HELI KIIRUS 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v=λ•f kus v on lainete levimise kiirus, λ on lainepikkus ja f on sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi: v = √((χRT)/μ) kus χ= Cp/Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R – universaalne gaasikonstant (R=8,31 J/kmol), T – absoluutne temperatuur (°K), μ – moolmass (õhu jaoks μ = 29•10 ³ kg/mol). Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud, võib χ arvutada valemi järgi: χ = (μv²)/(RT)
Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 28.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimise kiirus keskkonnas võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ χ RT μ (2) Cp χ= kus Cv
HELI KIIRUS 1. TÖÖÜLESANNE Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine hus. 2. TÖÖVAHENDID Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = f (1) kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= xRT (2) Cp x= kus Cv (3) on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant
HELI KIIRUS 1. Töö ülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine hus. 2. Töö vahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v =f kus: v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= RT Cp kus = Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant 3
v0 = 1 + 0,002t (4) Kus t on gaasi temperatuur °C. T M ~220 G l Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi T abil helivõnkumisteks. Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga
(3). Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori (Function generator) väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi abil helivõnkumisteks. Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi mikrofon, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. 2 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED
Tallinn 2009 HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: (1) = kus v on lainete levimise kiirus, l - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi (2) RT = µ Cp kus = Cv
Tulemuse 7766,9 24,57 - - 60,8 7,83 · 103 d 8 V = 4/3 · · (24,57 / 2)3 = 7766,98 (mm3) D = 60,8 · 10-3 / 7,767 · 10-6 = 7828 = 7,83 · 103 (kg/m³) Järeldus: antud katsekeha on valmistatud terasest. HELI KIIRUS. 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v= kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= kus Cp = Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J/kmol); T - absoluutne temperatuur (K);
Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 17.11.2015 Tallinn 2015 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: ν=λ∙ƒ kus v on lainete levimise kiirus, λ – lainepikkus, ƒ – sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab χ arvutada valemi järgi: 𝝁𝝂𝟐 χ= 𝑹𝑻 R – universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T – absoluutne temperatuur ( °K) μ – moolmass (ohu jaoks μ =29·10 –3 kg/mol)
Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v vo = 1 + 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi T abil helivõnkumisteks.Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis.Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele.Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand.
v vo = 1 + 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. T M ~220 G l Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi T abil helivõnkumisteks.Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis.Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele.Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand.
Heli Kiirus 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: = kus v on lainete levimise kiirus, lainepikkus, sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab arvutada valemi järgi: 2 = RT R universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =2910 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures
Heli Kiirus 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: = kus v on lainete levimise kiirus, lainepikkus, sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab arvutada valemi järgi: = R universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =29·10 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada
Esitamise kuupäev: 23.10.2017 Tallinn 2017 1. Töö ülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = x f (1) v - lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi: v= RT µ (2) kus Cp ¿ Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, J
temperatuuride juures. Hääle lainepikkuse määramiseks kasutatakse faasinihke meetodit ja heligeneraatorit (vt joonis 1). Joonis 1. Heligeneraatori skeem Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääli VH abil helivõnkumisteks. Kaugusel l VH-st asub mikrofoon M, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. 1 Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-telje antav pinge sunnis elektronkiir võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigud kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis
.................................17 4.3Töö teoreetilised alused.................................................................................................................17 4.4Töö käik.........................................................................................................................................19 4.4.1Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed..................................................................19 4.4.2Juhendaja poolt seatakse heligeneraator vastavale sagedusele f........................................19 4.4.3Leiame esimese kauguse l0 valjuhääldi ja kolvi otsa.........................................................19 4.4.4Leiame kuni kuus järgmist kolvi otsa koordinaati..............................................................19 4.4.5Kordame samu mtmisi veel juhendaja poolt antud teise sageduse (f) korral.................19 4.4
HELIKIIRUSE MÄÄRAMINIE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 Tööülesanne Helikiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, ostsilloskoop, inimkõrv ja silm. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v f kus v on lainete levimise kiirus, .λ -lainepikkus, f -sagedus. Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T ,saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril,näiteks 0°C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v vo 1 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Töökäik: 1. Katsemõõtmised 2. Katsetulemuste kirjapanemine 3. Aritmeetilise keskmise arvutamine vastavale p
Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik vahelduvpinge muundatakse telefoni T abil helivõnkumisteks. Kalugusel l telefonist asub mikrfon M, mis muudab helivõnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi otsilloskoobi sisendile. Otsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y telejele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis, X teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedustega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. 2 Katse sagedusega 4983 Hz Katse nr f 1 , Hz l 0 , em l n , em l , em 1,m 1 4983 27,3 30,7 3,4 2 4983 30,7 34,3 3,6 3 4983 34,3 37,7 3,4
Üliõpilane: Indrek Kaar Kontrollis: lektor Peeter Otsnik Tallinn 2008 HELI KIIRUS. 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f sagedus. Meie arvutustes on f konstantne 4813 Hz Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , µ - moolmass (õhu jaoks µ =29·10 3 kg/mol). Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud,võib arvutada valemi järgi
3. Mõõtmiste kvaliteedist, mis antud juhul oli hea, s.t. et juhuslikud vead olid väiksed. =/g*100% =0,6% 0,6%<1% hea Häälekiirus. Töö ülesanne: Hääle lainepikkuseja kiiruse määramine õhus. Töövahendid: Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused: Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v=*f (1) Kus v on lainete levimise kiirus on lainepikkus f on sagedus Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi: v=(RT/) (2) =Cp/Cv Kus on gaasi isokoorilise moolsoojuste suhe
3.1.3 Katse käik Kõigepealt määras õppejõud heli sageduse, milleks oli 2500 Hz. Meie ülesandeks oli määrata, hääle laine pikkus faasinihke meetodiga. Selleks kasutasime (Function generaator) heligeneraatorit, milleväljundklemmidelt saadud helisageduslik siinussiignaal, mille võtab vastu toru otsas asetsev mikrofon, mis omakorda muundatakse valjuhääldi abil helivõnkumiseks. Edasi nihutasime kolvi ja fikseerisime kolvi otsaga asukoha koordinaat toru mõõdustiku abil, kus näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset joont. Kui oleme saavutanud vertikaalse joone, märgime tabelisse üksteisele järgnevad kolvi otsa koordinaadid hetkel, mil ekraanile ilmub vertikaaljoon. Katse f , Hz l0 , cm ln , cm l , cm , m nr. 1. 4,8 11,9 7,1 2. 11,9 18,9 7,0 3. 2500 18,9 25,8 6,9 0,14
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: KRA 21 Üliõpilane: Dmitri Lebedev Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2014 Laboratoorne töö nr 2 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4875 20,6 24,3 3,7 0,072 2. 4875 24,3 27,8 3,5 0,072 3. 4875 27,8 31,3 3,5 0,072 4. 4875 31,3 35 3,7
Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis) Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures
Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega
KIIRENDUSEGA LIIKUVA KEHA KAAL. KAALUTA OLEK Jõu suurus on märatud gravitatsiooniseadusega: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdelin nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=G*(m1m2)/r 2, kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant=6,67 N*m 2/kg2 Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on järgmised: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. [1] 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust. Mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); Mass
laineks. Kui võnkuva osakese hälve on laine levimissuunaga samasihiline, nimetatakse lainet pikilaineks. Mehaanilised ristilained levivad nihkedeformatsioonil tekkivate jõudude toimel ja saavad levida ainult tahkes keskkonnas. Mehaanilised pikilained levivad survedeformatsioonil tekkivate jõudude toimel ja levivad tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas. Lainet nagu võnkumistki iseloomustavad amplituud, periood ja sagedus. Lainet iseloomustab veel lainepikkus (λ). Lainepikkuseks nimetatakse vähimat kaugust kahe samas faasis võnkuva punkti vahel (lainekuju kordub), mõõdetuna laine levimise sihis. Laine levimiskiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest. Lainete superpositsiooniprintsiip. Kahe laine kohtumine ei mõjuta kummagi laine levimist. Kui lainete levimise piirkonnad kattuvad, siis hälbed liituvad algebraliselt, tekitades resultantlaine. Siinuslainete liitumist nimetatakse interferentsiks. Püsiva
7.Pall visatakse vetikaalselt üles algkiirusega 20 m/s. Kui kõrgele tõuseb pall ? 8. Maa mass on ligikaudu 6 x 1024 kg ja liikumiskiirus umbes 30 km/s. Milline on Maa kineetiline energia ? 1.2. Perioodilised liikumised. 1.2.1. Ringliikumine Tiirlemine on keha liikumine kinnisel trajektooril. Trajektoori keskpunkt asub väljaspool keha. tiirlemise tajektooriks võib olla mistahes kinnine kõver, sealhulgas ringjoon , ellips jne. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese ja teeb täistiir ühe aastaga. Keha kõverjoonelise liikumise tekitab kehale mõjuv liikumissuuna suhtes nurga all suunatud jõud. Muutliku suuruse ja suunaga jõud tekitab üldise kõverjoonelie liikumise. Kui jõud on konstantne ning jõu ja kiiruse vaheline nurk on 90°, siis tekib ringliikumine. Ringjoonelist liikumist, mille kiiruse väärtus on jääv, nimetatakse ühtlaseks ringliikumiseks.
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suuruse
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Sk
pinnalained). Pikilainete korral võnguvad Q-hüvetegur keskkonna osakesed piki laine levimise suunda (nt helilained). Lisaks võnkumisi Q=/=N(e-all) iseloomustavatele suurustele kirjeldavad laineid veel lainepikkus, mis võrdub kahe N(e-all)= /T=l/ teineteisele lähima sarnase laineelemendi vahel (nt lainehari); tähistatakse . Laine 1.6.Lainete levik elastses keskkonnas levimise kiirus (v) näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib 1.6.1.Lainevõrrand ajaühiku jooksul. Ühe lainepikkuse
Samas faasis olevate keskkonnapunktide jaoks kehtib nüüd , ehk . Võtnud tuletise, saame Laine põhiparameeter on sagedus (f), keskkonna omadused määravad lainete levikiiruse (v) ning alles nende kahe parameetri kaudu saab leida lainepikkuse (). Lainepikkus = heli kiirus × võnkeperiood Võnkumiste levimist nimetatakse laineks. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). 1.6.2. Heli kiirus: Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega. Helikiirus v on on võrdne sageduse f ja lainepikkuse l korrutisega:
1/2π, 3/4π). + __--_ + ____--_ + ____--_ + ____--_ ____--_ π võnketüüpi lained Antenni – lainejuhtme seadmed. Magnetroni poolt genereeritud ülikõrgsageduslike signaalide edastamiseks kasutatakse kahejuhtmelist liini -koaksiaalkaablit ja ristkülikukujulise ristlõikega lainejuhte. Kahejuhtmeliseks liiniks nimetatakse süsteemi kahest teineteisest isoleeritud juhtmest, mille kaugus teineteisest on väiksem kui lainepikkus Δλ Δl Kahejuhtmeline liin Ülikõrgsagedusliku energia edastamisel mööda kahejuhtmelist liini tuleb arvesse võtta liini aktiivtakistust, induktiivsust ja mahtuvust, mis jaotuvad ühtlaselt piki juhtme pinda. Kahejuhtmelise liini ekvivalentne skeem on kujutatud joonisel ?. Ülikõrgsagedusliku energia edastamisel tekivad suured kiirguskaod, mis on võrdelised sageduse ruuduga.
.....................................................24 9. Laine........................................................................................................................................24 10. Ristlaine.................................................................................................................................25 11. Pikilaine.................................................................................................................................25 12. Lainepikkus............................................................................................................................25 13. Interferents.............................................................................................................................26 IV ARVESTUS MOLEKULAARFÜÜSIKA.........................................................................26 1. Soojusliikumine......................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
