Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Probleemideks võivad olla liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad, osal muldadel happeline reaktsioon, sageli raske lõimis või tihenenud profiil. Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine Kasutatud kirjandus http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf http://mullad.emu.ee/
Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Miinused: - liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus - aeglaselt soojenevad ja kuivavad - osal muldadel happeline reaktsioon - sageli raske lõimis või tihenenud profiil Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine Lk - Leetunud mullad Viljakus on keskmine või alla selle. Suhteliselt hästi sobivad neile muldadele
Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale.[4] Miinused: - liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus - aeglaselt soojenevad ja kuivavad - osal muldadel happeline reaktsioon - sageli raske lõimis või tihenenud profiil [4] Boniteet KI Huumushorisondi tüsedus on 22-28. Värvuseks on hallikasmust. Järelikult huumus (%) on 3-4, sest tegemist on põuakartliku mullaga ja lõimiseks on ls ehk saviliiv. Boniteet on 66
on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja 1 põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Gleimullade miinusteks on: liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus; aeglaselt soojenevad ja kuivavad; osal muldadel on happeline reaktsioon; sageli raske lõimis või tihenenud profiil (Penu, 2005). 7. Uuritud muldade kasutamine ja kaitse 7.1 Kasutamine Rohumaal kasvavatest rohttaimedest võib leida hiirehernest, naati, timutit, kurereha, valget mesikat. On tehtud kuivendustöid
toitumisprotsessis. Mullaõhk. Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga. Mullaõhu näitajad: Mulla õhusisaldus, Mulla õhumahutavus, Õhu läbilaskvus, Mulla ja atmosfääri vaheline gaasivahetus Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: Mulla mehaanilisest koostisest, Mulla lasuvustihedusest, Mulla struktuursusest, Mulla kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore
a)kopliviisiline, b(portsjoniviisiline, c)karjamaade vahelduv kasutamine, d)niiteline kasutamine ja e) ketitamine. Süsteemitut karjatamist kasutati varasematel aegadel laialdaselt. Tänapäeval võib seda kohata saartel ja laidudel ning mõnes looduslike piiretega (jõed, merelaht) suletud maastikul. Sellist karjatamisviisi kasutatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel lihaveiste karjatamiseks ranna piirkondades, kuid kohtab sageli ka mandril. Lisaks heintaimedele kärbivad lihaveised ka pajuvõsa. Lammaste karjatamine kuivadel paepealsetel muldadel aitab tõrjuda kadakate vohamist. Süsteemitu karjatamise viis seisneb sellest, et loomadele antakse korraga kätte kogu karjamaa. Kopliviisilisel kasutamisel on karjamaa jaotatud osadeks- kopliteks. Karjatatakse järjestikku vastavalt rohu kasvule. Mõnepäevase karjatamise järel ühes koplis järgneb seal pikem vaheaeg. Heintaimede bioloogilised nõuded on rahuldatud ja rohi kasvab hästi.
Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Miinused: - liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus - aeglaselt soojenevad ja kuivavad - osal muldadel happeline reaktsioon- sageli raske lõimis või tihenenud profiil Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine. ( Eesti muldadest põllumehele. Lk 20-21) M- Madalsoomuld. .Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast
taimed on 60-70cm kõrgused ning siis juba madalamalt. *keemilist umbrohutõrjet kasutades vaheltharimise arv väiksem *koristamine seemneks kui taimik on täisküpsusfaasis. Siloks kui terad on piim-vahaküpsuses enne öökülmi. Hirsi kasvatamine *Hirsitang on suure valgu ja rasvasisaldusega . *Terade ja tangu tootmise jäägid on hea sööt loomadele, samuti põhk . *Lühikese vegetatsiooniga kultuur , hea kattevili heintaimedele. *Üks kõige põua- ja kuumakindlamaid teravilju . *Haigus ja kahjurikindlus kõrge. *Maailmas kasvatatakse 40-50milj hektaril, peamiselt aafrikas ja aasias. Parimad saagid 2,5-4 t/ha . Kasvutingimused: Soojus.minimaalne idanemistemperatuur on 8-10 kraadi , optimaalne 20kraadi. kasvuajal optim. temp 18-23 kraadi . Niiskus.Transpiratsioonikoefitsent 200-250. Juurtel erakordselt suur veeimemisvõime. Tugeva põua korral kasv peatub. Valgus.valgusnõudlik taim
järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel 22. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. 23. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Erinevatel taime liikidel on erinevad hiagused. Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata. Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja
· mullalasuvustihedusest. täidetud pooride mahtu protsentides mulla niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat Tihedamas mullas on rohkem kapillaare üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi neelab · õhurõhust Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, · tuulest erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks · maapinna reljeefist täidetud; teraviljad 10-15%; 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on · kaldesuunast kartul,peet,kaalikas 15-20%. lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee
järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel 22. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. 23. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Erinevatel taime liikidel on erinevad hiagused. Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata. Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja
ja kraavide puhastamises) 2. valgustustingimuste parandamine (võsa hävitamine) 3. ratsionaalne väheneb taime vananedes. Optimaalselt peaks haljassööda kuivaines olema 20-25% kiudu, üle 15% väetamine 4. täiendav seemnekülv. proteiini. Väärtuslikest heintaimedest koosnev karjamaarohi vastab eelpool toodud nõuetele ja loomad Pealtparandamisega luuakse mitme võtte koosmõjul väärtuslikele heintaimedele soodasad söövad seda meelsasti. kasvutingimused ja täiendatakse rohustu liigilislt koosseisu. Silo peab olema valmistatud korralikult, silo ei tohi olla riknenud, sest seda loomad ei söö ja seda ei tohigi 21) Rohumaade rajamine uuskülvi teel, umbrohu tõrje, haigused ja kahjurid. loomadele anda
Mullalahuse konsentratsioon võib olla mõne kümnendiku või sajandiku piires Mullaõhk Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga. Mullaõhu näitajad: 1. Mulla õhusisaldus 2. Mulla õhumahutavus 3. Õhu läbilaskvus 4. Mulla ja atmosfääri vaheline gaasivahetus Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6- 10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: 1. Mulla mehaanilisest koostisest 2. Mulla lasuvustihedusest 3. Mulla struktuursusest 4. Mulla kuivendusastmest Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore
kümnendiku või sajandiku piires Mullaõhk Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga. Mullaõhu näitajad: 1. Mulla õhusisaldus 2. Mulla õhumahutavus 3. Õhu läbilaskvus 4. Mulla ja atmosfääri vaheline gaasivahetus Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: 1. Mulla mehaanilisest koostisest 2. Mulla lasuvustihedusest 3. Mulla struktuursusest 4. Mulla kuivendusastmest Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis
parand kuni 5000 kr km ja soistel aladel 10 000 kr/km. Uute teede rajamine 10 korda kallim. Olemasoleva kuivendusvõrgu puhastamine ja korrastamine arvestatakse ha kohta alates 200 000 kr. Kuivenduskraavide korrastamisel peab arvestma, et põhjavee tase peaks olema kult niitudel 60-70 cm sügavusel. Ja karjamaal 70-110cm. Treenide vahekaugus on keskmiselt 25-30 m, sellest väiksema tiheduse korral võib põhjavee tase olla heintaimedele ebasoodne. Kui vahekaugus on liilalt suur on see ebasoodne eelkõige taimedele millede juured on pindmised. Need on taimed mis ei talu üleujutust üle 5 päeva. Vältima peab ka ülekuivendust. Mullaharimis tööd algavad vana mullakamara purustamisega kas freesi või ... abil. Sellele järgneb happeliste m lupjamine. Lubiväetist 5-10t/ha ja leetunud muldadel sõnnikut 30 000- 60 000t/ha. Leetunud mullad vajavad ka min väetisi: P 80-100kg, K 100-120kg.
annaabi.ee 
