Zanrid:Draama ,komöödia Peaosatäitjad: Mark Duplass, Emily Blunt ja Rosemarie DeWitt Arvustuses peaks kindlasti tutvustama filmi kangelat/kangelasi ja probleemi või konflikti, millega neil filmi jooksul silmitsi tuleb seista. Kirjeldada võib ka üldist tegvustikku, ent mitte ära rääkida filmi lõpplahendust. Arvamuse keskmes peaks olema isiklik hinnang vaadatud teosele. Hinnang peab toetuma konkreetsetele näidetele ja põhjendustele. Analüüsida tuleb nii filmi vormi (pildilis-helilist väljendusviisi) kui ka teemakäsitlust ning sõnumit. Maksimumtulemuse saamiseks tuleb vaadatud film ka paigutada mingil viisil filmiloolisesse konteksti võrrelda või vastandada mõne filmiloo kuruse raames vaadatud filmiga.
- irooniline suhtumine rafineeritud kunstimaitsega publikusse 16) Ekspressionism, anatoolne tehnika, seeriatehnika e dodekafoonia? Ekspress. Huvi all inimese alateadvuslik pool, mida lahati kuni sünnihetkeni välja. Mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid, oskus näha ilu inetuses, narrikultus. Anatoolne tehnika: Kooskõlad pingestuvad, süvenevad neurootilised meeleolud, helistikutunnetus nõrgeneb jätkuvalt. Seeriatehnika: Dodekafoonia, kasutatakse 12-helilist seeriat, kõiki 12 nooti. Ükski ei tohi korduda, enne kui ülejäänud 11 on kõlanud. 17)Heliloojad, tippteosed 20.saj I pool Gershwin- ,, Ameeriklane Pariisis" Bartok- ,, Allegro barbaro" Orff- ,, Triumfid" Prokofjev- ,, Sarkasmid" Sostakovits- ,, Leningradi sümfoonia" 18) Heliloojad, tippteosed 20. saj II pool Cage- ,, Credo on us" Boulez- ,, Haamer ilma meistrita" Stockhausen- ,, Zeitmasse" Berio- ,, Opus number zoo" Pärt- ,,Perpetuum mobile"
Ainsad helid mida kuulda sai oli aegajalt helisev telefoni helin ja rekvisiitori poolt lastud muusika raadiost. Telefon helisemine tähedas, et helistab direktor kes peaks andam edasised juhised, mida edasi teha antut situatsioonis kus publik on saalis ootamas etenduse algust kuid teatri poolt on etendus ära jäetud. Raadiost tulevat muusikat kasutas rekvisiitor, siis kui tal tekkis soov laulda mõni ooperi pala või etendada väike osa balletist. Rohekmat (helilist) muusikat kasutatud ei oldud ja kogu heli põhines monoloogil. Etendus rääkis revkisiitorist, kes teeb oma tööd väga hoolikalt ning ühel päeval leiab ta ennast vastamisi publikuga, kes ei tea, et etendus, mida nad vaatam tulid, jääb ära ühe näitleja ootamatu haigestumise tõttu. Rekvisiitoril puudus õigus inimesi saalist minema saata ja ta püüdis direkotrit kätte saada, kuid see tal ei õnnestunud, sest direktori telefon oli hõivatud.
26. Kuningas. Eesmärk. Käskiva kõneviisi harjutamine, riietusesemete kordamine. Käik. Üks lastest on kuningas. Teised alluvad. Kuningas jagab käsklusi: 2pane mulle valge müts pähe!“ Alluv teeb seda ja kordab järele: „Panen sulle valge mütsi pähe.“ 27. Kunstnik. Eesmärk. Häälimise harjutamine. Vahendid. Tahvel ja kriit või paber ja jäme viltpliiats. Käik. Õpetaja joonistab tahvlile ja lapsed jälgivad joone liikumist, hääldades mõnd helilist häälikut, näiteks A või M. Õpetaja võib joonistada näiteks: päikese – ring, silmad, nina, suu, kiired; kuuse – tüve, oksad, linnupesa, munad sees; lumememme – kolm palli, nina, silmad, suu, nööbid, luud, müts, lõpuks lendab vares mütsile; auto – kere, rattad. Joonistada võib edaspidi ka laps. 7
1937. hakati edastama uudiseid hommikuti. 193337 moodustas info sõnalisest osast juba poole. RH organiseeris ka kirjasaatjate võrgu, kes andsid edasi uudiseid iga päev kindlatel kellaaaegadel. 1939 sündis uus infosaade ,,Päevamärkmik". Juba raadio esimestel päevadel hakati kasutama võimalust kõnet ja tegelikkuse helilist pilti edasi andma nii tekib osavõtuillusioon, et suheldakse just temaga, mida rohkem kuulaja sisse elab, seda enam hakkab ta end samastama esinejate ja nende ideedega. Üks zanre, mille kaudu tegelikkust võimalikult täpselt edasi antakse, on reportaaz. Algusaastail tehti reportaaze nii riiklikest sündmistest kui elust endast (jaanipäevad, sünnitusmaja jne)
1+2 + abstraheerimine -- üldideed kuld, hobun Wilhelm von Humboldt 17971835 Antropoloogia pragmaatika seisukohast keele vastuolulisus: antinoomiad · keel ja mõtlemine · märgi suvalisus ja keele elementide (keele struktuurist lähtuvalt) motiveeritus sõna on üksikmõiste märk, kuid on raske ette kujutada, et keel sai alguse välismaailma esemete nimetamisest. Et sõna saaks sõnaks, peab ta omama mitte ainult helilist väljendust, vaid peab moodustama heli ja mõiste ühtsuse. Sõna kui märgi tähendus on motiveeritud "asja mõistmisega" (mõistega), heliline vorm on suvaline · objektiivne ja subjektiivne keeles · keel kui tegevus (energeia) ja kui tegevuse produkt (ergon) Keele eksist. vormiks on areng. Keel ei ole mitte tegevuse produkt, vaid tegevus ise. Keel on katkematu vaimutegevus, mis püüab heli muuta mõtte väljendajaks · püsivus ja muutumine · tervik ja üksik, individ
ja harjumustele. Loomulikel märkidel on ökoloogilistes koodides oluline roll. 3) Kasutavad eri mälutüüpe (geneetiline, individuaalne, kultuuriline), ja võivad olla üheaegselt fikseeritud eri mälutüüpides Nt silmlaikude muster on fikseeritud geenides, aga vastavalt individuaalsele tagasisidele keskkonnast erineb Seotud mõisted: biofoonia (Almo Farina kirjeldanud) kirjeldab, kuidas erinevad samas keskkonnas elavad laululinnud jagavad helilist kommunikatsioonikanalit nii sageduste osas kui ajateljel. Konsortsium organismide rühm ökosüsteemis, mis on omavahel seotud tihedate märgisuhetega. Organismide piiride küsimus Evolutsioonilised koolkonnad näevad organismi ja keskkonna suhteid tihti antagonistlikuna, ökoloogiline ja semiootiline vaade rõhutavad pigem organismi ja keskkonna seotust. Ökoloogiline vaade: energia- ja aineringed seovad elusorganisme ökosüsteemi,
Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvistilisi vahendeid estid, ilmed), hääli ja paralingvistilised vahendid intonatsioon, toon, tämber. Lisaks loomulikule ja tehiskeeltele räägitakse ka loomade keeltest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Formaalkeel on kunstlikult loodud märgisüsteem. Nad on väga kitsapiirilised, programmeerilmiskeelt ei saa nt kasutada sotsiaalsete suhete sõlmimiseks jne.
· laulev, originaalsel või tuntud meloodial põhinev muusikaline teate vorm. Algselt pikemast meloodiast, kui see on omandanud juba teatud seostatavuse reklaamiobjektiga, kujunevadki sageli nn. tunnusmeloodiad (näiteks Coca-Cola). Toome siinkohal mõned üldreeglid raadioteadete koostamiseks: · pane inimeste kujutlusvõime tööle häälte ja helide abil; · kasuta meeldejäävat helilist lahendust, et teade tõuseks esile teiste raadioteadete hulgast; · püüa leida erilise tämbriga hääli; · kasuta lihtsat ja võimalikult asjakohast muusikat; · edukam on lühikesi sõnu ja lauseid kasutav raadiotekst; · keskendu tekstis vaid ühele, peamisele teatele ja korda seda, ära püüa korraga anda mitut teadet; · katsu juba teate alguses ära märgistada sihtauditoorium;
· laulev, originaalsel või tuntud meloodial põhinev muusikaline teate vorm. Algselt pikemast meloodiast, kui see on omandanud juba teatud seostatavuse reklaamiobjektiga, kujunevadki sageli nn. tunnusmeloodiad (näiteks Coca-Cola). Toome siinkohal mõned üldreeglid raadioteadete koostamiseks: · pane inimeste kujutlusvõime tööle häälte ja helide abil; · kasuta meeldejäävat helilist lahendust, et teade tõuseks esile teiste raadioteadete hulgast; · püüa leida erilise tämbriga hääli; · kasuta lihtsat ja võimalikult asjakohast muusikat; · edukam on lühikesi sõnu ja lauseid kasutav raadiotekst; · keskendu tekstis vaid ühele, peamisele teatele ja korda seda, ära püüa korraga anda mitut teadet; · katsu juba teate alguses ära märgistada sihtauditoorium;
Lisaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon. WEAVER mudel ehk kõne produtseerimise tasemed: - Sõnum - Funktsionaalne töötlus – valitakse välja öeldatavate lausete piirjooned, leksikaalne valik ja funktsioonide määramine - Propositsioonide töötlemine – välja öeldavale lausele antakse struktuur – sõnad järjekorda, lõpud - Fonoloogiline kodeerimine – fonoloogilise struktuuri paika panemine. Info lausete sisust olemas enne helilist struktuuri Mis võib olla kõnevea tekkimise põhjuseks? Leviva aktivatsiooniteooria kohaselt: kõnevead tekivad, sest vale ühik on kõrgema aktivatsioonitasemega kui õige. Kui tekkivad vead on seotud just aktivatsioonitaseme levikuga. Teooria ennustab järgmisi vigu: - Kategoorilised reeglid määravad et vead kuulavad samasse kategooriasse – vale nimisõna asendab õiget nt kus on mu pea (müts)
on vähenenud fonoloogilise hoidla maht, pole võimalik infot säilitada piisavas mahus – kuuldud info säilitamsiega tegeleb fonooogiline hoida. Kui helid on leitud püsimälust, siis neid tuleb säiitada, kuni tõlge on lõpuni sooritatud. Seda just fonoloogilises hoida. Kui tõlge on aeglane, siis mingi info läheb kusagilt kaduma. Fonoloogiline hoidla on töömälus, ül säilitada helilist infot. on häiritud automaatne kordamisprotsess, kaovad osad häälikud enne sõna lõplikku dekodeerimist – fonoloogiises komponendis , mis tegeleb fonoloogilise info säilitamisega, on kaks osa: passiivne hoidla ja lisaks toimub alateadlik kordamisprotsess, et varajasem info ei kaks. Koguaeg hoitakse alateadlikult aktiivsena varasem info. Eriti oluline sel juhul, kui sõna on pikk või kui tõlkimine võtab kaua aega.
tõlkimiseni, on eestpoolt osa infot kadunud. on vähenenud fonoloogilise hoidla maht, pole võimalik infot säilitada piisavas mahus – kuuldud info säilitamisega tegeleb fonoloogiline hoidla. Kui helid on leitud püsimälust, siis neid tuleb säilitada, kuni tõlge on lõpuni sooritatud. Seda just fonoloogilises hoida. Kui tõlge on aeglane, siis mingi info läheb kusagilt kaduma. Fonoloogiline hoidla on töömälus, ül säilitada helilist infot. on häiritud automaatne kordusprotsess, kaovad osad häälikud enne sõna lõplikku dekodeerimist – fonoloogilised komponendis, mis tegeleb fonoloogilise info säilitamisega, on kaks osa: passiivne hoidla ja lisaks toimub alateadlik kordamisprotsess, et varasem info ei kaoks. Koguaeg hoitakse alateadlikult aktiivsena varasem info. Eriti oluline sel juhul, kui sõna on pikk või kui tõlkimine võtab kaua aega.
Kõne produtseerimise tasemed: - Sõnum – kõneleja kavatsetav sõnumi sisu - Funktsionaalne töötlus – vaitakse välja öeldavate lausete piirjooned, toimub leksikaalne valik ja funktsioonide määramine - Proportsioonide töötlemine – välja öeldavale lausele antakse struktuur – sõnad pannakse järjekorda, lisatakse lõpud - Fonoloogiline kodeerimine – fonoloogilise struktuuri paika panemine Info lausete sisust on olemas enne helilist struktuuri Kirjutamine Kirjutamise protsessi on uuritud kolmel tasemel: - Konkreetne tase, sõnadea seotud nt õigekirjavead - Protsessid mis seovad konkreetsete lausete kirjutamise üldiste eesmärkidega - Kirjutamise eesmärgid, kirjutatava üldstruktuur ja ülesehitus Kirjutamise uurimise meetodid - Protokollide analüüsimine - Nagu mõtlemise uurimisel, on analüüsitud ja võrreldud ka heade ja keskmiste või algajate kirjutajate kirjutamise protsessi
ja uudiskaupu tutvustavatele teadetele. Perfektne trükitehniline teostus soliidsetes ajakirjades tõstab eriti kõrgeks reklaami visuaalse mõju. Potentsiaalselt on raadio kui suhtluskanal kõige suurema haardega, sest mingisugune raadio on igas kodus, enamikus autodes ja ka töökohtadel. Toome siinkohal mõned üldreeglid raadioteadete koostamiseks: - pane inimeste kujutlusvõime tööle häälte ja helide abil; - kasuta meeldejäävat helilist lahendust, et teade tõuseks esile teiste raadioteadete hulgast; - püüa leida erilise tämbriga hääli; kasuta lihtsat ja võimalikult asjakohast muusikat; - edukam on lühikesi sõnu ja lauseid kasutav raadiotekst; - keskendu tekstis vaid ühele, peamisele teatele ja korda seda, ära püüa korraga anda mitut teadet; - katsu juba teate alguses ära märgistada sihtauditoorium;
ja keelekasutuse (verbal fluency) eristamist. Keeleoskus on suutlikkus suulisest ja kirjalikust kõnest aru saada. Kitsamalt tähendab see suulise ja kirjaliku keele tuvastusvõimet. Keelekasutus on võime ise teistele mõistetavat suulist ja kirjalikku keelt tekitada. Keele algühikuiks on foneemid, mis jagunevad täis- ja kaashäälikuiks (vokaalideks ja konsonantideks). Foneemide detailse uurimisega tegeleb foneetika, milles eristatakse artikulaarset (häälduslikku), akustilist (helilist) ja auditiivset (kuulmise) aspekti. Foneetilises mõttes on suulise keele ehk kõne aktid 9-st faasist koosnevad: Rääkija Kuulaja Mõte Mõte Keeline vorm Keeleline vorm Närvisignaalid Närvisignaalid
annaabi.ee 
