sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. Hüüded Hüüete abil peeti eelkõige sidet: perenaiste hüüded karjastele, häälitsused loomade kutsumiseks ja tõrjumiseks, karjaste ja marjuliste vastastikused huiked, jahimeeste signaalhõiked jm. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks mõnel vokaalil (a, u), või lauldi eriliste hüüdsõnadega (helle, ella, õlle, alleaa, õe). Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Loodushäälendid ja looduskõnelused Loodushäälte täpsel jäljendamisel on olnud tähtis ülesanne: peibutada ligemale jahiloomi ja
refrään.Temaatika oli vanasti igapäevane elu,luldi kõigest mis puudutas inimese toimetusi, ühiskonna probleeme jne.Hiljem lauldi inimese tunnetest(armastus,kurbus,igatsus) Vanema rahvalaulu liigid olid kahendilaulud,itkud ja jutustavad laulud. Uuemal ajal lauldi rohkem tantsulaule,külalaule ning tekkis uus-vaimulik rahvalaul. Funktsioon eesti rahvalaulus on vastavalt ajale erinev. Näiteks vanemas rahvalaulus ilmneb lihtsus e. helletused ja hüüded, mida kasutati kutsumise või ohu korral. Palju lauldi itkusid e. nutulaule. Sama oli ka pillidega-varem kasutati ühehäälseid lihtsaid käepäraseid pille, takti löömiseks, hiljem aga laulude saateks.Need pillid, mis teevad ise häält (parmupill,käristi) olid idiofonid.Eestlased tegid pille kõikvõimalikest nahkadest-membranafonid(trummid,põsepill) Keerulisema ehitusega olid aerofonid(lõõtspill,sopill). Pillid ja muusika said alguse eestlaste uskumustest, et muusikal on
(linnulaul, loomahääled, linnahääled, autosignaalid jne.) Õppimine käib läbi mängu, mis on lapsele omasem õppimise vorm kui lauataga toolil istuda ja loengut kuulata ning. Õppemängude abil saab lapses mõjutada emotsionaalset väljenduslikust,kaasaelamisrõõmu, aktiivset tähelepanu, mõtlemist, mälu, kujutlusvõimet ja loomingulist initsiatiivi. Rütmitunnet aitavad arendada lühiriimid, liisusalmid, mõistatused, vanasõnad, loitsud ning helletused, mis on asendamatud lapse arengus. Lastel tuleb tähelepanu pöörata uue laulu õpetamisel hääle võimekusele. Enne laulu õpetamist tuleks tekitada lapses soov, et ta soovib seda. Selleks tuleks luua mõistatuse, lühiriimi või näitevahendi abil meeleolu, et tekiks motivatsioon. Koos lastega tuleks arutada, millest lugu räägib ja lihtsate sõnadega analüüsida. Küsida lastelt lihtlausetega küsimusi.
Eesti muusika. Eesti rahvamuusika. Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks. Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil
· Regivärsiline laul. Tekkis u 2000 a. · Tekkis 18.saj, levik 19.sajandil tagasi · Tekkepõhjus: pöördelised · Seotud inimese igapäevase eluga muudatused, pärisorjuse kaotamine, · Esikohal tekst, kõnelähedane haridue levik, suhtlus, linnastumine. · 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet · Mõjutusi saadakse kirjandusest, (huked, helletused) naaberrahvastelt. · Lauldi üksi (loodushäälte jäljendused, · Liigid: tantsulaulud, mängulaulud, itkud) sõjalaulud, vangilaulud, vaimulikud · Liigid: töö- ja tavandilaulud, rahvalaulud jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud · Tekst: jaguneb 4-realisteks · Tekst: jaguneb värssideks, algriim, salmideks, lõppriim- värsiridade
Regilaul on omapärane ja tal on märkimisväärne tähtsus eesti kultuuripärandis. 19.sajandist alates on rõhutatud regilaulu ja luulekunsti omavahelist seotust ka kirjanduskäsitlustes, milles rahvaluule, eriti regilaul hakkas esindama eesti ilukirjanduse varasemat etappi. Nii jäi see peaaegu 20.sajandi lõpuni. Vanemate rahvalaulude hulka kuulub regilaulude kõrval muid arhailisi kitsa otstarbega laululiike nagu itkud, loitsud, lastelugemised, hüüded ja karjaste helletused. Nende väljendusvorm ei ole regivärsiline, vaid see sõltub kasutusalast - nõnda meenutavad itkud halisemist, hüüded ja helletused häälelisi signaale, loitsud ja lastelugemised rütmilist kõnet. Umbes paarsada aastat tagasi hakkas regilaulude kõrval eesti talurahva hulgas üha rohkem levima ka teistsuguse helikeele ja poeetikaga laulustiil. Esmalt tekkis siirdevormiline ja hiljem lõppriimiline rahvalaul. Lõppriimiline rahvalaul on elavas kasutuses ja aktiivselt
Ja andis ka informatsiooni edasi (kui laul oli aeglane, siis naised jooksid kalakastidega randa; kui laul oli kiire, siis olid paadid järelikult kerged ja kala polnud ning naised ei jooksnud). Töölaulud on kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Aja jooksul tekkisid erinevates olukordades aafrika töölaulu ameerika teisendid: plantation songs (istandustelaulud), chain gang songs (aheldatud vangide töölaulud), shanties (madrustelaulud), hollers (helletused), sounding calls (lootside hüüded), street cries (tänavakaubitsejate hõiked) jt. Ameerikas sunniti orje töö juures laulma, sest laulmise juures ei saanud orjad rääkida ega ka mitte omavahel kahtlasi plaane välja haududa. Nii oletab Duke Ellington: "Kartes orjade vaikimist, käskisid isandad neid laulda, et kõrvaldada iga võimalust rahulolematuiks mõtisklusteks või kättemaksu- ja pääsmisplaanide haudumiseks." Teisest küljest aga kasutasid
- Teksti väliste tunnuste e vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) - Teksti sisemiste tunnuste e sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. Regilaulu eelsed vormid: 45.1. Hüüded: - Kommunikatiivse/signaalse (nt karjaste hüüded, loomade kutsungid helletused) - Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel) - Rituaalse (nt pulmahõisked) funktsiooniga 45.2. Loodushäälendid: - Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil) - Maagilise (nt lindude äratamine) - Meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga 45.3. Loitsud: - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma-,
- Teksti väliste tunnuste e vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) - Teksti sisemiste tunnuste e sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) 45. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. Regilaulu eelsed vormid: 45.1. Hüüded: - Kommunikatiivse/signaalse (nt karjaste hüüded, loomade kutsungid helletused) - Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel) - Rituaalse (nt pulmahõisked) funktsiooniga 45.2. Loodushäälendid: - Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil) - Maagilise (nt lindude äratamine) - Meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga 45.3. Loitsud: - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma-,
"Lojaalsed laulukesed", kolm laulu segakoorile (Hando Runnel) "Mis siin naerda on?" naiskoorile (Hando Runnel) "Mõtisklusi Hando Runneliga", neli laulu segakoorile/meeskoorile (Hando Runnel) "Pärismaalase lauluke" ("Tabu-tabu") meeskoorile/segakoorile ja nõiatrummile "Sa oled kui salanaine" segakoorile (Juhan Liiv) "Viimane laev - Valse triste" meeskoorile (Juhan Smuul) "Vindised laulukesed", kolm laulu meeskoorile (Hando Runnel) 1982 "Helletused" sopranile ja meeskoorile/ segakoorile (Aino Tamme ja Miina Härma järgi) "Kaks nõukogulikku rahvalaulu" meeskoorile (rahvaluule) kogust "Stagna-aja laulukesi" (1978-1982) "Kokko lenti koilliseta / Kotkas lendas kirdest" meeskoorile (rahvaluule) "Läti burdoonlaulud", kuus laulu segakoorile (rahvaluule) "Mõtisklusi Leniniga" segakoorile/meeskoorile (V.I. Lenin) "Viis eesti rahvatantsu" segakoorile (rahvaluule) 1983
vastandamine), koor algab enne kui solist lõpetab ning tekib mitmehäälsus, sest kumbki on erineva gang songs (aheldatud vangide töölaulud), shanties (madrustelaulud), hollers (helletused), sounding noodi peal. Helirida ei ole tempereeritud, kõrgused on ebamäärased, helisid neelatakse ära, kasutatakse calls (lootside hüüded), street cries (tänavakaubitsejate hõiked) jt. Ameerikas sunniti orje töö juures kõnet ja sosinat. Pentatoonika, burdoon, põhiintervallideks kvart ja kvint, heterofooniline,
Uuem rahvalaul o Siirdevormilsed laulud o Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud; Sõjateemalised laulud; Sentimentaalsed armastuslaulud; Mängu- ja tantsulaulud; Vaimulikur rahavalaulud (rahvakoraalid). 8. loeng Vanem rahvalaul: regilaulu eelsed vormid Hüüded o Komminkatiise/signaalse (nt kajaste hüüded, loomade kutsungid, helletused), o Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel), või o Rituaalse (pulmahõisked) funktstiooniga (rituaalne funktsioon, kui liiguti peiu või pruudi koju, siis hõisati, arvati, et sellel hõiskel on kurje vaime peletav funktsioon.) Karjasehuiked, Liisa Kümmel Karjase helletus, Leene Jõnts Kihnu pulmahõise, Theodor Saar Loodushäälendid (e. Loodushäälte imiteeringu)
isegi spetsiaalne koor, kes saadab tööd laulu, käte plaksutamise ja jalgade trampimise või ka trummidega. Seda neegrite põlist harjumust märkasid ka nende ameerika peremehed ja leidsid sellele tööjõudlust ning kasumeid tõstva rakenduse oma istandustes ja mujalgi. Nii tekkisid aja jooksul erinevates olukordades aafrika töölaulu paljud ameerika teisendid: plantation songs istandustelaulud chain gang songs-aheldatud vangide töölaulud shanties (chanteys)-meremeeste laulud hollers-helletused sounding calls-lootside hüüded street cries-tänavakaubitsejate hüüded Töölaulude ülesandeks oli tõsta energiat, kergendada kehaliigutusi, muutes neid rütmiliseks ja pakkuda vaimset vaheldust, seejuures tööd katkestamata. (Räägitakse, et orje lausa sunniti töö juures laulma, et nad ei saaks omavahel rääkida ja kahtlasi plaane välja haududa.) Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest
· chain gang songs- aheldatud vangide töölaulud Link: http://www.youtube.com/watch?v=C-zlSq4mWiE&feature=related, Link: http://www.youtube.com/watch?v=4G5KtQynWvc, Link: http://www.youtube.com/watch?v=9ch5IWTavUc&feature=related · shanties (chanteys)- meremeeste laulud Link: http://www.youtube.com/watch?v=fpLYKkfw_D8, Link: http://www.youtube.com/watch?v=nPIcwFKrTus, Link: http://www.youtube.com/watch?v=xsLL2bmLgfg · hollers- helletused Link: http://www.youtube.com/watch?v=ajSEpNj21Cs, Link: http://www.youtube.com/watch?v=fjv0MYIFYsg · sounding calls- lootside hüüded · street cries- tänavakaubitsejate hüüded Töölaulude ülesandeks oli tõsta energiat, kergendada kehaliigutusi, muutes neid rütmiliseks ja pakkuda vaimset vaheldust, seejuures tööd katkestamata. (Räägitakse, et orje lausa sunniti töö juures laulma, et nad ei saaks omavahel rääkida ja kahtlasi plaane välja
pääsukeselaulu lõpul. 4.1. Hüüded Hüüete abil peeti eelkõige sidet: perenaiste hüüded karjastele, häälitsused loomade kutsumiseks ja tõrjumiseks, karjaste ja marjuliste vastastikused huiked, jahimeeste signaalhõiked jm. Rütmi koordineerivate hüüete saatel lasti laeva vette, parvetati palke, tõsteti raskusi jne. Omaette alaliigi moodustavad rituaalsed hüüded, näiteks pulmahõisked, millel võis kunagi olla maagiline, kurje jõude peletav eesmärk. 4.2. Helletused (ka õlletused, aetused, õetused) on pikemalt välja arendatud karjasehõiked, mida huilati kas täiesti ilma sõnadeta, näiteks mõnel vokaalil (a, u), või lauldi eriliste hüüdsõnadega (helle, ella, õlle, alleaa, õe). Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Helletati ajaviiteks üksi olles ja sidepidamiseks teiste karjastega
annaabi.ee 
