venoosne e passiivne hüpereemia vähenenud venoosse vere äravool. Staas elundites või koes täielikult verevoolu peatumine Tromboos vere hüübimine elusorganismi veresoontes Emboolia veresoon ummistub mingi ainega, mida veres normaalselt ei leidu nt rasvatilgad. Verevalumid e hemorraagiad veri väljub veresoontest kudedesse. Hematoom verega täitunud õõnsus kudedes. 7. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg
juurdevoolu vähenemine või lakkamine. Arteriaalne ehk aktiivne hüpereemia (liigveresus) – suurenenud arteriaalse vere juurdevool Venoosne e passiivne hüpereemia – vähenenud venoosse vere äravool. Staas – elundites või koes täielikult verevoolu peatumine Tromboos – vere hüübimine elusorganismi veresoontes Emboolia – veresoon ummistub mingi ainega, mida veres normaalselt ei leidu nt rasvatilgad. Verevalumid e hemorraagiad – veri väljub veresoontest kudedesse. Hematoom – verega täitunud õõnsus kudedes. 8. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg kiudu stimuleerib 20-30 min mäletsemise.
kudedesse) suurenev verevalum tekitab pea ümbermõõdu kiiret suurenemist, palpatsioonil on hematoom pehme, fluktueeruv, Hematoom võib põhjustada kiiret verekaotust, hemorraagilist shokki, hüperbilirubineemiat. Hematoom resorbeerub aeglaselt! Jälgida tuleb verekaotusest tekkida võiva aneemia ja hematoomi imendumisest tekkida võiva hüperbilirubiineemia suhtes. Ravis on tähtis kiire verekaotuse asendamine ja elutähtsate organsüsteemide toetus. Intrakraniaalsed ehk koljusisesed hemorraagiad Aju on vastsündinul kõige vähem diferentseerunud organ. Enneaegsel vastsündinul on aju veelgi ebaküpsem. See on ka intrakraniaalsete verevalumite üheks riskiteguriks. Kolme esimese eluaasta jooksul toimub aju intensiivne diferentseerumine- areng. Intrakraniaalsete vigastuste sagedasemad riskifaktorid-põhjused on: sügavalt enneaegsed vastsündinud langenud kapillaaride resistentsus asfüksia verehüübivushäired instrumentaalne abi
subarahhniodaalne hemorraagia. Võib esineda igas vanuses Insuldi neuroloogiline pilt - Algab järsku - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus - Kõnehäired - Taju ja nägemise häirede - Sümptomaatiline pilt sõltub sellest milline veresoon ummistunud on. Enamasti esineb vasakus hemisfääris keskmise ajuarteri varustusalal - Transitoorne isheemiline atakk – lühiajaline verevarustuse häire, sümptomid mööduvad vähem kui 24h pärast Hemorraagiad Hemorraagia – veritsus ajukoes. U 20% insultidest hemorraagilised - Ühe kehapool enõrkus - Tundlikkuse ja nägemise häired - Afaasia - Tavalised on teadvusseisundi häired, tugev peavalu - Põhjuseks on kõrge ererõhk või hüpertensioon, arterite kongenitaalselld defektid jne Ajutraumad - Traumaatiline ajukahjustus – mehaanilisest vigastusest tekitatud ajukahjustus. Enamasti kukkumised või liiklusõnnetused
sündroom on äratuntav tundlikkuse häirete, motoorsete häirete ja naha sinaka värvi järgi. Haiglaeelselt on võimalik vaid sümptomaatiline ravi, kusjuures tähelepanu tuleb pöörata vereringe stabiliseerimisele ja adekvaatsele hapnikuravile. Kompartmentsündroom on enamasti kinniste luumurdude korral alajäsemetes, vähem ülajäsemetes. Äkilist ja massiivset rindkeremuljumist iseloomustavad petehhiaalsed hemorraagiad ülemise õõnesveeni sissevoolualas ja subkonjunktivaalsed hemorraagiad. Pärast sümptomitele suunatud ravi ja rakendatud meetmete ülekontrollimist (haavade eest piisavalt hoolt kantud? hapnikuga varustamine adekvaatne? infusioon piisav? monitooring täielik? eelteade haigla EMO -sse?) toimub kiire ja säästev transport haiglasse. Rabdomüolüüs – vöötlihaste lihasrakkude hävimine (luustiku- ja südame lihaskond) Crush-sündroom – jäsemete lihaste muljumised, nekroosid, ka sisemiste organite kudede kahjustused pärast pikajalist surve all olemist
annaabi.ee 
