Spektrid, kiirgused, fotoefekt 1. Kiirguste liigid – nimeta, iseloomusta millest tekib, näited. Soojuskiirgus – Aatom ergastatakse kõrge temperatuuri kaudu (põlemine, elekter) Elektroluminetsents – Sel juhul gaasi aatomid põrkudes elektronidega hakkavad helenduma (gaaslahendustorud?, säästulambid, halogeen lambid) Katoodluminetsents – Sel juhul elektronid põrkudes vastu tahket ainet löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest reaktsioonist (fosfor, jaanimardikas, mõningad sügavvee kalad) Fotoluminetsents – Valgus ergastab aine aatomeid (matt lampide pinnad, liiklusmärgid, riide värvid) 2
Spektraalaparaadid ja spektrid 1.Spektreid uuritakse, sest see annab meile infot aatomite ja ka aine ehituse kohta. 2.Spektreid uuritakse ja saadakse spektraalaparaatidega. 3.Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. Kollimootor on vajalik valgusvihu saamiseks; ehitus: sisenemispilu, kollimaatori lääts,prisma, koondav lääts, fotoplaat. 4.Spektromeeter aparaat, millega registreeritakse spekter, spektroskoop aparaat, millega vaadatakse spektrit 5.Valgusenergia mõõtmiseks oleks ideaalne variant absoluutselt must keha, kuid paraku seda reaalsuses ei esine. Rohkem kasutatakse teistsuguseid vastuvõtjaid nagu fotoelement, fotoelektronkordisti, fototakisti, fotodiood jt. 6.Pidevspekter koosneb kõikid...
läbimõõt võib ulatuda mõnekümne parsekini ja kus ühes ruumalaühikus on kümneid kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadid on noored tähed ning võib näha, et teatav hulk algsest udukogust pärinevad gaasi ümbritseb neid veel praegugi. Hüaadid on palju vanem parv. palju suure massiga kuumi O- ja B-tähti, need ioniseerivad ümbritsevat gaasi, pannes selle helenduma. Nii tekibki pilt, millisena meile paistab põhjataeva tuntuim ja heledaim hajusparv Plejaadid ehk Sõel. "Seitse tähte taevasõelas," ütles eesti vanarahvas. (ligi 500 tähte) Plejaadid on hästi vaadeldavad kogu talve ja ka märtsi lõpus . Leidub ka vanemaid hajusparvi, kust kuumemad tähed on enamasti supernoovana plahvatanud või muul viisil elu lõppvaatusse jõudnud. Kuna gravitatsiooniline side hajusparve tähtede vahel on üsna lõtv,
● läbimõõt võib ulatuda mõnekümne parsekini ja kus ühes ruumalaühikus on kümneid kordi rohkem tähti kui näiteks Päikese ümbruses ● Kaks kergesti leitavat on Hüaadid ja Plejaadid. Peljaadid on noored tähed ning võib näha, et teatav hulk algsest udukogust pärinevad gaasi ümbritseb neid veel praegugi. Hüaadid on palju vanem parv. ● palju suure massiga kuumi O- ja B-tähti, need ioniseerivad ümbritsevat gaasi, pannes selle helenduma. ● Nii tekibki pilt, millisena meile paistab põhjataeva tuntuim ja heledaim hajusparv – Plejaadid ehk Sõel. “Seitse tähte taevasõelas,” ütles eesti vanarahvas. (ligi 500 tähte)Plejaadid on hästi vaadeldavad kogu talve ja ka märtsi lõpus . ● Leidub ka vanemaid hajusparvi, kust kuumemad tähed on enamasti supernoovana plahvatanud või muul viisil elu lõppvaatusse jõudnud. Kuna gravitatsiooniline side
Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar(CRT) , vedelkristallkuvar (LCD), plasmakuvar või OLED-kuvar. 4.1 Kineskoopkuvar ehk CRT. Joonisel näha olev koonusjas osa ongi kineskoop, mille abil ekraanile pilt tekitatakse. Selle tagaosas asub elektronkahur, mis koosneb (antud juhul) kolmest katoodtorust. Katoodkiiretoru (CRT catod ray tube) on selline seade, mis kiirgab endast välja elektrone. Neid elektrone suunatakse hälvitussüsteemi abil, et panna helenduma ekraanil mingit kindlat punkti. Punkt ehk piksel (picture element)koosneb kolmest osast: punase, rohelise ja sinise täpike. Neist iga täpi paneb vastavat värvi helendama luminofooraine, mida pommitatakse elektronidega. Erineva hulga elektronidega tabamine paneb luminofoori erineva tugevusega helenduma nii saadaksegi erinevad värvitoonid. Värskendussagedus ehk vertical refresh rate, näitab, mitu korda sekundis ühte punktirida kiiritatakse, need jäävad tavaliselt
virmaliste ülaosas erepunane, lainepikkusega 630 nm, kiirgub lämmastikumolekulidest ja seda ajendab tugev osakestevihm. Purpurpunast on näha 90 km kõrgusel ning see on kõige madalamalt tulev virmaliste kiirgus. Sinine valgus tuleb peamiselt ioniseeritud lämmastikuaatomitest, kõige tugevam on ta 427,8 nm lainepikkusel. Virmaliste ovaal ja värvilised kardinad Kui kosmosest tulev kiirgus mingil põhjusel tugevneb, hakkab kõigepealt helenduma ioniseeritud hapnik umbes saja kilomeetri kõrgusel. See roheka värvusega helendus ümbritseb magnetpooluseid 9-10 tuhande kilomeetrise läbimõõduga ovaalina, mille lähim ,,ots" asub Norra ranniku kohal. Eesti taevas paistab virmaliste ovaal - kui üldse paistab - madala helenduva kaarena põhjataevas. Muudest valgusnähtustest (ehavalgus, linnakuma, kõrgpilved) eristab teda väga ühtlane heledus ja see, et allapoole jääv taevaosa on kaarest endast selgelt tumedam.
Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. 5.Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, kõige enam esineb neid pooluste kohal. Virmalised tekivad sellest, et päikesel toimub suur plahvatus, mille tagajärjel lenduvad osakesed hakkavad Maani jõudes helenduma. Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus ehk päikesetuul. 6.Temperatuur langeb kõrguse kasvades 6kraadi/km kohta. Kõrguse kasvades väheneb ka õhurõhk. Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000m kohta 100mm. 7.Päikesekiirgus on päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. Atmosfääri kihte läbides osa kiirgusest neeldub, osa hajub, kiirguse intensiivsus väheneb. Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired suunda, saabudes maapinnale igast suunast
2) ükski keha looduses ei saa saavutada kunangi nullenergiat ega omada abs. miinimum temperatuuri(-273) Energia miinimumi printsiibi kehtimist kinnitavad näited järgmistest nähtustest: · Kivi kukub ikka allapoole · Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale · Kompassi magnetnõel võtab ruumis kindla asendi põhja-lõuna sihis · Aatomid kiirgavad ülearuse energia valgusena välja -- ained hakkavad kuumutamisel ning elektrivälja toimel helenduma. Aine ja välja printsiip, mille kohaselt ei saa ühes ja samas punktis olla 2 täpselt ühesugust keha. Teisisõnu: Pauli keelu printsiip, mille kohaselt ühes ja samas punktis ei tohi korraga olla 2 osakest, mille energiad on täpselt ühesugused. Superpositsiooni printsiip: Et saada kätte välja tugevus ühes punktis, tuleb liita kokku kõik ruumis paiknevad väljad. Tõrjutuse printsiip makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse
Nurk on suurim punase valguse jaoks, sest punase valguse lainepikkus on nähtavas spektriosas suurim. Kõige väiksem on nurk violetse valguse jaoks. Spektraalanalüüsi kasutades on võimalik kiirgus- või neeldumisspektrite abil kindlaks teha aine keemilist koostist. See meetod on ohutu, sest ta ei mõjuta aine keemilist koostist ning aine kindlaks tegemiseks piisab väikestest ainekogustest. Ainet on nii võimalik uurida ka eemalt ilma laborisse toomata. Selleks tuleb uuritava aine aur helenduma panna ning mõõta selle spekter. 6 Laboris tehtud katse Asetasin spektraallambi optilisele siinile (relsile) pilust mõne sentimeetri kaugusele. Kõigepealt määrasin difraktsioonivõrest otse läbi tulnud valgusele vastava goniomeetri skaala näidu 0 . Kasutasin selleks nooniust. Nooniuse abil saab näitusid määrata täpsusega 1 nurgaminut. Seejärel leian difrageerunud violetsetele, sinisele ja rohelisele kaksikjoonele vastavad
on kiirgusspektri "negatiiv".Ribaspekter-koosneb laiadest värvilistest ribadest,mis eraldatud üksteisest tumedate vahemikega.Vesinikspekter-kõige lihtsam spekter,selle tõttu hakati aina enam uurima. Spektraalanalüüsi kasut.Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil.Ei mõjuta aine keemilist koostist,piisab väikestest ainekogustest,ainet saab uurida eemalt ilma laborisse toomata.Tuleb uuritava aine aur helenduma panna ja spekter mõõta.Spektrid võivad segi minna.Rosinakukkel ja päikesesüsteem-esimesed aatomimudelid, nende ebakõlad.I Thomsoni aatomimudel(kuldlehe pommitamine alfaosakestega)-alfaosakesed hajusid kuldplaadilt,laiali olev pos laeng ei suuda alfaosakest hajutada,pos laeng peab olema kitsas piirkonnas(tuumas).Avastati radioaktiivsus.katse-alfakiirguseallikas küveidis-osakesed pääsesid välja aint otse=läbi tunginud kiired peaxid ühes kohas koonduma,aga Ei.Rutherfordi
Nende tühejenemine toimub vaid siis, kui UPS lülitub toitele patareilt, st vahelduvvooluvõrgus esineb häiring. Temperatuuri tõus üle normi vähendab tunduvalt patarei tööiga ja kiirendab isetühjenemist. Patareide üheks oluliseks näitajaks on energiamahutavus, mida mõõdetakse ampertundides (Ah). Patarei tööiga loetakse lõppenuks, kui selle energiamahutavus, võrreldes uue patarei omaga, langeb alla 80%. Lihtsamates UPSides piirdutakse valgusindikaatoriga, mis hakkab helenduma, kui asjad patareiga korras pole. UPSi tööaeg patareilt Tööaeg patareilt iseloomustab, kui pika aja jooksul suudab UPS varustada energiaga maksimumvõimsust tarbivat arvutit oma patareisse salvestunud energia arvel. See aga kõigub erinevate UPSide korral küllaltki laiades piirides, alates viiest minutist, kuni mitme tunnini Andmaks arvutikasutajale märku, et töö toimub patareilt, väljastavad UPSid heli või/ja valgussignaale
konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarse tule. Ainel olid ebatavalised omadused, sest kui Brand puudutas ainet käega, siis hakkasid ta sõrmed helenduma Ta nimetas selle aine külmaks valguseks, mida tänapäeval tuntakse fosfori nime all. Fosfori erilise omaduse tõttu pimedas helenduda hakkasid huvi tundma ka teised teadlased, kes proovisid Brandilt ära osta fosfori valmistamise õpetust. Osadel teadlastel see ka õnnestus. Tõenäoliselt tunti fosforit alkeemikute poolt juba varemgi. Nimelt Pariisi Rahvusraamatukogus ladinakeelse manuskripti uurimisel selgus, et 12. sajandil sai araabia alkeemik Albid Behil
vardale antud võimsusest (pumpamise võimsusest). Kuid seda ei saa samuti lõpmatuseni suurendada, kuna aatomite üleminekute arvul kolmandalt nivoolt teisele on oma piir, mis ei saa pärast küllastumist suureneda. Kui pumpamise võimsus on väike, siis võib indutseeritud kiirgus hoopiski mitte tekkida. Pumpamise ebaküllaldane võimsus ei suuda kindlustada teise nivoo üleasustamist ega loo tingimusi indutseeritud valguse tekkimiseks. Kristall hakkab küll helenduma, kuid see on tavaline luminestsents. Mitte aga indutseeritud kiirgus. Vaid siis, kui vardas on loodud võimendav keskkond, läheb luminestsents üle indutseeritud kiirguseks. Seejuures muutub mittekoherentne valgus koherentseks. Sel juhul seatakse peeglid üles optilisele pingile kahel pool rubiinvarrast. Nende vahel kihutavadki võimendatavad kiired, mille teele on nurga all paigutatud läbipaistev tasaparalleelne plaadike
1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UVvalgusel hakkab helenduma. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR ) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika: Ependorfis segatakse kokku:
Röntgenaparaat Uurimustöö R.R. 2009 Röntgenikiirte avastamine. 19. saj. lõpul oli gaaslahendustoru kõige erutavam seade füüsikas ning sellega katsetati enamikus laboratooriumides. Kui mingit uut nähtust nii suure huviga uuritakse, jõutakse varem või hiljem tulemusteni. Ja aastal 1895 tegigi Wilhelm Conrad Röntgen suurepärase avastuse. Töötades gaaslahendustoruga, täheldas Röntgen, et selle laheduses asuv baariumi plaatinatsüaniid hakkas helenduma (fluorestseeruma) hetkel, kui kõrgepingeline vool läbis toru. Röntgen arvas, et helenduse põhjustas torust väljuv ultraviolettkiirgus. Ta pani oletuse kontrollimiseks toru musta kartongkarpi, kuid helendus ei vähenenud. See püsis ka kahe meetri kaugusel torust. Röntgen mõistis kohe, et oli avastanud uue kiirguse, mis suudab läbida teistele kiirgustele läbipaistmatuid aineid. Oma oletuste kontrolliks korraldas Röntgen mitme nädala jooksul katseid ja avastas uute
äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab Helenduv kärss ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UV-valgusel hakkab helenduma. Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika: Ependorfis segatakse kokku:
DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (kiibil on markerid) Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et olla kindel geeni ülekandes. Albiino jänes hüppab ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UV-valgusel hakkab helenduma. Helenduv kärss Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika:
Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarse tule. Ainel olid ebatavalised omadused, sest kui Brand puudutas ainet käega, siis hakkasid ta sõrmed helenduma. 3 Füüsikalised omadused · Aatommass: 30,9737 6 · Sulamistemperatuur: 44,1 °C · Keemistemperatuur: 277 °C · Tihedus: 1,82 g/c m 3 · Värvus: värvus etu / punan e / hõb e v al g e · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: · Valge fosfor Valge või kollaka värvus e g a ,v a h ata oline aine, ve e s lahustum atu, küll aga
keeles) pangatähe esiküljel. Selle nägemiseks on vaja suurendusklaasi. Kiri on selgelt nähtav, mitte hägune. mikrokiri ÕIGE VALE Ultraviolettvalguses Rahapaber ise ei helenda. Nähtavale ilmuvad paberis olevad punased, sinised ja rohelised kiud. Paistab Euroopa Liidu lipp rohelisena ja selle tähed oranzina. Muutub EKP presidendi allkiri roheliseks. Hakkavad suured tähekesed ja väikesed ringid pangatähe esiküljel helenduma. Maakaart, sild ja nimiväärtus pangatähe tagaküljel muutuvad kollaseks või roheliseks. ÕIGE VALE Euroala liikmesriikide keskpangad
tähed. Viis miljardit aastat tagasi täitis üks selline pilv meie pisikest Universumi nurgakest. Just selles pilves sündisid Päike ja planeedid. Osa tollest tohutu suurest pilvest hakkas gravitatsiooni mõjul kokku tõmbama, ise samal ajal pööreldes. Kuna pöörlemiskiirus kokkutõmbamisel kasvab, muutus pilv lapikuks; selliseid planeedisüsteemieelseid objekte nimetavad astronoomid päikeseududeks. Pöörleva gaasimassi tihedam keskosa kuumenes ning hakkas helenduma-temast sai protopäike. Ümbritsev gaasipilv toitis protopäikes edasi, selle kuumenemine jätkus. Tema keskmes tõusid rõhk ja temperatuur, lõpuks käivitusid seal tuumareaktsioonid ning protopäike hakkas särama uue tähena. Vahepeal oli tähte ümbritsev aine koondunud õhukeseks kettaks ning just selles kettas tekkisid lõppkokkuvõttes planeedid ja ülejäänud Päikesesüsteemi liikmed. Esimesed tõendid võimalike teiste planeedisüsteemide kohta saadi 1938.aastal. Päike
a. firma Burroughs Corporation poolt kaubamärgina. See on tuletatud sõnade ,,Numeric Indicator eXperimental No. 1" esitähtedest). Joonis 4.18. Erineva kujuga huumlahendusindikaatorid [12]. 4.3.5 Vaakumluminestsents-indikaatorid Vaakumluminestsents-indikaatorites (Vacuum Fluorescent Display - VFD) kasutatakse nähtust, kus mõnekümne voldiga kiirendatud elektronid, põrgates kokku luminofoorikihiga, panevad selle roheliselt helenduma. Samal põhimõttel töötavaid indikaatoreid kasutati varem laialdaselt raadiovastuvõtjate häälestusindikaatoritena ("maagiline silm"). Ehituselt sarnanevad vaakumluminestsents-indikaatorid elektronlamp-trioodiga. Nende ehitus on kujutatud joonisel 4.19. [http://hem.passagen.se/communication/vfd.html]. . Joonis 4.19. Vaakumluminestsents-indikaatori ehitus [4] ja [http://hem.passagen.se/communication/vfd html].
konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarse tule. Ainel olid ebatavalised omadused, sest kui Brand puudutas ainet käega, siis hakkasid ta sõrmed helenduma. Ainuüksi selle nähtuse demonstreerimisega teenis Brand hulga raha ja sai hinnalisi kingitusi ning müüs fosforit kullast kallima hinnaga. Ta nimetas selle aine külmaks valguseks, mida tänapäeval tuntakse fosfori nime all.Fosfori erilise omaduse tõttu pimedas helenduda hakkasid huvi tundma ka teised teadlased, kes proovisid Brandilt ära osta fosfori valmistamise õpetust. Osadel teadlastel see ka õnnestus.
sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Brand arvas algul, et tal ongi õnnestunud saada üks maailma algelementidest, nimelt elementaarse tule. Ainel olid ebatavalised omadused, sest kui Brand puudutas ainet käega, siis hakkasid ta sõrmed helenduma. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 2 Ainuüksi selle nähtuse demonstreerimisega teenis Brand hulga raha ja sai hinnalisi kingitusi ning müüs fosforit kullast kallima hinnaga. Ta nimetas selle aine külmaks valguseks, mida tänapäeval tuntakse fosfori nime all. Fosfori erilise omaduse tõttu pimedas helenduda hakkasid huvi tundma ka teised teadlased, kes
mõjuta tekiks varsti tasakaal niipalju kui elektrone lendub niipalju ka maandub uuetsi katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge. Edasi fokusseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutus mähise abil vajalikku punkti ekraanil. Ekraan on käetud luminofooriga mis hakkab helenduma elektron kiire toimel. Mida intensiivsem on elektronide voog, seda heledam on luminofoor. Heleduse juhtimiseks on katoodi juures võrk. Andes võrgule negatiivse pinge surub ta osa elektrone katoodi tagasi ja positiivse pinge korral intensiivistab emissiooni. kujundi moodustamine Kujund koosneb üksikutest punktidest (pixel). Elektron kiir liigub mõõda ekraani pannes neis punktides luminofoori helenduma või ei sõltuvalt kiire intensiivsusest
Ilma välise mõjuta tekiks varsti tasakaal niipalju kui elektrone lendub niipalju ka maandub uuetsi katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge. Edasi fokusseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutus mähise abil vajalikku punkti ekraanil. Ekraan on käetud luminofooriga mis hakkab helenduma elektron kiire toimel. Mida intensiivsem on elektronide voog, seda heledam on luminofoor. Heleduse juhtimiseks on katoodi juures võrk. Andes võrgule negatiivse pinge surub ta osa elektrone katoodi tagasi ja positiivse pinge korral intensiivistab emissiooni. kujundi moodustamine Kujund koosneb üksikutest punktidest (pixel). Elektron kiir liigub mõõda ekraani pannes neis punktides luminofoori helenduma või ei sõltuvalt kiire intensiivsusest. Kiir liigub vasakult
lõpmatuseni suurendada, kuna aatomite üleminekute arvul kolmandalt nivoolt teisele on oma piir, mis ei saa pärast küllastumist suureneda. Kui pumpamise võimsus on väike, siis võib indutseeritud kiirgus hoopiski mitte tekkida. Pumpamise ebaküllaldane võimsus Ardo Laur ei suuda kindlustada teise nivoo üleasustamist ega loo tingimusi indutseeritud valguse tekkimiseks. Kristall hakkab küll helenduma, kuid see on tavaline luminestsents. Mitte aga indutseeritud kiirgus. Vaid siis, kui vardas on loodud võimendav keskkond, läheb luminestsents üle indutseeritud kiirguseks. Seejuures muutub mittekoherentne valgus koherentseks. Sel juhul seatakse peeglid üles optilisele pingile kahel pool rubiinvarrast. Nende vahel kihutavadki võimendatavad kiired, mille teele on nurga all paigutatud läbipaistev tasaparalleelne plaadike
Sagedus 50 ... 60 HZ 30...1500 Hz Tarbitav vool 60 uA 6uA Reageerimiskiirus 25 ms 100 ms Kontrastsus 20: 1 50 : 1 12. VAAKUMLUMINESTSENTSINDIKAATORID Vaakumluminestsentsindikaatoreis (Vacuum Fluorescent Display - VFD) kasu- tatakse nähtust, kus mõnekümne voldiga kiirendatud elektronid, sattudes luminofoorile, panevad selle roheliselt helenduma. Samal põhimõttel töötavaid indikaatoreid kasutati varem küllalt laialdaselt raadiovastuvõtjate häälestusindikaatoritena. Ehituselt sarnanevad sellised indikaatorid elektronlamp-trioodiga. Nende ehitus on toodud joonisel 12.1. JOONIS 12.1. Indikaatori töötamiseks vajalikud elektronid saadakse otseküttega katoodilt, mille töötemperatuur on sedavõrd madal, et hõõgumine ei ole nähtav, kuigi ta asub helenduvatest anoodidest vaataja pool
48 Elekrimõõtmised 15. Ostsilloskoop Ajas aeglaselt muutuvate signaalide vaatamiseks saab kasutada arvutiga sidestatud multimeetrit. Ajas kiiresti muutuvate signaalide vaatamiseks kasutatakse ostsilloskoope. 15.1. Analoogostsilloskoop Analoogiliselt teleriga suunatakse ka analoogostsilloskoobis (joonis 34) elektronkiir luminofooriga kaetud ekraanile, mis hakkab selle tulemusena helenduma. Kiire juhtimiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid kallutusplaate (joonis 35), millede vahel tekitatakse elektriväli. Vertikaalsete plaatide vaheline elektriväli on võrdeline pingega ostsilloskoobi sisendis. Horisontaalsetele plaatidele antakse võrdeliselt ajaga muutuv pinge. Nii hakkab elektronkiire jälg liikuma ekraanil vasakult paremale. Püsiva kujutise saamiseks peab sama ostsillogrammi joonistama ekraanile vähemalt 10 korda sekundis
mõjuta tekiks varsti tasakaal niipalju kui elektrone lendub niipalju ka maandub uuetsi katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge. Edasi fokusseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutus mähise abil vajalikku punkti ekraanil. Ekraan on käetud luminofooriga mis hakkab helenduma elektron kiire toimel. Mida intensiivsem on elektronide voog, seda heledam on luminofoor. Heleduse juhtimiseks on katoodi juures võrk. Andes võrgule negatiivse pinge surub ta osa elektrone katoodi tagasi ja positiivse pinge korral intensiivistab emissiooni. o kujundi moodustamine Kujund koosneb üksikutest punktidest (pixel). Elektron kiir liigub mõõda ekraani pannes neis punktides luminofoori elenduma või ei sõltuvalt kiire intensiivsusest. Kiir liigub
Spektroskoobis vaadatakse spektrit pikksilmaga, spektromeetris registreeritakse elektriliselt) , spektrograafis fotografeeritakse, monokromaatoris lastakse valgus riistast väljuda läbi pilu. Spektraalriistu kasutatakse spektraalanalüüsi korral: so. ainete keemilise koostise kindlakstegemiseks. Selleks kasutatakse aatomist või molekulist kiirgunud või neeldunud valgust. Kiirgusspektri saamiseks tuleb aine panna helenduma (soojuskiirgus, sädelahendus, luminestsents, jne). Tekkinud valgus juhitakse spektraalriista ja registreeritakse spekter. kiirgusspektrid võivad olla kas pidevad või joonspektrid. Spektrijoon on sisenemispilu värviline kujutis. Pidevaid spektreid annavad hõõguvad tahkised, vedelikud ja väga tihedad gaasid. Joonspektri annavad hõredad hõõguvad gaasid. Kiirgusspekter näitab kiirgunud valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste järgi.
annaabi.ee 
