õhumüra, konstruktsioonimü konstruktsioonimüra leviku takistamine (nõuded vt. EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü müra eest” eest”), tulepü tulepüsivus (tuletõkkesektsioonide vahel). 2 1 Helipidavuse näited Näide >R’w, dB Naaberruumid kostavad lä läbi <30 Normaalne vestlus kostab seinast 35… 35…40 läbi Normaalne vestlus kostab seinast 40… 40…45 läbi, kuid sõnadest ei saa aru
Kipsplaatide kasutusala · Kipsplaat on siseseintee ja -lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli-ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim kasutatav ehitusplaat. · Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides; ei soovitata saunaruumides ega külmkambrite sisepiiretel · Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes · Klaaskiududega tugevdatud kipsplaate kasutatakse ruumides, kus eeldatakse rangemaid nõudmisi plaadi tugevus-, tulekindluse ja muudele näitajatele Betoonist valmistatavad ehitustooted jaotatakse: · Betoonist müürikivid ja -plokid: Columbia Kivi · Betoonist tänavakivid · Betoonist katusekivid - Lafarge · Kergbetoonist müürikivid -ja plokid - FIBO · Mullbetoonist müürikivid - ja plokid - AEROC Columbia kivi
200 / 450 Pahtel + pahtel 42 250 / 450 Pahtel + pahtel 45 300 / 450 Pahtel + väliskrohv 46 5 375 / 375 Pahtel + väliskrohv 47 Tabeli näitajad kehtivad eeldusel, et seina kõik vuugid on nõuetekohaselt täidetud ja muude konstruktsioonide kaudu toimivad kõrvalnähtused ei nõrgenda isolatsiooni. Parema helipidavuse saavutamiseks on erinevaid võimalusi: - seinte krohvimine on selleks kõige lihtsam moodus; - seinte vooderdamine plaatkattega (näit. kipsplaat) parandab samuti tunduvalt helipidavust; - mitmekihilised AEROC seinakonstruktsioonid 3.2 Seinte krohvimine Mõlemalt poolt krohvitud seinte helipidavus paraneb 2 4 dB. See sõltub muidugi krohvi tüübist ja krohvikihi paksusest. 3.3 Mitme kihilised Aeroc seinad
Avatäited: aknad & uksed Aken Aknatüüp, kuju, proportsioon ja mõõtmed määratakse sõltuvalt vajalikustvalgustatusest ja insolatsioonist, insolatsioonist, nähtavusest (vaade), fassaadi lahendusest, energiatõhususe nõuetest, helipidavuse nõuetest, puhastatavuse, avatavuse võimalustest/vajadusest, ilmastikukindluse nõuetest 2 1 Akna kestvust mõjutavad tegurid Päike Veeaur •difundeerub läbi tarindi •nõrgestab puitu ja plasti •kahjustab viimistlust, Mehaanilised mõjurid kittimist
Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides; ei soovitata Kipsplaati ei soovitata kasutada kohtades, kus keskkonna saunaruumides ega külmkambrite sisepiiretel temperatuur pikema aja vältel ületab +45°C, kuna kipskivi Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos koostises olev keemiliselt seotud vesi vähehaaval aurustub heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse alandades kipskivi tugevust kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes Kipsplaadi põlevaks osaks on pinnakiht. Tulekahjus kartong Klaaskiududega tugevdatud kipsplaate kasutatakse söestub, kuid ei põle, kuna kartongi ja kipskivi vahel puudub ruumides, kus eeldatakse rangemaid nõudmisi plaadi õhk. Kipsplaat püsib tulekahjus kuni temperatuuri tõustes tugevus-, tulekindluse ja muudele näitajatele keemiliselt seotud vesi aurustub ja plaat kaotab jäikuse.
(kg/m³) 100 / 500 Pahtel + pahtel 36 150 / 500 Pahtel + pahtel 40 200 / 500 Pahtel + pahtel 44 250 / 500 Pahtel + pahtel 45 300 / 500 Pahtel + väliskrohv 46 375 / 400 Pahtel + väliskrohv 47 Tabeli näitajad kehtivad eeldusel, et seina kõik vuugid on nõuetekohaselt täidetud ja muude konstruktsioonide kaudu toimivad kõrvalnähtused ei nõrgenda isolatsiooni. Parema helipidavuse saavutamiseks on erinevaid võimalusi: - seinte krohvimine on selleks kõige lihtsam moodus; - seinte vooderdamine plaatkattega (näit. kipsplaat) parandab samuti tunduvalt helipidavust; - mitmekihilised AEROC seinakonstruktsioonid: Mitmekihilised AEROC seinad Seinte krohvimine Mõlemalt poolt krohvitud seinte helipidavus paraneb 2 4 dB. See sõltub muidugi krohvi tüübist ja krohvikihi paksusest. Seinte vooderdamine Seinte helipidavuse paranemine vooderdamisega
Pärast plommi paigaldamist lihvitakse see ülejäänud pinnaga ühtlaseks ja siledaks. Puidu paranduse vajalikkus seisneb selles, et aknaraam näeks valmimisel välja ilma vigadeta. Veel parandab see ka aknaraami sobivust aknalengi. Knalengi ja aknaraami vaheline liiga suur pragu eemaldadakse aknaraami pikkuse puuliistuga mis kinnitatakse aknaraami külge puiduliimi ja naelapüstoliga. Pakettklaaside tellimine ja paigaldamine Pakettklaasid tagavad parema sooja- ja helipidavuse. Enne pakettklaaside paigaldamist tuleb läbida järgmised etapid: tuleb olemasolevad klaasivaltsid freesida vastvavalt uuele pakettklaasi mõõdule, klaasivaltsi põhja lastakse peenike silikonriba ja seejärel paigaldatakse pakettklaas. Akende viimistlemine ja suluste paigaldamine Akende viimistlemiseks lihvitakse aknaraamis peenikese liivapaberiga. Kui see on tehtud siis eemaldatakse aknaraamilt tolm kompressorist tuleva õhu abil. Nüüd on kaks võimalust
c) ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm2/m ja rohkem) Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest 1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. 6 Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae
c) ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm 2/m ja rohkem) Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest 1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus)
säästmiseks leida võimalikult optimaalne lahendus. Lisasoojustamine on üks võimalustest. Lisasoojustatud tarindi soojatakistus peab olema võimalikult suur. Samas tuleb arvestada ka majanduslikku efektiivsusega. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Praeguste materjalide puhul on majanduslikult efektiivne soojatakistus: RT= 5 m2K/W. 20.5. Lahenduse müratõrje omadused Ülesanne: Lahenduse lisamisega, tarindi optimaalse konstruktsiooni helipidavuse tagamine. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Keskpärase helikeskkonna tagamiseks elamutes peab konstruktsiooni helipidavus olema vähemalt 45 dB. Teades, et avatäidete helipidavus on oluliselt madalam sellest suurusest, siis võibki võtta konstruktsiooni helipidavuseks: 45 dB. 20.6. Lahenduse tuleohutus Ülesanne: Materjal peab tagama tulekahju korral piisava tulepüsivuse ning takistama tule levikut.
ja katuse kalle 1:40. Kohapeal valmistatav lagi: Monoliitne r/b lagi- ruumide kuju ja suurus ei sõltu paneelide nomenklatuurist, lagi on jäigem ja kapitaalsem. Samas palju töömahukam ning üle 4m silde puhul tuleb valada vastava sammu ja paksusega taladele. Terasest v-lagi on tuleohtlik ja seetõttu kasutatakse sellist konstruksiooni põhiliselt tööstusehitistes tehniliste korruste ja platvrmide tegemisel.lae kandjateks on sagedamini I ja L profiilid. Talade vahele paigaldatakse helipidavuse saavutamiseks mineraalvill. Taladest allapoole ehitatajkse puhas lagi (vastavalt projektile) ja ülespoole põrand (vastavalt projektile). Puitvahelaed kasut laialdeselt vahekorruselistes puit ja kivihoonetes (eramud, ridaelamud). Talade samm kivihoonetes on 0,6- 1,2m ja puitsõrestikhoonetes on võrdne postide sammuga. Talade vajalik ristlõige sõltub nende sildest ja sammust. Suuremate avade puhul vajab nii tala ristlõige kui ka võimalik läbipaine arvutamist.
korterelamute ajaloo tutvustamisel ning renoveerimislahenduste väljatöötamisel. OÜ Langeproon Inseneriehitus (Priit Langeproon) on tänatud abi eest abi eest keldriseinte niiskustehnilistel uuringutel ja renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord
teie kodus. • Turvalise ja töökindla sulusesüsteemiga sissepoole pöörd- ja pöördkaldavanev energiasäästlik aken. • Puitaknad on energiasäästlikult töödeldavad. • Akna välis pinnale on lihsalt võimalik paigaldada putukavõrku. • Ühe käepideme liigutusega sulgub aken kolmest küljest ja ühe käepidemega võimalik avada akent kahes suunas. • Klaaspakette on võimalik valida vastavalt sooja- ja helipidavuse- ning turvalisuse nõuetele. • Tihendid on lengil, raamil, klaastiliistul ning klaasi ja raamivahel. Tagades pidavuse tuulele, vihmale ja helile. • Puitakende alumine veenina on alumiiniumist, mis kaitseb akna alumist lengi vihmavee eest, tagades akna pikaealisuse. • Akende leng ja raam on valmistatud liimpuidust ning materjaliks on tislerikuiv mänd 8%. • Puit tagab hea heliisolatsiooni.
Kipsplaadi kasutamine. · Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli- ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim kasutatav ehitusplaat. · Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides ; ei soovitata saunaruumides ja külmkambrite sisepiiretel. · Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes. 2 · Klaaskiududega tugevdatud kipsplaate kasutatakse ruumides, kuus eeldatakse rangemaid nõudmisi plaadi tugevus-, tulekindluse ja muudele näitajatele. Kipsplaadi kasutmise eripärad. · Kipsplaati ei soovitata kasutada kohtades, kus keskkonna suhteline niiskus ületab pikema aja jooksul 90 %, kuna plaadi tugevus ja jäikus alaneb niiskudes.
16 Vastavalt seina tüübile esitatakse nõudeid kandvusele, helipidavusee ja tulepüsivusele. Õhumüraisolatsiooninõuded täidab massiivne või kerge ja piisavalt tihe kihiline tarind. (Slaididel veel palju materjali) Aknad Akna tüüp, kuju, proportsioon ja mõõtmed määratasesõltuvalt: · Vajalikust valgustatusest ja insolatsioonist · Nähtavusest (vaade) · Fassaadi lahendusest · Energiatõhususe nõuetest · Helipidavuse nõuetest · Puhastatavuse, avatavuse võimalustest/vajadustest · Ilmastikukindluse nõuetest 17
(horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal üksikul korral eraldi. Kandeseinte seinapaksus >150 mm Keramsiitplokkidel on avatud struktuur: müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks seina pealispinda tihendavat töötlemist: krohvimist. Krohvimata seintel on väga madal õhumüra isolatsiooniindeks. (18-20 dB). 56 Vaheseinad tuleb parema helipidavuse saavutamiseks laduda: Täis horisontaal ja vertikaalvuugiga Tingimata krohvida ja pahteldada. Raskematest plokkidest (Fibo5) müüritise õhu heliisolatsioon on parem kui kergematest plokkidest (Fibo3). Keramsiitplokkidel on jämepoorne struktuur, keraamiline täitematerjal ja suhteliselt madal soojusjuhtivus: kõrge tulekindlus. Vaheseinad tuleb parema helipidavuse saavutamiseks laduda: Täis horisontaal ja vertikaalvuugiga Tingimata krohvida ja pahteldada.
Keramsiidile peale tuleb 2x SBS rullkattematerjal. Katus ise on parapetiga ning sisemise äravooluga ning parapeti kõrgus katuse sisepinnast peab olema vähemalt 400 mm. Katusekaldeks on valitud i=1:80-le, mis on täiesti piisav vee ärajuhtimiseks veeneeludesse, mis on omakorda varustatud soojustuskaabliga vältimaks jäätumist talveperioodidel. Hooned siseseinad tehakse kergest kipskarkassi süsteemis, kus tuleb järgida tootja poolt ettenähtud nõudeid helipidavuse tagamiseks ning kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Jäikusseintena kasutatakse betoonpaneelist 200 mm seinu trepikodade pikihoone seintes ning hoone põikseintes. 2. GRAAFILINE OSA 11 12 3. HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 3.1. Hoone parameetrid Hoone parameetrid on näidatud Tabel 3. Ehitise tehnilised andmed Tabel 3. Ehitise tehnilised andmed Hoone näitaja Suurus/ühik
..41dB piires. nVoldikseinad oma ehituselt võivad olla ühe-ja kahekordsed: 50. Aknadele esitatavad põhinõuded ja liigitus. Avatäidete koosseis. Aknad, vitriinid, klaasingudon avad välispiiretes, mis peavad tagama ruumides nõuetekohase loomuliku valgustuse. Aknad peavad tagama järgmised nõuded: 84 tagama ruumide valgustatuse piisava helipidavuse piisava soojapidavuse peavad olema tugevad, nägusad ja kestvad aitavad lahendada ruumide õhutamist Aknaid kasutatakse tavaliste ruumide valgustamiseks, vitriinid on enam kasutatavad kaubandusettevõtetes ja toitlustusettevõtetes ning klaasinguidkasutatakse kõige sagedamini ühiskondlike hoonete välispiiretena fassaadi kujundajana. Akna minimaalne suurus on normidega määratletud -s.o. ava pindala ja ruumi
Katus on ehitiste funktsionaalne konstruktiivelement, mis täidab alati sama eesmärki, vaatamata valmistamise moodusele. Katus katab hoonet, hoiab ära ilmastiku mõjud ning ei lase sooja välja. 70. Milliseid funktsioone täidavad avatäited kui konstruktiivne element Avatäidete ülesandeks on tagada nõutav valgustatus ja insolatsioon, nähtavus (vaade); nad on samuti oluliseks osaks fassaadilahenduse juures; avatäidetest sõltub hoone energiatõhususe nõuete täitmine, samuti helipidavuse nõuete täitmine. Avatäited mängivad olulist rolli niiskustehnilise toimivuse tagamisel. Vanade majade puhul on avatäited osa ventilatsioonisüsteemist. Avatäited peavad konstruktsioonis täitma evakuatsiooni tagamise rolli ja tuletõket. 71. Kuidas arvestatakse platsikulud, kindlustus- ja ettenägemata kulud eelarves Neid kulusid saab arvestada eraldi kui tinglikult iseseisvat konstruktiivelementi, kuid neid võib jaotada ka proportsionaalselt teistele elementidele
- talade vahe savikihi peal täideti kas liiva või räbuga, mõnel juhul ka saepuruga Koostas: Meeli Kams 32 Hoone osad EPMÜ - talade alla naelutati hööveldamata lauad, nendele naelutati peergudest krohvimatid, lagi krohviti - talade peale tehti laudpõrand Sellise vahelae kandevõime tagasid puittalad ja helipidavuse nende mass ning tihedus (savi- määre sulges kõik õhupilud). Sammumüra tõkestamiseks toetati põrand mitte laetaladele, vaid omaette rõhtprussidele laagidele, mis lamasid kas täidise peal või asetati talade peale, nendega risti, kuid eraldati taladest vilditükkidega. Kui puitlaes kasutatakse tänapäeva materjale - täiteks klaasvilla ja lae viimistluseks kipsplaate, siis võib ära jätta talade alumisse pinda
9.1.3 Pööningu vahelagi Pööningu vahelagi on ülevaltpoolt esimese korruse köetavate siseruumide piirdeks. Kuna pööningu vahelaetalade vahe oli ehitusjärgselt täidetud liiva, saepuru, õlgede või linaluuga, ei ole vahelae soojustakistus suur. Kui elamu katusealune on köetav ja eluruumidena kasutatav, ei ole vahelae soojustamine oluline. Renoveerimisel tuleb siis pöörata tähelepanu eelkõige kandevõime, tuleohutuse, läbivajumise ja helipidavuse probleemidele. Kui katusealune on kütmata ruum, tuleb tähelepanu pöörata ka õhu- ja soojuspidavusele. Pööningu vahelae lisasoojustamise lahendused sõltuvad paljuski sellest, kas ruumide laelaudist soovitakse eemaldada/asendada või mitte. Laelaudise eemaldamisel/asendamisel (vt. Joonis 9.17) saab õhu- ja aurutõkke paigaldada laetalade alla ühtse tervikuna kogu ruumi ulatuses. Nii jääb võimalikke lekkekohti vähem. Tuleb vältida õhu- ja aurutõkkesse aukude ja läbiviikude
annaabi.ee 
